Hans Fallada täheldab raamatus “Tookord meil isakodus” idafriislaste iseärasusena üles, et need jätavad alati enda järel ukse lahti. Ei tea, kas Keila elanikel on idafriislasiga kultuuri- või mingi muu sugulus, aga ka nende antropoloogiline eripära on enda järel krooniliselt ukse sulgemata jätmine. Kuidagi ei ole keilakail käe sees seda ukse sulgemise liigutust, see’i tule automaatselt. Teadvustatult ammugi mitte. Kui keegi on Keilast, jätab ta enda järel lihtsalt ukse lahti.

Eriti on see tlpandav hommikusis ronges, sest seal on sel väga praktiline tagajärg. Keilani seisab rong soe, sealt edasi aga muutub jahedaks, sest Keilast tuleb enamasti peale suurem rahvahulk, mis ju iseenesest tähendab, et soe vagunist välja lipsab. Kuivõrd rong seisab Keila jaamas aga kauem kui muis ning välisuksed on seisu ajal lahti niikuinii, siis jõuab kogu soe vagunist välisõhku imbuda kliimat soojendama. Jõuab, sest viimasena vagunisse tulnu ei sulge iial enda järel ust. Tglt. paar erandit on olnud selle 5 a. jooksul, mis ma Paldiskis olen elanud ning pidevalt ka rongega sõitnud. Neid erandeid on olnud aga nõnda vähe, et ma kardan – need pole Keila elanikud vaid Keilas viibinud mujaltinimesed. Keila kohalikele uksesulgemine ilmselgelt omane’i ole, isegi vähesile mitte.

Võiks arvata, et asi pole lokaalses omapäras, vaid lihtsalt selles, et keegi ei tea, kes tuleb viimasena. Sestap ei panda enda järel ust kinni kartuses, et on veel tulijaid. Selle vastu on aga oluline argument: nimelt kui Keila asukas mistahes jaamas rongist lahkub, jätab ta enda järel samuti ukse lahti, iialgi ei pane ta seda kinni. Seega on siiski tegu keilakate eripäraga, lokaalse tunnusega, osaga Keila kohalikust kultuurist & mentaliteedist, antropoloogilise probleemiga.

Hämmastav on ka see, et Klooga-Aedlinna elanikud panevad enda järel reeglina vaguniukse kinni. Klooga-Aedlinn on Lassie universumi analoog Harjumaal; asula, kus peale narkarite & joodikute’i ela praktiliselt mitte kedagi ning suurem osa sealseist elanikest on ka suurema või väiksema osa oma elust veetnud trellitet päikest kaedes. Harva, kui mõnel Klooga-Aedlinna asukal selge hetk on. Ent vaguniukse panevad nad enda järel enamasti suisa hoolikalt kinni. Siin võib loogiline seletus olla muidugi lihtsalt see, et pidevalt purjus või pilves isikul on lakkamatult külm, mistõttu ruumisoojuse säilitamine on talle eriti oluline.

Kuid keilakate käitumine vastandub mitte ainult kloogaaedlinlaste omale, vaid Elektriraudtee läänesuuna ülejäänud reisijate omale üldiselt. Kui keegi jätab enda järel vaguniukse lahti, kustahes paigas või peatuses ta seda ka’i teeks, siis reeglina on tegu Keila elanikuga. Kõigil ülejäänud reisijail on ukse sulgemine käe sees.

Millest Keila rahva taoline eripära tingit, oleks tõesti huvitav teada? Ise olen selle üle mõelnud, ühtki kultuurilooliselt või antropoloogiliselt vettpidavat põhjust seni välja mõelda pole suutnud.

Kohati tundub aga, et on teatav seltskond (kes ei pruugi enam koosneda ainult keilakaist), kes tahabki, et vagunis oleks külm, keda häirib soe vagun. See järeldub tõigast, et juba üsna varasel kevadel hakatakse rongiakent lahti kiskuma. Taoliste “jahutajate” tõttu olen tihti pidanud vagunis värisema & kössitama. Aga minu jaoks normaalsest temp-st on neil tingimata vaja lahti saada. Enamasti on minu jaoks normaalne temp. normaalne ka reisijate enamiku jaoks, mis järeldub sellest, et piletimüüja taolise varakevadilmaga avat akna resoluutselt sulgeb, kui sealt mööduma juhtub. Ent visamad seltskonnad avavad selle uuesti. Kusjuures – mis veel mentaliteedilooliselt väga huvitav – sellised seltskonnad eelistavad akna avamist jopede seljastvõtmisele, koguni kinnaste, mütside, sallide äravõtmisele. Aken tehakse palavusele viidaten lahti ning siis istutakse selle all täien õuerõivastusen. Üleriiete äravõtmine palavusevastase meetmena arvesse’i tule. Ma’i virise, vaid tunnen siirast mentaliteediloolist-antropoloogilist huvi sellise käitumise põhjuste vastu. Jõle põnev on.

