Clementine

How I missed Her
How I missed Her
How I missed my Clementine
But I kissed Her little sister
And found out, I’m pedophile

Myanmari naisterroristid

Vaatan dokki Myanmar’ valitsusvastastest naisterroristidest. Väga hea film, väga hea vaib, ei mingit ninnu-nännut, nagu stereotüüpselt ikka naistega seostatakse. Mingit kuradi lohv-piss-harmooniumit (mida kahjuks feministid ise sageli ajama kipuvad) ei ole. 21-aastane terrorist seletab asjalikult: “Mõistlik on rünnata lõhkekehadega, sest kuul tapab ainult ühe inimese, aga lõhkekeha tapab paljusid!”
Vat see on feministlik rollimudel, mis rollimudel ka on! Äge!!

Kes nüüd hakkab siin undama, et “Issand, missugune kohutav vägivald!!”, sellele tuletan meelde, et Myanmar’s valitseb hunta, mille pea tööstuslikud veretööd ületavad terroristide rünnakud mitmekordselt. Selliste autoritaarsete režiimidega ei saa ninnu-nännu “räägime nüüd läbi” või “vägivallatu vastupanu” meetoditega toime tulla.

Ork ragisedes kärvab, ai tilu-lilu-lill

Ega muud suurt polegi öelda sel kaunil esmaspäeva hommikul, mis oleks veelgi kaunim, kui poleks olnud orkide raketirünnakuid Kiievile, Lvivile & mujalegi. Aga pole viga, usun, et lõpuks õiglus võidutseb ning orkid kärvavad.

Uus nimetas Vene armeele

Vene okupante Ukrainas on nimetatud juba igasuguste nimedega, orkid jms. Viimaste sündmuste valgel lisaksin neile veel ühe nimetuse: shitlerlased.

Mõistete uusi tähendusi

Kui vaadata just praegu Punasel Väljakul toimuvat, saab väljend “kari munne” uue tähenduse.

Ühest pasast

Täna hommikul uudiseid kirjutades ei saa ma jälle aru, miks peab ütlema Deripaska, miks ei võiks öelda lihtsalt deripask?

Mõelda vaid

Kümne aasta eest oli võimalik avaldada FB-s selline sissekanne ilma bänni saamata:

Kui sul tuju halb, siis püüa seda teistelegi näidata.
Kui sul tuju halb, siis naabril nossu löö!:)

Sürrealistlik unenägu

Nägin möödunud ööl unes, et olime öisel ajal Janar Alaga Tallinna Bussijaamas ning avastasime, et on tekitatud uus bussiliin Riia vahet, pilet kõigest mingi kolm eurot. Mõtlesime, et oleks päris tore Riiga sõita, aga läheks hoopis autoga.

Järgmises stseenis olimegi juba autos teel Riia poole. Auto oli ürgvana Ford Sierra. Janar tegi rooli taga igasugu kummalisi asju, näiteks kiskus rooli samba küljest lahti, kõpitses seda natuke, pühkis niiske salhvakaga üle ning pistis jälle oma kohale tagasi. Küsisin, kas Keiti on väga kurb, et meiega kaasa tulla ei saanud. “Ei tea, aga hea, et ta meile valla korteri välja ajas, muidu poleks kusagil elada,” vastas Janar.

Riia kesklinnas kohtasime esmalt Marko Reikopit. (Või Reikoppi? Ma pole kunagi mõelnud, kuidas tema nime korrektselt käänatakse). Teda jälitas üüratu rahvahulk, koolieelikuist raukadeni, kes kõik nõudsid autogrammi. Selgus, et Marko on Riia Ooperis lavale toonud nüüdisaegse balleti, mis läheb väga edukalt peale ning kõik etendused on välja müüdud & piletid maksavad mustal turul röögatut hinda. Siis aga kargas kuskilt lagedale politsei, kes asus Markot taga ajama. Meie Janariga ei küsinud põhjuse järele, vaid haarasime Marko kaasa ning siksakitasime Riia kesklinna tänavavõrgus edukalt politsei eest ära. Peitsime Marko esialgu ühe pruuni, 1950. aastate uusklassikalises stiilis linnamaja keldrisse ning otsustasime sööma minna. Lidosse, sest nostalgiline, hea vaibiga ning tugevdab sidemeid eesti & läti rahva vahel.

Üks troll

Minu jaoks on Stalnuhhin tavaline Kremli troll, kelle idee on Kremli natside toetamine.

Lihtne meetod natsiliidreist vabanemiseks

Nika jagas FB-s alljärgnevat. Kui see nii on, peaks olema lihtne Venemaa režiimijuht kohalt võtta – piisab, kui talle telekaamerate ees (loomulikult otseülekandes) viina näkku visata:

Vehmade elust

Koroona sunnib pileteid müüma

KIIRE!
Et minu abikaasa jäi koroonasse ning mina olen vastutustundlik lähikontaktne (tegelikult olen vaktsineeritud & puha, nii-et võiksin ise kontserdile minna, aga ma üksi ei taha) siis on homseks, kolmapäevaks , 10. augustiks pakkuda kaks piletit Kõltsu mõisa “Naised Köögis” kontserdile. Kontsert algab kell 7.00 p.m. ning piletid maksavad 50 eurot. Võin müüa ka ühekaupa, 25 eurot tükk. Huvilistel palun ühendust võtta aadressil sadamalinlane@gmail.com. Seda kuulutust palun jagada.

