“Roheline mõtlemine” on kultuurinähtus. On alati olnud, sest ka keskkonnakaitse on osa kultuurist. Ent järjest rohkem “mõtleb roheliselt” inimesi, kellel keskkonnast üldse & selle kaitsmisest on järjest udusem ettekujutus. Pole ka imestada, sest asi on udune ekspertide & eriteadlaste endigi ringkonnis. Seega ei piirdu “rohelise mõtlemise” kultuurolu enam pelgalt tõigaga, et keskkonnakaitse on osa kultuurist. Pigem tõuseb “roheline mõtlemine” esile täiesti omaette kultuurina, hoiakute süsteemina jms., mille seos otseselt keskkonnakaitsega on juba üsna lõtv.

Ning nagu igas kultuuris, tekkivad selleski subkultuurid. Õigupoolest on need mujal (vähemalt Lääne-)maailmas välja kujunenud juba ammuilma. Eestis siis kujunemisprotsess käib – pole miskipärast veel lõpule jõudnud, mis mind isiklikult hämmastab, sest raudsest eesriidest hoolimata hakkas “roheline mõtlemine” Eestis juuri ajama üsna samal ajal Lääneriikega. Kirjeldan siin väga lühidalt, visandlikult, uitmõtte korras paari enim ettejäävat subkultuuri. Kes arvab, et suuremat osa kirjeldan ma seepärast, et need mind ennast isiklikult kuidagi häirivad, ei eksi paraku:) On x juba nii, et mis ei häiri, jääb ka vähem silma.

Agraarromantikud – Eestis levinuim “ökoloogiline” subkultuur. Siinse üldise maaeluihaluse “roheline” projektsioon. Näeb maaelu, täpsemalt teataval viisil romantiseerit ihalust taluelust, ainuvõimaliku keskkonnasõbraliku eluviisina. On subkultuurina niivõrd ainuvaldav, et kahetsusväärselt paljud tõmbavad võrdusmärgi agraarromantismi ning rohelise mõtteviisi vahele üldse. Lääne-Euroopas tglt. levinuim “ökomõtlemise” vorm – Urban Green – ehk siis “linnarohelus” võiks see eesti keeli olla, tundub meie agraarromantikuile “terve talupojamõistusega vastuolus oleva jaburdusena”. Tragikoomiline on siinkohal, et enamasti kujutab ka roheline agraarromantik sarnaselt “tavalise” “mitterohelise” maaeluihalejaga oma maaelu ette üsna tulvil neid mugavusi, mida ainult moodne maailm talle pakkuda suudab. Milles pole iseenesest midagi halba – ainult et puudub arusaam, kuidas neid mugavusi keskkonnasõbralikult saavutada. Mugavale maaelule liidetakse siis mõningaid romantilisi sümboleid, näit. suitsusaun, koduõlu (täiskarsklasile näiteks kasemahl), suurpere jms. Ma’i julgeks öelda agraarromantismi olevat läbinisti passeistlik, aga üsna suure kaldega passeismi küll. Valdavalt tundub agraarromantikute eesmärk olevat “minevikus olnud kuldaja taastamine” ehk siis passeismi defineeriv eesmärk.

Urban Green – on siis agraarromantismile vastupidine (mitte tingimata vastanduv, enamasti ei saa need 2 lihtsalt kokku) “roheline” subkultuur. (Jah, mulle väga sümpaatne:)). Eestis äärmiselt haruldane (ma’i taha öelda seda täiesti puuduvaks – ei lävi tihedasti Uue Maailma Seltsiga, aga kõrvaltvaatajana on mulje jäänud, et seal muuhulgas seda suunda just aetakse, võimalik et sarnast on näit. ka Tartu Supilinna mingi seltskonna hulgas). Eesti agraarromantilise “ökole” võib mõjuda šokeerivalt, et linnarohelised Läänes süüdistavad just põllumajandust keskkonna kõige karmimas hävitamises ning leiavad põllundusel 100 häda olevat ning peavad parimaks sarnane ehk hoopis maamunalt kaotada. Paraku puhtalt koriluse & jahiga tänapäeva rahvamasse ülal ei pea. Samas propageerivad linnarohelised linnapõllundust igal viisil: katuseaedu, geriljapõllundust, korteriaedu jms. Kõik linnarohelised pole sugugi paadunud taimetoitlased – neist, kes pole, propageerivad paljud küülikukasvatamist. Vähenõudlikku looma on hõlbus massiliselt pidada ka linnatingimusis. Iseasi, et vaevalt pererahvas on suuteline armsakssaanud “jänkukesi” ise tapma, miska tekkib küs., et kes need hukkab. & ma ka natuke kardan, et massilise urbanistliku küülikupidamise keskkonnamõju pole veel korralikult läbi mõeldud.

