FB-sse on tekkinud vidin (ei leia paremat eestikeelset vastet inglise “app”‘ile) mis annab teada, millest parasjagu käimasoleval päeval mõelda võiks. Leian selle olevat hea vahendi leidmaks endale kajamisissekandeiks teemaid. Kui sellel vidinal teemad otsa saavad, siis ulatab oma abivalmis käe ehk mõni II FB vidin:) Tänaseks teemaks pakkus tark masin lahkelt “lapsed”.

Nonii, isiklikust seisukohast on kõik lihtne: lapsed on keskid, keda mul ei ole ega tule. Sest ei taha. Tõenäoliselt jääb osa minu tunde- & tajuskaalast laste puudumise tõttu välja elamata, aga selle ma korvan koeri kasvataden:) On kõigile parem, eriti neile olematuile lapsile:)

Olen küll IIx lapsevanemaile kadedusega mõelnud sellest aspektist, et lapsed näikse andvat hea võimaluse põlvkondevaheliseks kommunikatsiooniks. Sul on paratamatult lähikonnas sinust oluliselt noorem inimene, kes seega on ka uksest sinust erineva mõtteviisi, IIsenenud kultuuri jms. juurde. Et mulle lastetuna tunduvad lapsed ära hoida aitavat põlvkondlikku kapseldumist.

Kui aga järele mõelda siis ei pruugi lastest põlvkondliku kapseldumise ärahoidmisel mingit abi olla. Nähtud küll neid perek-i, kus vanemad & lapsed elavadki täiesti omaette maailmus, millel on vaid harvu puutepunkte & millest kumbki pool tglt oma nina välja pista’i taha. Ning IIpidi on paljud põlvkondeülesed suhtlejad, kellesse suure austusega suhtun, ise olnud lastetud. Seega kaob ka ainus mõjuv põhjus lapsevanemaile kade olla ning tuleb taasx tunnistada, et olen valinud endale täpselt õige elu – just sellise, millega ise rahul olen:)

Üldiselt olen vananedes muutunud oluliselt sallivamaks. Ka laste suhtes. Kui varem ei talunud ma oma lähikonnas lapsi kuigivõrd hästi, siis nüüd leian neis ajuti isegi midagi meeldivat olevat. Üldiselt on muidugi nii, et mida vanemad lapsed, seda meeldivamad. 7a-ne on toredam 1a-sest ning 13a-ne omaxa 7a-selt. 13a-sega on ka see hea lugu, et teda on võimalik miskitpidi kohelda juba täiskasvanuna. See mulle meeldib, sest üldiselt eelistan kõiki ümbritsevaid inimesi kohelda kui täiskasvanuid.

Positiivne on ikka juba kaelakandmisvanusesse jõudnud laste puhul see, et neil pole sageli aimugi 1 või II valdkonnas üldkehtivaist konventsioonest, mistõttu võib neil olla üllatavalt värskeid ideid. Igasugu loomevaldkonnas näiteks: kunstis, kirjanduses, luules jms. Kurb lugu on siinjuures see, et väga paljud loomingulised lapsed loobuvad vanemaks saades oma loomingulisusest üldse. Ning kindlasti on siin oma osa ka täiskasvanute survel.

Lapsi on huvitav jälgida ning mõelda, millised nad võiksid olla täiskasvanuina. Et palju nende näojoonist jms. säilib. Kohati ei saa ma üle tundest, et täiskasvanud sageli kalduvad olema kuidagi ilmetumad ning 1taolisemad lapsist. On aga ka risti vastupidiseid näiteid, nii et siin on ilmselt mingi kultuuriline põhjus, mis palli x 1le, siis jälle IIle poole lükkab.

Ahsoo. Siia teemasse käib ka 1 patriarhaalsuse ilming, mis mind järjekindalt vihastab. Nimelt see “sinine poistele, roosa tüdrukuile”. Õieti see mind isegi ei vihasta, vaid kurvastab pigem. Et taoline patriarhaadi taastootmine maast-madalast peale ikka veel välja’i sure. Ning olles ise suur & turske mees ning sealjuures suur roosa värvi lemb, teeb mind kurvaks,kuidas patriarhaat iseenda kindlustamiseks reserveeribki 1 värvi ainult 1 soole. On ajaloos olnud ka erandeid – näiteks Natsi-Saksamaa kurikuulsad tankid olnud seestpoolt roosad. See erand ei tee roosale värvile muidugi au paraku. Aga huvitav on küll, miks patriarhaalseid müüte kultiveeriv natsiühisk. arvas heaks justnimelt peamise mehelikkuse sümboli – militaarmasina – seestpidi nõnda naiselikuks värvida? Või polnud neil lihtsalt mingit muud värvi käepärast vms. labane põhjus?