On ka eelnevale vastandlik seltskond, kes kõige palavamate suveilmega nõuab akende sulgemist või sulgeb need ise. Selle seltskonna moodustavad enamasti aga vanemas keskeas või vanurieas ilmselget pohmellitunnustega meeskodanikud või klimakteeriumis naisterahvad, mistõttu nende käitumise eripärad on lihtsalt seletatavad ning täiendavat uurimist ei vaja.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

8 responses »

  1. analyytik ütles:

    Huvitav muidugi. 😉
    Kuigi Sinu hinnang tundub kuidagi väga absoluutne. Ehk istuksid siis kusagil keskmises vagunis mingi keskmise ukse juures ja loeksid inimesed üle. Palju inimesi siseneb ja palju väljub mingis peatuses ning mitu paneb ust kinni ja mitu ei pane. Paar päeva edasi ja tagasi suunal, siis saab ehk konkreetsemad numbrid ja protsendid.

    Aga ma mäletan, et omal ajal Keilas oli Reformierakond kuidagi väga domineerivalt võimul. Et sai lausa kolmveerand häältest või nii. Leino Mägi oli tol ajal pikka aega linnapea. Ei oska muidugi öelda, kuidas praegu on. Aga seda saab vist kusagilt Valimiskomisjoni internetileheküljelt vaadata. Järsku on see seotud kuidagi. Kuigi vist Saue linnas oli ka Reformierakond, nii et selle pealt üldistada muidugi raske.
    Aga kui viitsimist on, siis võid ju vaadata, et mis parteid on kusagil millised tulemused saanud.

  2. Oudekki ütles:

    Ma tugevalt kahtlen, et võimuloleva poliitilise partei ja ukse lahti jätmise vahel on mingi põhjuslik seos 😀

  3. susi ütles:

    muteada on Keila pinnas tugevalt magnetanomaalne 😀

  4. analyytik ütles:

    Ma ei tähtsustaks ka muidugi seda parteilist kuuluvust üle, aga see oli üks asi, mis Keilaga seoses meenus. Et mäletamist mööda oli see jah selline ülekaalukalt ühte poliitilist jõudu toetav omavalitsus. Kuigi see oli hulk aastaid tagasi, praegust seisu ei tea öelda.

  5. notsu ütles:

    Pärast tuleb veel välja, et kõik parteilised eelistused sõltuvad magnetilistest jõujoontest.

  6. Jaak Vackermann ütles:

    Tänavu aastal saab Keilasse rongiga sõita juba 140 aastat. Keila linn ja raudtee, kes neid suudaks lahuta’? Võib-olla on nad paadunud rongikasutajatena lihtsalt soontesse jätnud teadmise, et rongide uksed, mis on tamburi ja vagunisalongi vahel peaksid ise tagasi libisedes sulguma. Tõttöelda see vanasti enamasti nii ka oli. Nüüdkasutatav veerem on meeletult kulunud ja uue konstruktsiooni ning disainiga, mis ei võimalda isesulgumist. Kui, siis vaid rongi rappudes. Kunagised diiselrongid olid muidugi teistsugused. Ent põhjendada flegmaatilist hoolimatust kaaskodanike suhtes vaid rongi enda, kui sellisega muidugi ei saa. Keila on provints kõige otsesemas tähenduses. Sellega kaasneb ka pealinna suhtes teatud kompleks ja mentaliteet, mis alateadvusse istutatuna võib, kuid ei pea väljenduma ka käitumises. Võin autorile lohutuseks lisada, et sõites Riisipere suunal on Vasalemmas enam-vähem sama olukord. Rongis on ka ju veel vagunitevahelised uksed. Läbi rongi jalutavad reisijad jätavad ka need tihti pärani, millega kaasneb korralik müra sõitvate rataste alt ja igasugu muu rigin-ragin. Selle ebameeldivuse korvab vaguni avar interjöör, mis võimaldab virgutusvõimeldes jalutada ning kaaskodanikele eeskuju näidates uksed ise kinni panna. Nii või teisiti. Rong on kõige fantastilisem transpordi- ja reisimisvahend, mis on suudetud nende paarisaja viimase aasta jooksul inimkonnal kasutusele võtta 🙂 🙂 🙂

  7. Neeme ütles:

    Väga hea kirjutis! Viitasin sellel ka FB-s. Tänud!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s