Eile tuli fb-s juttu reisimisest ning Ellom ütles kuldsed sõnad: “minu jaoks on reisimise võimalikkus olulisem kui miski muu. ilmselt mingis osas üllastest aadetestki olulisem. sest lõksujäädes ei saa hingata.” Kirjutan kõigi jäsemeiga alla. Reisimine on mulle hingamisena oluline ning polegi nii tähtis kuhu & milleks reisida, kui vaid too kodust & kodumaalt minemapääsemise tunne, sest ei saa liiga kauaks jääda 1le kohale, lõksu jäädes tõepoolest ei saa hingata. Nõnda siis, kui mind kuskil varitseb Ökojalajälje Suurendamise Krt ning pakkub mulle mõnd ahvatlevat rändu keskkonnasõbralike ideaalide reetmise & oma ökojalajälje suurendamise eest, siis mina pole suutnud ära öelda ega hakka ka tulevikus suutma.

Tulevik aga on tume sellisele rännumehele, kel endal oma reiside finantseerimiseks toekat rahakotti selga pole võtta. Ehk siis minusugusele rännumehele, kelle jaoks isegi paaripäevane helsingireis on eelarveauku ohtlikult suurendav.

Olen seni reisinud peamiselt sinu toel, kallis lugeja, ehk siis Euroopa maksumaksja raha eest. Mitte Eesti, vaid justnimelt Euroopa. Enamiku minu ringirändamisi Euroopas on kinni maksnud samune Euroopa Komisjon, kelle huves on ajakirjanikke Õhtumaid mööda ringi vedada. Mitte selleks, et need EL-st hästi kirjutaks, vaid selleks, et nad sel teemal üldse midagi kirjutaks:) Et ei piirdutaks oma koduaias koperdamisega & muttide ning vesirottide elu kommimisega, vaid suudetaks & osataks ka naabrimehe aeda näha ning mis seal kasvab:)

Aga nüüd on minu nomaadiloomuse jaoks eluvajalik tegevus sattunud suure ?-i alla. Nimelt teatavad Euroopa riigid 1IIe järel karmest säästumeetmeist, eelarvekärpeist jms. & just EL-u suured riigid, Ühendkuningriik, Saksamaa jne. See tähendab konkreetselt väiksemaid maksulaekumisi EL eelarvesse, mis tähendab, et EL-u institutsioonid enam ajakirjanikke mööda suurt & laia Õhtumaad ringi ei käruta, mis omaxa tähendab, et mina pean istuma kodus nagu mingi kukununnuke, kapselduma & lõplikult ära nüristuma:(

Kui kõik märgid näitasid, et masu on nüüd käes, hingasin ma sügavalt sisse ning tegin kõik eeltoodu endale sõnaselgeks. Ütlesin: “Mees, lepi nüüd paikse eluga, sinu rändamised on rännat, harjuta end kodus istuma”. Pidasin oma Iraagiskäiku 2008. augustis siiralt viimaseks välisreisiks oma elus üldse. Aga ennäe, masust hoolimata tahtis saatus teisiti. Tulid OSCE kohtumine Helsingis, tulid Euroopa Arengupäevad Strasbourgis & a. hiljem Stockholmis, tuli bundestagivalimiste kajastamine Berliinis, tulid Pariis & Brüssel ning midagi vist ununes praegu isegi ära. Mõnest välissõidust tuli isegi ära öelda, sest sõitude ajad kippusid kattuma. Sündmusist, mida tahtnuksin kangesti kajastada, jäi minust kajastamata vaid Kopenhaageni kliimakohtumine, sest selle jaoks tulnuks raha taotella Taani saatkonnalt, kellel aga samust raha keset masuaega tõesti lihtsalt polnud.

Olux Euroopas aga on nagu see on, majandusel & rahandusel läheb täpselt nii nagu neil läheb. Kuid jah, viimased a-d on õpetanud, et pole mõtet enda jaoks uksi suletuks mõelda, sest ootamatult võivad need selguda avat olevat. Nüüd ma siis ei teagi, kas ma edaspidi veel reisin või ei reisi mitte. Mittereisimine tundub loogilisem, samas, näh, pole alust lootust kaotada. Kuid tean, et 1 hullemaid & raskemini üleelatavaid asju maailmas on asjatu lootus. Seega on parem siiski üldse mitte loota. Dilemma.

Tean vaid, et kui lähiajal just telliskivi pähe’i kuku vms. siis Saksamaa avalik-õigusliku kanali Deutsche Welle kutsel & nende rahastamisel ma selle kuu lõpus Bonni, ikka sellesamuse Deutsche Welle kliimakonverentsile, sõidan küll. Aga kas pärast seda üldse veel kunagi üldse veel kuhugi? Peab vist minema karjamaale, noppima karikakra ning kiskuma selle õielehti, küsides: “Reisin, ei reisi, reisin, ei reisi, reisin…”

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

15 responses »

  1. Siili ütles:

    No kuule, ega raha seepärast maailmast otsa ei saa, et ELis kriis on. Reisid siis edaspidi Hiina kulul või Austraalia kulul või teiste uusrikaste riikide kulul, kuna su töö on ju selle reisimisega seotud ja kinnimaksmishuvilisi ikka leiab.