Aga agraarromantikute kõrval nimetaksin ma agraartraditsionaliste, kes erinevad Isist selle poolest, et ei peagi end ise “roheliseks” subkultuuriks. Nende jaoks on “rohelisuski” juba 1 kentsakas nähe, mis tingit maaelust loobumisest, Lääne kultuurinormide ülevõtmisest ning üldisest võõrandumisest.

Kõigi eelnenud seltskondade hulka võib aga kuuluda  ökouhhuusid. See on seltskond, kes seostab keskkonnasõbraliku mõtteviisi väga tugevalt mõne religioosse mõtteviisiga, enamasti new age’ga. Uskudes siiralt, et ainult (tema esindet) religioosne mõtteviisi saabki olla “roheline” mõtteviisi. Et ei ole “rohelust” väljaspool tema religiooni, et need on seotud. Mitte ainult ei avaldu kõige selgemini new age’i puhul, vaid on seal ka andnud kõige totramaid tagajärgi. Vähemal määral avaldub näiteks ka seotult kristluse või päris kindlasti ka wiccaga, aga mulle tundub, et neil puhkel ei ole seni väljundid olnud sama jubedad kui new age’i puhul (loodan, et ma, olles ise wiccalane, pole siin lihtsalt erapoolik).

Ökouhhuu eriliiki võiks nimetada ökohüpohondriaks mille puhul keskkonnahoidlik mõtlemine seostatakse mingite moodsate, (enamasti pseudo)meditsiiniliste või tervishoidlike teooriaiga. Subkultuuri pooldajad väidavad muidugi jällegi kaljukindlalt, et “ainult meie tervishoidliku teooriaga kooskõlas olev elu/mõtlemine, saab olla päriselt “roheline” elu/mõtlemine”.

Taanduv on nii kogu maailmas kui ka Eestis ökomasohhism. “Inimene on looduse vähkkasvaja” & kogu muu säärane retoorika. Suitsidaalsed üleskutsed “tappa ennast” või “hävitada kogu inimkond mitte olemaks loodusele koormaks”. Miskipärast esindab (vähemalt kohati) taolist taanduvat subkultuuri siiski muidu nii meeldiv Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi seltskond:( Aga jah, nimetet retoorika taganeb uuema & realistliku arusaama ees, kuidas “inimene ei suuda parimagi tahtmise korral hävitada loodust, küll suudab ta loodust hävitades suurepäraselt hävitada iseenda” või lühemalt “keskkonnakaitset on vaja meie enda jaoks”. Ei tarvitse vast lisada, et isegi lähtun just sellest maksiimist.

NB! Ainus relevantne, üldtunnustet subkultuurinimetus eelnevaist on Urban Green. Ülejäänud liigitused & nimetused sündisid puhtalt minu enda mõttetöö viljana.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

8 responses »

  1. ellom ütles:

    Arni, kuule, kas sa oled sel suvel mõnikord kurjuse ema haardest vaba – ma tuleks sulle külla ükskord ja võtaks napsi ja räägiks sellest kui sümpaatne on Urban Green ja kui toredad on suurlinnad. Sobib?

  2. Oudekki ütles:

    Kuule, aga kas Eestis selliseid agraarökosid ei ole, keda võiks näiteks agraarlokalistideks nimetada (0-km-food tegelased), kes
    – ei näe maaelu romantilisemana kui linnaelu; see on lihtsalt nende valitud eluviis, harjumusest, traditsioonist, oskustest tingituna
    – leiavad, et toidukasvatamine peaks olema võimalikult lähedal lõpptarbijale
    – leiavad, et põllumajandus funktsioneerib paremini väikestes vähespetsialiseeritud ühikutes; loomapidamise puhul toetavad ka väiketapamajasid või taluniku õigust ise oma loomi hukata
    – ei toeta keemilisi väetisi ja putukatõrjevahendeid jne, katsetavad igasuguseid novaatorlikke ideid nagu puude väetisena kasutamine, kündmisest loobumine jne (seda propageerib üks Jaapani vastav autor, näiteks). Samas, katsetavad neid alati ise praktiliselt
    – püüavad kasutada võimalikult palju taastuvenergia allikaid oma tarbeks.
    – ei püüa minna kapitalismieelsesse aega tagasi, pigem otsib mingit kapitalismijärgset võimalust (seega laialdase rahvusvahelise kaubavahetuse positiivsetest külgedest, internetist ja teatud tsivilisatsiooni hüvedest öra ei ütle)

    • haldjas ütles:

      ma võiks olla selline 0-km-food sort, aga mai ole hetkel eestis ja siiamaani ei ole ka praktik 🙂

      enda hetkelist eluviisi olen nimetanud pigem askeetlikuks. muidugi mu syda iga kord nutab sees, kui kilepakendi pakendikonteinerisse panen, aga lohutan end, et parem siiski sinna kui yldprygisse, ja rohkem kui ainult aeg-ajalt ma ka poest jagatavate kilekottide vastu võidelda ei jaksa.

      aga kui ma ykskord ära maale kolin, siis… (…)

      • Punane Hanrahan ütles:

        Oudekki, päris kindlasti on siin neid ka & ilmselt veel üsna arvestatav seltskond mitmesuguseid muid toredaid ökosubkultuure. Ma lihtsalt sedaxa kirjeldasin neid, kelle kohapealt mu king pigistab – seltskondi, kellel poleks ka iseenesest häda midagi, kui nad ei üritaks end kehtestada ainuõigeina, ainukehtivaina. Ning vastukaaluks siis Urban Greeni kui midagi, mis ma ise olen.