Igatahes ma täitsa isiklikult kiidaks neid julgeid vanemaid, kes oma väikseid poisslapsi roosasse & tüdrukuid sinisesse riietavad, kui taolised mulle ette jääks. Hea on muidugi ka selline vähemradikaalne lähenemine, mida õnneks juba sageli kohata võib, kus mõlemast soost maimukeste puhul välditakse nii roosat kui sinist. Asendaden selle näiteks ruudulisega. Tervitatav:)

Jah, ohjeldamatult võiks jahuda veel laste tähtsusest kultuurist & sümboolses mõtlemises, eriti Jeesuslapse näitel, laste ristiretkest, inimohvreiks toodud lapsist erinevais kultuures & selliste ohvrite tähendusest, lapseeas kogetu mõjust täiskasvanuna jms. Aga aitab küll – nende teemade juurde võib ju tulevikus naasta, kui tark masin mõne vastavasisulise teema välja peaks käima:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

14 responses »

  1. ninataga ütleb:

    Tead, Lahemaa kohvikannus tehakse jube hästi kala. Helista ette Diterile ja teeb mulle midagi head… isegi koera võid kaasa võtta, sest Julial ja Diteril on kaks väga mõnusalt koera. ( väikem on ka minu FB lehel). Seega head isu😀

  2. Oudekki ütleb:

    Naja, see riietuseküsimus alla kaheaastaste puhul upub kapitalismi – mine ürita poest osta a) neutraalse värviga väikelasteriideid b) siniseid tüdrukuteriideid või vastupidi. Päris tillukeste puhul on õnneks lõikevahe nii väike, et saab lihtsalt vastassoo riiulilt haarata… Aga siis seleta igaühele, miks see nii on… Kui nüüd hakata mõtlema, siis iseenesest, alla-aastaste puhul on see värvi järgi eristamine isegi hea, sest võõras ju üleüldse muidu ei erista, mis soost see laps on, mis tekitab suhtlemisel omajagu piinlikke momente. Eesti keeles kui sooeristuseta keeles saab veel kuidagi hakkama, aga sooeristusega keeles inimesed hulluksid (või noh, täbar on küsida “poiss või tüdruk” ja siis kiita, et ilus laps).

    Teisest küljest, siis kui vanus juba näitama hakkab, siis peaks värvidesegunemine toimuma. Ja mina julgustan kõiki mehi roosat kandma – sest vaadake, roosa on selline värv, mis nõuab kandjalt jõulisust, soovitavalt tumedat nahavärvi, kerget robustsust ja kandilisust, mida evolutsioonilistel põhjustel on meeste seas rohkem. Kandke roosat!!

    • V.A. ütleb:

      Õigupoolest miks üldse esimese asjana võõrast imikut nähes küsida, kas poiss või tüdruk? Või miks sellest lapsevanemana kõigile signaleerida?

      Hm, keda imiku sugu väga huvitab ja kes temasse muidu suhestuda ei oska, võib näiteks nime järele pärida. See on väga viisakas küsimus, ja reeglina lapsel, kes võõraste pilkude alla satub, nimi ka on. Ja vähemalt Euroopas on nime põhjal üsna üheselt (harvad erandid välja arvata) võimalik sugu tuvastada. Nii et siis peaks ju rahu majas olema.

      P.S. Kõrvalmärkusena. Tegelikult on huvitav, et miks pole vist seni väga välja tuldud nõudmisega nimede puhul sooline segregatsioon kaotada. Nimeseadus (§ 7) igatahes keelab anda eesnimeks “isiku soole mittevastavat nime”. Tõsi küll, seadus ütleb, et sellist nime ei tohi anda “ilma mõjuva põhjuseta”. Nii et mänguruumi siin ikkagi natuke on.

      See, mis isiku soole vastab, on muidugi puhas kokkuleppe küsimus. Iseenesest pole näiteks eesti rahvusromantilistes eesnimedes Neeme või Pilvi või Agu või Eha või Tuuli või Päivi vms mitte midagi, mis osutaks soole. Mispoolest on agu mehelikum kui eha? Ja vokaalid vs konsonandid nime lõpus ei viita Eesti kontekstis kindlasti reeglipäraselt soole. Mu heal sõbral, kelle ema on väliseestlane ja isa sakslane, on nimeks Kai. See on tema ema soovitud ja talle lapsepõlvest tuttav vana eesti naisenimi. Saksamaal on Kai aga 99% mehenimi, kuid siis, kui too Kai sündis, oli see sakslaste jaoks skandinaavialik nimi veel üsna harv. Noh, igatahes peab preili Kai seda asjaolu oma saksa sõpradele aeg-ajalt seletama. Ja tema elukaaslane samuti. Aga pole hullu, saavad hästi hakkama.

