Natuke õige palju häirib, et Eesti loomakaitsjad & ka anarhistid on omandanud loomakaitse kõige radikaalsema, ütleksin juba fundamentalistliku “meat is murder” retoorika ning propageerivad taimetoitlust ainuvõimaliku eetilise käitumisviisina. Selle nahka on juba läinud vähemalt 1, muidu täiesti õigete asjade nimel peet kampaania & karta on, et lähevad järgmisedki.

Loomulikult vaatan asju lihasööja egoistlikust vaatenurgast, ei kavatse seda varjata. Tean kõiki argumente täieliku taimetoitluse kasuks, alustagem mulle isiklikult olulisimast:
a)Lihatoitlus on väga suure keskkonnakoormusega tegevus & transpordi kõrval muide 1 suurimaid keskkonnakoormajaid tänapäeval. Kui maailm läheks hommepäev üle täielikule taimetoitlusele, ei langeks paljud probleemid muidugi ära, küll aga saaks nende lahendamise üsna tükiks ajaks edasi lükata. Igatahes tükimaks kui praegu.
b)Lihatoitlus on ebaeetiline. Kuidas sulle meeldiks, kui mõtiskled parasjagu rahulikult ütleme dekonstruktivistliku filosoofia üle & siis tuleb mingi marslane, tõmbab sul kõri läbi ja praeb lõunasöögiks? Ah et ei meeldi? Aga miks sa siis teed nii II olendeiga, sealh. kõrgemate imetajatega, kes oma intelligentsitasemelt sinust nüüd niiväga kaugele maha’i jäägi, ära mitte loodagi. Kui pidada loomade tapmist söögiks eetiliseks, siis võiks juba kohe ka kannibalismi legaliseerida.
c)Lihatoitlus on ebatervislik.

III argumendiga on kõige lihtsam – võtsin teadmiseks & elan edasi. Kui see argument esitatakse võitlevas toonis, siis on mul sellele alati ainult 1 vastus (kehtib ka suitsetamise, alkoholi, vähese liikuvuse jms. kohta) “mis on sul minu tervisega asja oo ühiskond/konkreetne kaasvestleja?!” Kui selgub, et konkreetne kaasvestleja’i tee siin lihtsalt mingit misjonit ega ürita mulle midagi pähe määrida, vaid mingil põhjusel (noh näiteks, et ma nii kena inimene olen:)) tunneb siirast muret minu tervise pärast, siis olen muidugi leebem. Oma käitumist siiski’i muuda.

II & I argument on tugevasti läbi põimunud. Et loomade kasvatamine ainult söögiks on väga suure keskkonnakoormusega & sellest peaks loobuma, tundub üsna selge olevat. Siit algavad “agad” – loomi’i peeta ainult söögiks, neilt saadakse mõndagi muud. Kas siis ei tohiks söögiks tappa ka vana villalammast või piimalehma (liha on küll vintske, aga peamise lihahimu peaks ära lahendama:))?

& nüüd jõuame loomakaitsjate peamise dilemmani – loomseist tooteist tuleks täielikult loobuda, aga see tundub võimatu (tegelikult on vaid 1 viis, mis võib võimalik tunduda, aga on mu meelest ikkagi tegelikult võimatu, sellest veidi hiljem). Praegusel hetkel ei ole see võimatu: loomseid tooteid on tõesti võimalik asendada puuvillast & naftast esemeiga, linast muidugi ka, aga lina on nii kallis, et suuremat arvesse’i tule.

Kuid puuvill on juba tänapäeval problemaatiline. Ostes puuvillast esemeid, toetad rõhumist & ebaõiglust III maailmas. “Õiglase kaubanduse” esemeid ostes muidugi mitte, aga need on jälle nii kallid, et siirduvad ühte kategooriasse linaga.

Naftast esemed ei olegi nii ebaeetilised, kui esmapilgul paistab. Peamiselt tuuakse nende vastu välja argument, et “neid ostes anname naftatootjaile sõnumi, et me tarbime nende toodangut, seega pumbatagu aga edasi”. See argument ei päde. Nafta peamine tarbija on transport. Kõik ülejäänu on kütusetootmise kõrvalsaadus. Kui sellest riideid, pastakaid, mobiiltelefonikorpusi jne. ei tehtaks, visatakse see lihtsalt ära ikkagi loodust saastama. Kuid muidugi jäävad naftast esemete vastu kõik need argumendid, et need on looduses jõle aeglaselt lagunevad, praktiliselt lagunematud (ning ka kõige ennastsalgavamal kandmisel muutuvad need 1 hetkel siiski kantamatuks & tuleb ära visata, kus need siis mittelagunedes loodust saastavad).

