Blake Edwardsi film “Hommikueine Tiffany juures” jäänuks täiesti ära, kui poleks olnud Truman Capote’i samanimelist romaani. Romaan omakorda jäänuks täiesti kirjutamata, kui Charles Lewis Tiffany & Teddy Young ei oleks 1837. aastal NY-s Tiffany juveeliäri asutanud, millest hiljem kasvas välja kaubamaja. Kuid ma kardan, et romaan võinuks siiski vabalt sündimata jääda, kui polnuks Charles Lewis Tiffany poega Louis Comfort Tiffanyt. Just tema tööd on need, mis nimet juveeliärile ikoonilise staatuse andsid. Just nende järgi tuntakse Tiffany kaubamärki kogu maailmas ning see tõmbab ligi rikkaid & vaeseid, noori & vanu. Enne tema tõsiste saavutuste juurde asumist olgu mainit, et Louis Tiffany’i suutnud kuidagi oma voodielu vaos hoida – oma 2 abikaasaga sai ta kokku 8 last, kellest 1 sai omakorda maailmakuulsaks – nimelt tuntud psühhoanalüütik Dorothy Burlingham.

Jätame nüüd Louis Tiffany lapsed & pereelu sinnapaika ning siirdume tegelikult olulise juurde – tema vaba eneseväljenduse, tema loome, mis on toonud talle maailmakuulsuse ning koha ajaloos. Kuulsuse & koha, mis ulatuvad kunstiringkonnist väljapoole, mida kunstnike puhul tegelikult ju harva ette tuleb.

Tegelikult poleks Louisist ei oma isa äris ega ammugi maailmas midagi asja saanud, kui ta jäänuks oma algse kutsumuse – maalimise – juurde. Isa’i arvanudki, et see poeg tema äri edasi peab viima ning oli oma järeltulija vaimsete harrastusiga üsna rahul. Tihti juhtub nii, et kui mõnel suurettevõtjal on palju lapsi, siis 1 küll kasvatatakse teadlikult kapitalistiks, et oleks keegi, kes äri üle võtab, IIil aga lastakse rahus tegutseda, muuseas siis ka intellektuaalsel & kunstialal.

Kogu maailma kunstisõpre & muidu esteete õnneks hakkas Louis Tiffany 1875. aastal huvi tundma klaasikunsti vastu. Isa kapitali toel jõudis ta õige pea oma stuudio asutamiseni ning oluliste tellimusteni. Et Tiffany tahtis tõsisemalt klaasikunstile pühenduda, lõi ta peagi senisist kompanjonest lahku & asutas juba järgmise stuudio. Tiffany tööde omapära saladuseks sai “keskonnasõbralikkus”. Juba noil kaugeil ajul kasutas ta tühje pudelite & muu vanaklaasi ümbervalu, sest sel teel sai “neitsiklaasi” asemel hoopis huvitavamat materjali. Ümbervalat vanaklaas sisaldab alati mulle jm. vigu ning defekte. Need aga hakkavad tööle kunstipärasuse kasuks.

Ta lähtus Arts and Crafts liikumise esteetikast, mis mu meelest on 1 suurepäraseimaid esteetikaid, mis maailmas üldse kunagi välja mõeldud. Tiffany meetodi eripärana on värv alati klaasi sees, soovit toonid saavutatakse juba klaasivaluga, mitte kunagi’i värvita klaasi hiljem üle.

Peamiselt tunneme me Louis Tiffanyt Tiffany lampide järgi, mille haledaid koopiaid on terve ilm, sealjuures suur osa Maavalda, täis. Palun nende viletsate jäljendite järgi mitte langetada otsust originaali kohta. Siin on küll see, et mida originaal endast kujutab, seda’i suuda ka repro edasi anda. Aga et ma teile kuidagi’i saa siia 1gi ehtsat Tiffany lampi riputada, siis katsuge kuidagimoodi pildiga leppida:

(Rob Shenki foto Flickrist, Creative Commonsi litsents)

Muide, kuulsaist lampest 1ki pole disaininud Louis Tiffany ise. Need kõik tulid tema stuudios töötanud disaineri Clara Driscolli käe alt. Pole ka ime, sest 1895. aastal, kui I Tiffany lamp ilmavalgust nägi, töötas tema stuudios juba 300 inimest, peamiselt disainerid & käsitöölised.

Juugendstiilis töötas palju tarbekunstnikke, tarbekunsti ajaloos on see 1 viljakaimaid voole. Louis Tiffany on neist kahtlemata kõige kuulsam, tema nimi ütleb enamasti midagi ka inimesile, kel pole ähmast aimugi, misasi see juugendstiil veel on & millega seda süüakse. Või kui ka’i ütle, siis mõnd Tiffany lambi haledat või vähemhaledat koopiat (mõni on ka üsna kobe välja kukkunud, oleneb, kas eesmärgiks ongi olnud rõvedat haltuurat teha või mitte) on ikka näinud.

Aga Tiffany pole loonud 1nes tarbekunsti, vaid ka iseseisvaid taieseid, mõeldudki näitusil & muuseumeis eksponeerimiseks, inimesile nautimiseks & järelemõtlemiseks. Mulle 1 enim meeldivaid neist on vitraaž “Tüdruk kirsiõitega”. See on väljas Richard Driehausi klaasikunstigaleriis Chicagos:

Lõpetaks siis sellega, et kuhu me tänu Louis Tiffanyle välja oleme jõudnud:) Esmalt laulab Audrey Hepburn meile kuulsa “Moon River”i loomulikult filmist “Hommikueine Tiffany juures”, seejärel 1hitibändi Deep Blue Something see ainus kuulus (aga see-eest väga-väga hea) lööklaul “Breakfast at Tiffany’s”, teadagi millest innustet;) Video on ka väga hea – nautige NY-d tema parimal kujul & väga hästi tabat 90-date keskpaiga olustikku.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

One response »

  1. […] Kaljuranna blogis, raamatust Juuli blogis,  Holly blogis, Tõnise blogis. Punane Hanrahan on oma blogis pikemalt kirjutanud Louis Tiffanyst ja sealt postitusest sain ma ka meeldetuletuse, et Deep Blue […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s