Soovitus vabadele hingedele

Ärge iial häbenege midagi, mis pole häbiväärne, iial! Ükskõik, mida avalikkus arvab. Kui te lasete end puritaanidest & kivistunud vaadetega komblejaist segada, jääb elu elamata.
Absoluutselt kõik on lubatud ning miski pole keelatud, kuni te austate teise inimese sama vabadust ning ei ürita teda või tema tahet orjastada. See ongi kogu käsuõpetus & prohvetid.

Inspiroboti lahke soovitus:

Korstna otsast kukkumisest

FB-s jagati täna droonifotot kõrge korstna ülemisest otsast, kus sai augu kaugu korstna sisse vaadata. See tõi meelde, et olen ju varem mõelnud, mis teeksin ma siis, kui minu ette oleks seatud nõue korstna otsast alla kukkuda. Et kui mingit muud varianti ei ole, lihtsalt pead korstna otsast alla kukkuma & surma saama. Seda vältida ei ole võimalik. Küll saad tingida korstna otsast allakukkumise asjaolude üle.

Sellisel juhul tahaksin ma ilmtingimata kukkuda väljapoole, mitte korstna sisse. Miskipärast tundub eriti jubedana surm korstna sisse kukkumise läbi. Aga ma tahaksin teada, miks? Korstna, mille kõrgus on 100 meetrit või rohkem, puhul pole ju vahet, surma saad kindlasti. Siiski tundub surm korstna sees kukkumise läbi hirmsam, kui korstna otsast korstna kõrvale prantsatamise läbi.

Kas on siin see, et korstnasse kukkunu laipa ei pruugita iialgi leida, samas kui korstna kõrvale kukkuja kukub & sureb ikka kuidagi “kõigi silme all”? Et surmani ei kao side ühiskonnaga? Kas on turvaline kukkuda, kui sinu viimaseid hetki saadab teadmine, et sinu tragöödiast ollakse teadlikud ning sinu laipa käsitletakse väärikalt?

Samas olen ma ise väärikaks surmaks pidanud just seda, et lähen metsa, inimasustusest võimalikult kaugele; kuhugi, kust mind kindlasti ei leita, heidan seal pikali ning avasilmi taevasse vaadates suren üksi (surmaaeg peab siis olema kõige parem varasügisel, halvemal juhul hiliskevadel, kummalgi pole massiliselt putukaid, ega muid suremist vastikuks muutvaid tegelasi ega tingimusi). Üksindus, eraldatus on sellise suremisviisi puhul positiivne. Miks muutub see siis negatiivseks korstnasse kukkumise puhul?

Huvitavat ajaloost

“Koos kapitalismiga on määratud kadumisele kodanlik moraal, mida iseloomustab halastamatu saagiahnus, ekspluateerimine ja silmakirjalisus, kujuneb uus nõukogude moraal, mida iseloomustab otsekohesus, kaasinimeste eest hoolitsemine ja sotsialistlik suhtumine töösse. Toimimise aluseks ei tohi olla enam usaldamatus, vaid peab olema usaldus. Usklikkudele on selge, et kommunismis esinevad suured võimalused rakendada enneolematus ulatuses algristikoguduse evangeeliumi ja Jeesus Kristuse poolt taotletud usaldust ja leplikku andumust”

(EELK peapiiskop Jaan Kiivit 28. aprillil 1949)

Vahejuhtum montaažis

Monteerija ja ajakirjanik arutavad montaažis, mis kaadrit järgmisena loo peale panna:
“Üks võimalus on seda naist ära kasutada.”
Hirmsad asjad toimuvad ikka Uudistemajas 🙂

Aktuaalne tekstiilkott

Pildi autor Liora Švartš Iisraelist

Jälle paar sõna sallivusest

Mul pole plaaniski hakata rahvarohkes kohas maski kandma. Kuni maskikohustust ei tule, seni mina seda enam ette ei pane. On teist koroonaaja jooksul juba tüütuseni kanda saanud.

Aga – ma ei näe mingit põhjust karata selle pärast ninna perearstidele & ekspertidele, kes maskikandmist sooovitavad. Nad teevad seda oma parima äratundmise järgi, lähtuvalt sellest infost, mis nende käsutuses on.

Üldse ei meeldi mulle see hoiak, tajuda vaenulikuna ning ründamisväärsena absoluutselt kõike, millega ma ise parasjagu ei nõustu. Pooldan euroopalikku ideaali eriarvamuste, ka vastakate, rahulikust kooseksisteerimisest. Aga äkki see ongi tänapäeva Läänemaailma jaoks juba liiga vanakool?

Fašismist kebabini