Hoopis hullem on aga, et nafta saab peagi otsa. Kõik teavad seda. Seega – naftast valmistet esemeid meil kauaks pole. Puuvilla muide ka enam ära’i too, sest ilma naftata seda põllul kasvatada, aga eriti veel müügiks siia vedada, on ikka üle mõistuse kallis. Enne kui lambanahksete kasukate poolt- ja vastuargumentide juurde üldse jõuda, tuletan meelde, et siis lähen obesega Riiga:) Selleks on mul vaja:
a)Obest, kes on teatavasti loom
b)Mitmesuguseid obeserakendamise tarbeid, mida tehakse teatavasti nahast. Nahka on siin võimalik asendada köiega, aga mul on kuri tunne, et jälle läheb ebarentaabliks kätte ära & väga.

Ehk siis – isegi kui pääseme II loomade pidamisest, siis obest on ikka vaja. Kui ka Riiga’i sõida, siis meie taimetoitu kasvatavad põllud tuleb künda & külvata jms. Kuid kardan, et naftajärgses ühiskonnas pole loomseist tooteist pääsu mitte kuhugi kuidagi.

Nüüd siis selle 1 võimaluse juurde, kuidas nagu oleks. Alustan siingi natuke kaugemalt & kõveraid teid pidi. Loomakaitse marksistlik koolkond ütleb, et me’i tohiks kasutada mingeidki loomseid tooteid, sest see on loomade ekspluateerimine. Mett võttes võtame mesilasilt nende töö vilja, piima lüpstes lehmalt, mis õiguse poolest vasikale peaks kuuluma jne. Iseenesest õige.

Aga milline võiks olla ühiskond, kus puuduks loomade ekspluateerimine? See on võimalik ainult 1 ühiskonnas – anarhoprimitivistlikus. Ma’i hakka siin pikalt seletama anarhoprimitivismi doktriinist, kuid ütlen, et see on ainus anarhismi vool, mida pean tõepoolest täiesti teostatamatuks & üdini naiivseks (või fundamentalistlik-fanaatiliseks, tegelikult vahet pole, sest fanatism on agressiivne naiivsus, ei muud). Anarhoprimitivism eeldab, et inimene loobub kõigist füüsilisist vajadusist, peale kõige elementaarsemate esmavajaduste. Pildina: 2 särki külma ilmaga on juba liiast, kanna 1 & värise, sest tegelikult on külmakartmine mitte niivõrd ehtne füüsiline enesealalhoiutung, kuivõrd sotsiaalne konstruktsioon (soojavajadusest kui sotsiaalsest konstruktsioon kirjutab muide kuskil selle kajami diskussioonis varem mainit Thoreau). Ehk siis: ära jäägu nii obene kui Riia, sest kumbagi pole sul tegelikult vaja, mõlemad on kunstlikud vajadused. Ära jäägu ka ohtralt taimetoitu, sest ohtralt taimetoitu on kunstlik vajadus, piisab 3 idust jne. Füüsiliselt äärmiselt karmi askeesi korvab vaba aja rohkus, mis on täidet mitte reisimisega kaugeile maile või linne, mitte ka kontserte külastamine või rafineerit kunsti nautimine muul viisil, vaid rõõm iseendast, oma kogukonnast, vestlusest & primitiivseimaist kunstivormest, mis ei nõua materiaalset teostust või’i nõua seda eriti.

Mul pole siin paremat argumenti, kui mu kõhutunne & me teame, et inimeste kõhutunne võib ka täielikku jama ajada. Kuid see kõhutunne ütleb, et taoline, niivõrd askeetlik, ühiskond ei saa tegelikult muutuda massiliseks. Ehk siis kordan: anarhoprimitivism on üldühiskondlikult teostamatu (erinevalt muist anarhismi vormest, mida endiselt pean rohkem või vähem teostatavaiks ka valitsevate ühiskonnamudeleina, mitte ainult pisikogukonnina suure & hoopis muil alusil organiseerit kogukonna sees). Muidugi’i tundu anarhoprimitivistlik ühiskond mulle ka eriti ahvatlev. Sellise räige asketismi peale tekkib mul alati küsimus “aga milleks siis üldse elada”. Anarhoprimitivistid vastaksid ilmselt, et ma lihtsalt ei sobi homsesse ühiskonda. Küllap neil on õigus.

