“Igasugune arhitektuur on funktsionalistlik, või kas te olete juhtunud nägema arhitektuuri, millel puudub funktsioon ?” tavatsenud kunstiteaduse korüfee Helmi Üprus öelda, kui tema juuresolekul funktsionalistlikust arhitektuurist rääkima hakat. & põhjendanud, et millest maja koosneb: vundament, katus, uksed, aknad jne. – kõik puha funktsiooniga esemed, pole ühtki, millel funktsioon puuduks.

H.Üprus suri küll juba 1978. aastal (minu sünnipäeval pealegi, oh õudu!), aga juba tema eluajal murdis uksest-aknast sisse postmodernism, kus tema lause enam sugugi nõnda tõele’i vasta. Postmodernism toob kaasa võltsfassaadid (ehkki neid kasutas juba keegi Potjomkin:)), eikuskilt algavad ja/või eikuhugi lõppevad trepid, akende & uste mulaažid & samas vaimus edasi. Siin pole funktsionalismist, ka Helmi Üpruse mõttes, haisugi.

Iseküsimus, eriti just funktsionalistlikule arhitektuurile & funktsionalismi teoreetikuile, on, et miks ei võeta esteetilisust eraldi funktsioonina? Miks ei arvestata maja funktsioonide hulka vajadust ka “lihtsalt ilus olla”?

Siinkohal ei suuda funktsionalism iseeneseski järjekindel olla & toob uksest välja visat “põhjendamatu ilutsemise” jälle aknast sisse tagasi. Ning väga otseselt aknast sedakorda:) Ümaraknal, mille laenab funktsionalism laevaehitusest, puudub maapealses arhitektuuris tegelikult igasugune funktsioon. St. akna peamine funktsioon, valgust anda, sellele muidugi jääb, kuid pole ühtegi funktsionaalset põhjust, miks peaks see aken just ümmargune olema. Puhas ilutsemine. Nagu’i ole ka põhjust II funktsionalismi ikoonilisel stiilivõttel, trepikojale sisepõlemismootori kolvikambri kuju andmisel. Jällegi puhas ilutsemine:) Aga sellisist äpardusist iseenda sees vaatab funktsionalism mööda, teeb näo, et seda polegi olemas:)

Nii et jah, kui lugeda esteetilisus, ilusolemine, funktsioonide hulka, siis on funktsionaalne igasugune arhitektuur. Funktsionalismi teoreetikud väitsid, et “ainult funktsionaalne saab olla ilus”, sealt see arhitektuurisuund ju alguse saigi. Ent vaadates, kuidas inimesed järjekindlalt peavad & on pidanud ilusaks ka kõige hoopis muud, kui funktsionalismi mõttes ilusat, saab selgeks, et see tee on ummiktee.

Siiski on 1 liik arhitektuuri, mis minu arust on täiesti ebafunktsionaalne igas mõttes. Või õieti, tema dekoori’i põhjenda tõesti mitte miski. Selleni aga veidi aja pärast.

Enne postmodernismist, kus puhtale ilutsemisele lisandub kohe ka tugev eneseiroonia sellesama ilutsemise suhtes. Just nii seletaks ma võltsfassaadide fenomeni – kus on püstitet fassaad eraldi seinana, sellele järgneb paar meetrit tühja maad & siis hoopis IIsugune fassaad, sedakorda juba harjumuspäraselt kindlalt maja küljes kinni:). Taolist on Tallinnaski, kui keegi on huvitet & tahab postmoderni sellist stiilivõtet oma silmaga näha, andku teada, katsun meelde tuletada, kus sellist on. Suisa Vanalinnas endas oli vist paar kohta. Et postmodernismi ja campi esteetika on tugevasti läbi põimunud (õieti nähakse campis 1 postmodernismi alaliiki), siis ei saaks ju II-ti ollagi, ei saa ilma eneseirooniata.

Eneseirooniast olulisem on aga 1 tunnus, mille järgi postmodernismi määratletaksegi – viitavus, lakkamatu loba millegi teemail. Ehk siis, postmodernistlikul majal on kalduvus välja näha nagu kultuurileksikonil, mitte isegi ainult arhitektuurileksikonil:) Siin 1 detail, mis viitab otseselt sellele arhitektile, seal II, mis viitab teat ajastule jne., jne. jne. Paras segasumma suvila, aga see on väga nauditav, kui on hästi teht (pole olemas häid & halbu arhitektuuristiile, on head & halvad arhitektid). Sellist viitelisust nimetataksegi arhitektuuri puhul “lobaks”, maja, milles on palju viiteid “lobiseb”. Ning postmodernismi põhimõtteks on “mida rohkem loba, seda uhkem” ehk siis neil lobisemise eest palka makstaksegi:) Mis on muidugi ärritav vanadele funktsionalistidele, neofunktsionalistidele jt. modernistliku arhitektuuriparadigma kandjaile.