  3. notsu ütles:

    Kunagi kirjeldati ühes lehesabas ka yuppie-ökot – kes sööb peenelt ökoviigimarju, mis tulevad lennukiga üle ookeani kohale. Ma kardan, et osa new-age ökosid ja ökohondrikuid kukub vahel hajameelselt samasse auku. et ohh kui ökoloogiline on see Indiast ekstra kohale toodud ajurveeda tee /brasiiliast toodud tervislik sojatoode.

  4. Annemuri ütles:

    A kuidas nimetatakse seesuguseid, kes on “justnagu” – pseudod?

    Võtame näiteks veeküsimuse. Meile räägitakse, kuidas kusagil maailmas on inimesed suremas veepuudusesse. Hollivuudi filmistaarid vatravad, kuidas nad vetsus üksnes üle kolme päeva vett tõmbavad ja ennast ei pese, ikka selleks, et olla hirmus veesäästlikud ja teha tohutul hulgal head kellelegi kusagil, kel on veepuudus.

    Mu arust on see kõik sama tark kui sundida nt etiooplasi oma tube kütma selleks, et nad õues paistvat päikesesooja vähem tarbiks ja seeläbi teeks õnnelikumaks need, kes elavad planeedil mõne pisut külmema koha peal kui nemad. See, mis sul on seal, kus sa parasjagu paikned, ongi see ressurss, millega sa läbi ajama pead. See, et kaamelid kõrbes on väga liivasäästlikud, ei aita meil siin talvise libeduse vastu mitte üks raas. See, et mõned üksnes paksule vett peale tõmbavad ja vedelama niisama potti möösima jätavad, ei aita kõrbeelanike veeprobleemi lahendamisele ju ka mitte üks raas kaasa. Pigem tekitab potti seisma jäetav piss kusekivi, mille kõrvaldamiseks tuleb kasutada sootuks rängemat keemiat, mis paraku keskkonda rohkem saastab; pesematuse varjamiseks kasutatakse igasugu lõhnaaineid ja õhuvärskendajaid, millest paljud on kantserogeensed ja muidu mürgised. Juba praegu on kortermajades probleemid, sest inimeste säästlikkus on viinud sinnani, et tekivad pidevad ummistused, kuna “materjali” minemauhtumiseks ei satu kanalisse enam piisavalt vett.

    Selleks, et kõrbe veeprobleemi või lõunamaiste tiheasustuspiirkondade kanaliseerimisküsimusi lahendada, peaks ehk pigem iga tualettpaberi rulli või karastusjoogi pudeli pealt annetama kindla summa selleks, et tekiks raha eelnimetatud murede lahendamiseks. Kohapealses külluses vähesem kümblemine ei aita neid, kel omal sellist küllust kusagilt võtta ei ole.

    Kõike seda ma mõtlesin, vaadates täna hommikul oma urrima peltapotti, millesse, oh häda, on siginenud pragu. See va potiraip on selline, et üks kord vett tõmmates jääb äsjatehtust pool portsu veeauku hulpima ja vaja on kaks korda ühe asja peale vett tõmmata. Tuleb uus vaadata, aga ma kahtlen, kas ma nn kahesüsteemset v säästuvarianti üldse kaalun. See va praoga eksemplar on kogu mu usukese säästusantehnikasse kahandanud väiksemaks kui sinepiiva.

    • Punane Hanrahan ütles:

      Mõistan täielikult sinu kõhklusi & kahtlusi. Eks see keskkonnahoiu tee olegi 1 katse-eksituse viisil edasiliikumine, mis muidugi tõmbab kaasa ka siiramaid, vähemsiiramaid & täiesti valelikke “visionääre”, kes oma päevi veedavad rahvale jama ajades. Jääb vaid loota, et tõde tõuseb, vale vaob ning õiged lahendused need on, mis lõpuks peale jäävad.

      1 õige pmt mu meelest on ikka see va “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ehk siis et Maavalla mudelid ei peagi muule ilmale sobima ega nende omad meile. Vee kokkuhoid siin ei aita Brasiilia vihmametsi tõesti kohe mitte kuidagi. McDonaldsi (boi)kottimine ehk juba rohkem.

      Eks ta 1 9x mõõda 1x lõika värk ole. & siis võib ka mööda lõigata. Aga lootust ei pea kaotama:)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s