Algusse tagasi tulles aga: olen loomade õiglase & väärika kohtlemise veendunud pooldaja. Just seepärast, mitte millegi muu pärast, soovingi südamest, et loomakaitsjad tuleks lagedale mõõdukamate või kasvõi kontekstuaalsemate argumentidega, mitte ei pöörduks – laksaki! – kohe “meat is murder” tüüpi äärmusisse. Sest taolist äärmuslust ei viitsi muidu mõistlikud inimesedki kuulata ning nii jooksevad paljud head algatused kahjuks tühja.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

16 responses »

  1. notsu ütles:

    Mulle on veebi pealt loomapidamise kohta silma jäänud paar argumenti.
    Ühest küljest on intensiivsem ots loomakasvatusest keskkondlikult, loomakaitseliselt ja maailma toidukriisi vaatenurgast õudne nuhtlus – hunnik teravilja läheb loomasöödaks ära ja kokkuvõttes tuleb samast viljast inimestele vähem toitu; ja loomad elavad rõvedates tingimustes nii et piinlik vaadata, kui peale satud.
    Teisest küljest on olemas maalappe, kus on palju mõistlikum loomi pidada kui põldu harida. Loomad elavad suht hästi, kuni nad rajalt maha võetakse, ja on mingi teoreetiline lootus, et kuna selle maatüki pealt saadakse liha näol priskelt kaloreid ja muud kasulikku, siis jääb mõni teine lapike äkki põlluks tegemata.
    Ja pmst on olemas karjatamisviise, mis keskkonnast kõrbe ei tee. Meie puisniidud töötavad väga hästi. Kuskil Aafrikas uuris keegi, miks sebrakarjad maad ära ei kõrbesta ja leidis, et kui lehmi karjatada nii, nagu sebrad ennast ise karjatavad, siis maa hukka ei läheks (looduskapitalismi raamatus kirjutati sellest). Karjamaaks võib maatüki võtta palju vähema töötlemisega kui põlluks, st sinna sisse on vaja vähem energiat tampida ja kui karjatamisviis konkreetsele maastikule sobib, siis on keskkonnamõju väiksem kui põlluks harimise korral.
    Ühesõnaga, mulle on jäänud selline mulje, et kui natuke ikkagi ka loomi pidada ja liha süüa, siis saab toidukriisi keskkonnasõbralikumalt vältida kui puhtalt taimede peal. Aga kõik oleneb sellest, kuidas neid pidada.

  2. Punane Hanrahan ütles:

    See oli kaunis kommentaar, ainult kange lihahimu ajas peale & mul parasjagu pole kodus liha raasugi:)

    Aga jah – täiesti õiged tähelepanekud, tundub mullegi.

  3. Nirti ütles:

    *kirjutab kahe käega alla*

  4. notsu ütles:

    Njah ja eelöeldu tõttu tundub mulle, et see ökoliha vastane argument, et “va silmakirjatsejad, liha on aprioorselt keskkonnavaenulik” ei kära.

  5. V.A. ütles:

    Vabatahtlik askees on, jah, võib-olla tore asi, sellele, kes seda soovib. Teine lugu on, kui tegemist on sunduse ja paratamatusega. Olen mõnegi nn lääne inimese väga kurjade etteheidetega pidanud sõdima, kui olen öelnud, et vaat NSVL-is oli, ütleme, banaan haruldus — kujuta pilti. Mispeale järgneb dotseeriv ja pikk kõne, et, kuule, milleks üldse seda pudipadi vaja on. Elatagu ilma banaanita, ja kah mul asja, ilma ongi ilusam, paljuke neid tõelisi vajadusi inimesel ongi jne. Leib on, sai ka on vahel, võib-olla on vorstki, korter on odavalt käes, arstiabi on tasuta — väärtkirjandust on ka saada üht ja teist, mida sa hing veel tahad, ja kas pole õigupoolest lihtsalt väiklane ja häbematu ühte banaani igatseda?! Tõeline rõõm tuleb ju muust.

    See on muidugi ilus jutt, aga mul on endal siiski selline privaatteooria, et mis tahes utoopia, mida realiseerida üritatakse – ja tundugu ta kui tahes ilus ja klaar –, peamiselt sellise pudipadi ja n-ö mõttetute asjade puudumise tõttu fataalselt untsu lähebki.

  6. notsu ütles:

    Pealegi räägivad seda pudipadi ebaolulisuse juttu enamjaolt need, kellel seda laialt käes.

  7. notsu ütles:

    Muide, teine nuhtlus (askeesikultuse kõrval) on mingi new-ageliku ninnu-nännu imbumine roheliste sekka. Kole raske on, kui ühest küljest inimesed jagavad sinu vaateid, et keskkond vajab kaitsmist, ja siis uhavad sinna juurde mingit energiate, puhastavate kristallide, tiibeti müstiliste salvide ja ma ei tea mis värki veel. Katsu siis veel tõestada, et sa ei ole kaamel või et see, et roheline, ei tähenda veel, et loll.