Iseenesest pole ka loba sugugi postmodernistide leiutis. Ohjeldamatult lobisema hakkab arhitektuur kõikvõimalike neo-eesliiteliste stiilide ilmudes XIX saj. II pooles. Neogooti, neoromaani, neobarokk jms. Seal on aga, nagu stiilinimeistki näha, loba suunat 1 kindlasse ajastusse, postmodernismi enesepildi juurde käibki enamasti kõigest läbisegi rääkimine (ehkki see pole tingimatu reegel). Juugendis & tema 2ikvennas, rahvusromantilises arhitektuuris (rahvusromantismi peetakse tihti mitte eraldi arhitektuuristiiliks, vaid juugendi 1 haruks, kaldun ka ise selle arusaama kasuks – muidugi on siin peet silmas seda arhitektuuri, mis üldse on pretendeerinud iseseisvale stiilile, hilisemad rahvusromantismi ilmingud arhitektuuris käivad ikka nende konkreetsete stiile all, kus me neid täheldame) muutub möla juba vaata et väljakannatamatult tugevaks.

Möliseb või lobiseb ka stalinism. Seal on möla mõtteks, et “vat meie, nõukogude inimesed olemegi oma arhitektuuriga nüüd antiigi, klassitsismi, baroki jms. otsesed jätkajad, et alles nõukogude reaalsuses on need stiilid oma tegeliku täitumiseni jõudnud, eelnev oli kõigest tühine eelmäng”. Umbes samas vaimus patrab meile ka Saksamaa luftwaffearhitektuur. Ning ei saa keegi pattu salata – samasugused suundumused avalduvad tol perioodil (1930 II 1/2-st umbes 1950 II 1/2-ni, mõnel pool ka aastakümne lõpuni) ka demokraatlike riikide arhitektuuris. Mulle kogu see loba meeldib ning mind tõsiselt rõõmustab, et vahepeal juba hävimisohus olnud stalinistlikule arhitektuurile on ohtralt eestkõnelejaid tekkinud nimekais arhitektuuriringkonnis üle kogu maailma. Aga ei stalinism, ega luftwaffearhitektuur ega samad tendentsid demokraatlikes riikes ole esmakordsed – tegelikult üritas enam-vähem samu ideid aretada juba XIX saj. keskpaigas briti asumaade nn. koloniaalarhitektuur. Sellest tulenevalt võib mõni XIX saj. keskpaiga maja Washingtonis olla äravahetamiseni sarnane 1950. alguse majaga endises N-Liidus (kui nüüd otse sirbid-vasarad dekooris ära jätta). Viimane kogemus on mul endal olemas.

Kuid millist arhitektuuri tõeliselt ebafunktsionaalseks pean? Vat, et kolonialism & kõikvõimalikud “neo”-d ilmnevad ka XIX saj. keskpaiga tööstusarhitektuuris, see mind väga’i häiri, ehkki kohati on naljakas küll, kui mõni üleni tahmane tööstushoone evib samas püüdlikult korintose sambaid:) Aga praegu renoveeritakse tollaseid tööstushooneid niikuinii elamuiks, kultuurikeskusiks jms., nii et hakka või tollaseid arhitekte ettenägelikkuses kahtlustama:) Kuid kohata neidsamu sambaid, olgu siis joonia, dooria, korintose & igasugu muud taolist kraami töötava masina küljes – see käib mul üle mõistuse. Siin ei saa vabandada ka lobaga, sest antiik & II varasemad ajastud masinaid teatavasti’i tundnud & kui mõnda tundsidki, siis selle küljes kindlasti polnud ühtegi dooria vms. sammast:)

Tänapäeval on aga lugu hoopis II – sain endalegi üllatuseks juba mingi 10 aastat tagasi teada, et meandrimotiivi ilmumine trükiplaatidel pole sugugi juhuslik või “lihtsalt ilu pärast”, vaid et meander seal on tõepoolest äärmiselt funktsionaalne. Milles tema funktsioon täpselt seisnes, enam ei mäleta.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

7 responses »

  1. Punane Hanrahan ütles:

    Statistika on lahe asi:) Nagu arvata oligi, ei koti see sissekanne kedagi. Vabandust, olen ülekohtune 11 inimese vastu, sest I tunni aja jooksul pärast selle sissekande ülespanekut tuli sellele kohe 11 klikki, hiljem pole lisandunud ühtegi. Minu tlp. on korduvalt juhit tõigule, et ka vähe inimesi on inimesi & vähese loetavuse pärast jorisedes olen ma ülekohtune eeskätt oma truude püsilugejate suhtes (eriti nende 4, kes ka muusikaminuteid vaatasid – olgu, olgu, kõik ei peagi muusika vastu huvi tundma).