  2. Oudekki ütles:

    Tjaa, mina pean tunnistama, et olles viimasel aastal peaaegu iga kuu viibinud ise riigis, tunnen ma reaalset tõmmet selle poole, et minna Bolognasse ja hakata vabrikutööliseks, siis ma olen vähemalt kindlalt paigal (ja kohas, mis mulle meeldib).

    Teisest küljest, kui reisimine muutub keskmisele inimesele taaskord kättesaamatuks, siis muutuvad reisivad ajakirjanikud veel vajalikumaks (ja hädaga hakkab reisikirjutiste eest äkki piisavat honorarigi saama), seega ma ei usu, et sinu elukutse puhul reisid reisimata jäävad.

    • Punane Hanrahan ütles:

      Yana Toomi & Edith Kaldma skandaale valgel kardan mina hetkel juba hoopis seda, et äkki pärast 15 ajakirjanduses töötatud a-d lastakse mind ikkagi lahti puuduva kõrghariduse pärast:( (Nirti viidat Rein Veidemanni artikkel viis mind selliste jubedate mõteteni).

      • Oudekki ütles:

        Sai Edith Kaldma kõrka, saad ka sina.

        • Punane Hanrahan ütles:

          Pole lootustki. Kui TLÜ-sse helistasin, siis öeldi mulle otse, et sotsiaalteadlaste osas valitseb ületootmine, mistõttu sotsiaalteaduskonna erialadele TULE-programm ei laiene ning sinna kedagi tagasi ei võeta.

          & ma’i taha Kaldmalikku kõrgharidust, ma tahaks sellist, mis midagi väärt ka on:) Järelikult pole ainult bakat mõtet püüdma minnagi, peaks kohe sihtima magistrile, aga ma’i ole eriti veendunud, et seda töö kõrvalt statsis õppides omandada on võimalik.

          • ellom ütles:

            Ma ei tea millistel teaduslikel põhjustel võiks Kaldma lugu nii mõjuda, aga kaks päeva peale sellest kuulmist ärkasin selge arusaamisega, et viin jälle paberid ülikooli. ja mitte nalja tegema. Kuigi, üks olulisi põhjuseid on see, et Ameerika on mul väga südame peal ja sinna mõneks ajaks pääsemiseks oleks ülikool tõenäoliselt mõeldav abivahend. Ja kui ma seal Ameerikas kohal oleksin, siis võiksin San Franciscos kohalik ka olla mõnda aega rõõmuga – st reisimise vajalikkus on tõesti seotud ka sellega, kas oled paikne oma lemmiklinnas ja piisavalt suures linnas. Kui ei, siis on reisimine ainus, mis päästab.
            Aga Arni – kas sind lävendipõhiselt kuhugi vastu ei võeta kuhu astuda tahaksid? Siis saab ju ka vana rasva üle kanda ja TULE programmi pole vajagi?

            • Punane Hanrahan ütles:

              Sellega on see kamm, et teatud ajal pärast eksmatti ei saa RE kohale kandideerida ning mul pole see aeg veel läbi. REV kohale’i saa kandideerida niikuinii – mul veel eelminegi õppelaen tagasi maksmata.

              Aga Friscost räägid siin – sa siis Berliini ikkagi ei koli? Ma lootsin juba siiralt, et saan hakata sul külas käima.

          • Oudekki ütles:

            Hmm, Tartus nad näiteks klassikalisse filoloogiasse küll võtsid TULE-programmiga inimesi…

            • Punane Hanrahan ütles:

              See TLÜ tegelane ütles mulle ka, et proovigu ma oma punktidega Trtsse, sest seal pidada ka sotsiaalteaduskonda võetama ning ehk läheb isegi õnneks väljakukkunud TLÜ-lasel sinna pääseda. Iseasi, kuidas ma töö kõrvalt Tartus statsis koolis hakkaksin käima:(

          • Rents ütles:

            Võin omast kogemusest öelda, et täiskohaga töötada ja samal ajal magistriõppes käia on väsitav, aga sugugi mitte võimatu – eeldusel, et töö on vabama graafikuga.

  3. Punane Hanrahan ütles:

    Aga hetkel ma kardan & värisen juba oma töökoha pärast üleüldse – Lipstok ütles, et Eesti peab 2013. a-ks veel 8 mlrdt säästma. Krt, kas selle valgusel ERR üldse alles jääb & kui jääb, kassiis minu töökoht ka jääb, see on, pehmelt öeldes, väga põnev küs.:(

    Rääkimata sellest, et “Öölendurite” saate tagasisaamisest pole mõtet unistadagi.

  4. Punane Hanrahan ütles:

    Mde, kas jutuklubi kohta ei saaks kuhugi mingit memokajamit teha, kuhu panna kirja, et millest räägiti, kes kellega tülli läks & enam iialgi ei tunne jms.:) nende jaoks, kes parasjagu kohale tulla’i saanud. Ise olin sel nädalal jälle Kurjuse Ema rakkes.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s