    • V.A. ütles:

      See on huvitav jah. Minu jaoks on näiteks kummaline ka, et Sirbi vahel ilmuv Roheline Värav sisaldab tihtipeale artikleid uuspaganlike mõlgutustega. Mitte et mul midagi selle vastu on, et mõned inimesed uuspaganlikult mõlgutada armastavad, aga, noh … ma e tea. Kui ma rohelist eluviisi toredaks pean, ei pea ma seepärast veel kusagile maavallakotta astuma. Minu arust. Samas muidugi: jõudu neile!

  8. wild ütles:

    Vabandame mind, et mu kiiks sunnib ütlema – nafta ei saa kunagi otsa, nii öelda on faktiliselt väär.

    A miks lihatoitlus ebatervislik on (muidugi kui ainult liha ja pekki ei õgi)? Kust ma siis oma asendamatud aminohapped saan, neid, mida organism ei sünteesi, on tervelt seitse ja taimsest toidust ei pigista neid kõiki kuidagi välja.

    Ebaeetilisusega ei ole ma ka nõus, ainult inimene tuleb sellise käsitluse peale, toitumisahel ühes omni- ja karnivooridega on sama loomulik nagu eee… füsioloogilised protsessid, mida ma parem ei loetle, sest samane inime võib neid ebaesteetiliseks pidada.

    Keskkonnakahju – viimase poolesaja aasta teema, liiga palju inimesi tahab liiga palju liha, kui tahtjaid, siis pakkujaid = suurfarmid.
    Eelnevad aastatuhanded, kus ka liha tarbiti, et avaldanud keskkonnale mingit märkimisväärset mõju. Nagu inimtegevus üleüldse. Ehk siis küsimus ei ole niivõrd liha söömises, kui populatsiooni suuruses ja ühiskondlik-majanduslikus süsteemis, mis ignoreerib kõike peale kasumi ning muidugi naftas, mis selle kõik võimalikuks on teinud.

  9. notsu ütles:

    Wild, kõigele, millel eetikaga pistmist, saabki ainult inimene (vm humanoid) tulla. See ei tähenda, et seda olemas ei oleks.

    • wild ütles:

      Raudne loogika.

      Nagu seegi, et ainult inimene tõstab end üheselt toiminud ja toimivast süsteemist eraldi välja ning üritab uue ja parema ehitada, mõeldes enesele välja nõudmisi, mida “madalamatele eluvormidele” ei laiendata. Reeglina.

      Samas – kui nt tahta segatoidulisi lemmikooomi pidada (e meelelahutuslikul eesmärgil ekspluateerida), siis on lihaloom juba paratamatus, ise ei pruugi liha süüa, “mõtleva olevuse” vaba valik, aga kasse ja koeri peedi- ja tomatidieediga välja suretada on ka … kuidagi ebaeetiline. Mõned on sellega kuuldavasti hakkama saanud.

  10. nodsu ütles:

    No teisest küljest, kui inimese eristaatus kõige tema eetika ja muuga täiesti kõrvale jätta, siis saaks ka öelda, et ta ei ole süsteemist väljas midagi ja see “uus ja parem” käib kah sinnasamma süsteemi. Inimesele saab süsteemist välja ronimist ehk eetikat kui midagi halba/rumalat/patust ette heita ainult süsteemist välja ronides ja talle neidsamu kõrgemaid nõudmisi kehtestades ja eetikat rakendades. Metatasandid keeravad ennast siin parajasse rullbiskviiti, tundub mulle.

    • wild ütles:

      Käib muidugi terviku alla, teiste olevuste sisteema (sh “alamate inimeste” oma) on ju katki tehtud oma “uuendustega”. Vot see on minu arvates ebaeetiline – ma tunnistan ka seda sõna. Põhjendamatud kannatused mulle küll ei meeldi, murder ammugi mitte ja edevust ning saamahimu või meelelahutust ma heaks põhjuseks ei pea. Erinevalt tahtest keegi liht ää süüa (ja et siis oleks söödud, mitte 1/3 prügimäele viidud).
      A me jõudsime nüüd lihast kuidagi kaugele. 😀

  11. […] 8, 2009 Punase Hanrahani pool läks käima huvitav lihasöömisvaidlus ja ma jaurasin seal natuke, kuidas mind häirib new-age-rohelus. Mitte ei taha, et nii kui ma […]

  12. […] et kooslus püsiks). Vabapidamisega loomakasvatusele jääks alles ka see eelis, mida ma kunagi Punase Hanrahani kommentaariumis mainisin – loomi saab pidada ka seal, kus põldu harida ei saaks, lased sead metsa ja kalorid […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s