    Aga järeldusi – kui sa’i taha poliitikast kirjutada, aga tahad, et sind loetaks, siis kirjuta religioonist, nii et kristlus riivamisi sisse jääb, või feminismist. Esteetika’i kotib väheseid, 1kõik, mis valdkonna esteetikaga tegemist. Ilu’i sünni patta panna, seega mis ta tühja vastu ikka huvi tunda, eksju?:)

    Kuid mis siin poriseda – mäletan selgelt aegu, kus ükski II teema peale poliitika klikke’i toonud, poliitika oligi ainus mis lugejaid huvitas, eriti kui kaklema mindi:D Selle ajaga võrreldes on elu kõvasti edasi läinud, sest ennäe, religiooniteemad tõmbavad lugejaid & femiteema ka. Ning linnamängul läheb suisa hästi.

    Aga jah, mingi jura nagu linnaruumi esteetika & arhitektuurivoolud jms., – ma peaksin juba leppima sellega, et ma olen üksildane friik, kellele see teema korda läheb. Leppida on raske, sest see üksi tühjas ruumis viibimine on üsna hirmutav. Kirjutamist vabandab see, et kui ma’i kirjutaks, poleks neid 11 kaasamõtlejatki. Parem 11, kui täitsa üksi.

  2. Punane Hanrahan ütles:

    Jah, kui te tahate teada, et miks ma üldse kirjutan, siis hirmu peletamiseks maailma ees. Kui mingid asjad endast välja kirjutada, tundub maailm vähem ohtlikuna.

  3. nodsu ütles:

    Mina klikin ekstra postituse peal siis, kui seal on kommentaare. Postitust ennast saab ju lugeda ilma eraldi klikkimata, piisab, kui blogisse tulla. Nii et ma arvan, et klikid ei kajasta tegelikku loetavust.

  4. analyytik ütles:

    PH: “Eneseirooniast olulisem on aga 1 tunnus, mille järgi postmodernismi määratletaksegi – viitavus, lakkamatu loba millegi teemail.”

    Kas see blogi siin on ka postmodernistlik? 😉

  5. Punane Hanrahan ütles:

    Kuivõrd see EI OLE kindla teema blogi & EI SAA selleks iialgi, siis: jah:)
    Ainult et erinevalt postmodernistlikust arhitektuurist, mis oma parimal kujul on väga põhjalikult läbi mõeldud & iga detail hoolikalt kaalutlet, kõnelen mina siin sellest, mis parasjagu mu tagumikku torgib või pähe tuleb ilma mingi eelneva programmita st. tegelikult on teatav programm küll olemas, aga piisavalt hajus. Nii et ses mõttes jällegi: ei:)

  6. analyytik ütles:

    PH: “…kõnelen mina siin sellest, mis parasjagu mu tagumikku torgib…”

    Eks seda ma olengi lootnud. Nii vähehaaval. Aga… 😦

    Vot kui lugeda siitsamast kommentaare 1 ja 2, siis lööb see lootus jälle tugevalt kõikuma. Jääb nimelt mulje, et kirjutad pigem sellepärast, et neid va klikkised koguda. Või siis hoopis mingil muul põhjusel (vt. kommentaar 2).

    Kuidas see asi siis on? Ja see on minu poolt absoluutselt tõsine küisimus. Kas kirjutad ikka asjadest, mis Sind TEGELIKULT huvitavad? Ja kui see nii on, siis kuidas tõlgendada kommentaari 2?

    Kui eesmärk on klikid, siis milleks ma peaksin neid juttusid lugema? Milleks? Ma võin ju vastutulelik olla muidugi ja mõned klikid ära teha, aga hakata lugema lugu, mille eesmärk on ainult klikke saada… Ausalt öeldes on mul huvitavamat teha. Kuigi lood on täiesti head mu meelest.

    ? Mnjah ? Lugude HEADUS ei tõesta veel midagi. Kui eesmärgiks on klikid, siis peabki ju pingutama, et rohkem klikkisid saada. 😉

    Nojah. Lihtsameelsed lollitad ju ära sellega ja eks ma olen ise ka selle õnge läinud. Kuna lood on nii head, siis jätavad need paratamatult mulje, et oled tõepoolest neist teemaist huvitet. Aga’s mingil hetkel (see oli ikka ammu juba) hakkas intuitsioon mulle ütlema, et midagi on jama. Või võlts.

    Ühesõnaga fakk! Kui vastab tõele see, mis kommentaaris 2 kirjas, siis pagana pihta, siis tuleks ju sellega tegeleda. Ja tegeleda nii et oleks tegeletud.

    Mis Sa ootad, et ma ropendama hakkaksin. Wtf!
    Sa oled nagu mingi tüüpiline lollakas raadiotädi, kes teeb mingi küsimuse ja kui siis raadiokuulajad helistavad, siis hakkab rääkima, et aega ei ole jms. Ja et “laseme nüüd veidi muusikat”. Mida perset!

    Kui Sul on probleem (komm 2) siis kirjuta teema ja arutame seda asja. Võtku see kasvõi nädalaid või kuid. Mitte nii, nagu see seni on toimunud. Mida eskapism!?

  7. sgtr ütles:

    Ma tunneks huvi Tallinna näidete vastu!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s