    • Oudekki ütleb:

      Eesti keeles see ongi vähemoluline. Aga itaalia keeles ma pean paratamatult valima, kas ütelda bambino või bambina, ma ei saa ütelda sootult, ma pean ütlema bello või bella, ma ei saa valepidi ütelda. Mina lahendan seda kuidagi nii, et hääldan o ja a nii sarnaselt, et vanem ise tõlgendab õigeks – aga seda saan teha mina, kes ma ei kõnele itaalia keelt emakeelena😀

      Ma ei taha hakata kõigepealt vanemat ristküsitlema, et siis komplimente ütelda, ikka vastupidi tahaks🙂

  3. kaur ütleb:

    Oudekki, nii a) kui b) on tegelikult poes olemas – aga peab teadma, millisesse poodi minna.

  4. Oudekki ütleb:

    Kaur, kindlasti on kuskilt saada… NYCis ma näiteks panin tähele, et neid saab spetsialiseeritud poodidest, mille hinnatase on keskmisest märgatavalt kõrgem, võib-olla isegi kordi kõrgem. Odavad masstooted on massivärvides. Itaalias kollaseid, valgeid ja punaseid oli natukene rohkem, aga ka piiratud koguses. Samas, taaskord, kui raha on probleemiks, siis on kogus veel ülipiiratum.

    Eestis ei oska ütelda, pole otsinud. Aga kui “peab teadma kuhu minna”, siis on ikkagi sama olukord – mass on roosa/sinine.

  5. kganna ütleb:

    Titeriideid, poest? Päikesepiste või mis?

    Titeriideid saab loomulikult sõbrannadelt või humanitaarabist. & edasi kulgevad nad järgmisele sõbrannale-sugulasele, sest paari kuuga alla-aastane neid enamasti kasutuskõlbmatux ei kuluta. See, mis VÄRVI nad on, ei puhu yldse pilli, peaasi, et mõõt olex enamvähem õige. Minu tytardel olid enamasti valged, kollased, sinakasrohelised või muul viisil mustrilised enivei, nigu kirikuabist ära tirida andis või kellelgi yle jääma juhtus. & usa mugulastelt kerjatud maailma kõige shikim meresinine vanker-käru, mida sai igatepidi voltida, yhe käega puusa peale tõsta & mida iganes — ajal, kui ylejäänud äsjavabanenud riigi titemammad ukerdasid ringi vene murometside & idasaxa pressraudadega, teenis see käru ausalt minu kolme last & paari sõbranna omi ka, kuni viimax vedrukylvix moondus . . .

    Aga nagu ikkagi eem . . . lasteasju . . . poest . . . ostma? Kas see on kuidagi moes või on sellele mingi muu loogiline põhjendus?

    • Oudekki ütleb:

      Keegi neid riideid ju poest peab ostma. Esimest korda. Enne kui nad jõuavad sõbrannadele, humanitaarabisse jne. Enne kui nad poodi jõuavad, nad tehakse kuskil. Lähtuvalt sellest keskmisest, kes neid ostab. Humanitaarabis on sul ikka lõpuks seesama valik.

  6. Fideelia ütleb:

    Mul on hea meel, et Eestis julgeb aina enam inimesi avalikult öelda, et nad ei soovi lapsi, sest iibepoliitika on kõvasti ajupesu teinud. Naise seisukohalt on see raskemgi kui mehe omalt: kuna ma olen abielus ja sellise naiselikuma välimusega inimene, küsitakse minult sageli üllatunult, et miks ma ometi emaks ei taha saada nagu oleks maailmalõpp käes, et ma ei soovigi järglasi! Minu meelest ei tasu teiste juttu tähele panna vaid tuleb iseendaks jääda ja teha laps alles siis, kui tunned, et teisiti ei saa. Laps oleks minu jaoks looming, aga loomingut ma ei tee muidu kui selleks vastupandamatut vajadust peale ei tule. Nojaa, enne näitust tuleb vahel see tunne jõuga tekitada, aga õnneks mitte alati. Lapsega on veel see jama, et teda ei ole ilus maha jätta või hävitada, kui ta tüütama hakkab, aga loominguga võin teha, mis tahan. Lapsed mulle muidu täitsa meeldivad, aga endale ma neid ei taha ja punkt. Niisiis ei tasu kohe kõiki lastetuid lastevihkajateks sildistada.

    Riietesse puutuva osas mõistan näiteks esimese lapse vanemaid, kes soovivad, et nende silmamunal oleksid uued, poest ostetud rõivad, mitte sõbrannade laste omad.🙂

  7. notsu ütleb:

    Mulle jäi silma üks siit puuduv lasteteema, millega peaks kõigil inimestel isiklik seos olemas olema, olenemata sellest, kas neil endal lapsi on või kas nad neid tahavad: ise kui laps. Nii kui ma seda laste-pealkirja nägin, oli mu enda esimene assotsiatsioon “mina ise kui laps” ja sellega rahu tegemine. Aga njah, eks see ole mul praegu ka aktuaalne asi, tuleb vist leppida, et teistel ei olegi, kuigi hirmus huvitav oleks ka teiste lapsminadest teada saada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s