Eile sai vähemalt pilt üles (loodetavasti taipasite, et pildil klõpsamine avab sama pildi suuremalt). Kui täna palavus (kellele muidugi, minu jaoks normaalne suvetemp.) brauserit & wp-d ära’i võta, siis saab tekst ka kirja. Ehk tuleb täna eilsest paremgi tekst.

Niisiis, paadunud & pmtlne linlane läks end korra eripärasesse miljöösse tuulutama. Kusjuures ma tõesti lohutasin end muide mõttega, et kokku’i viibi ma maaelu rüpes 24 tundigi, et see on ainult väike hüpe turvaliste linnamajade vahelt välja:)

Nägin Kõrvemaa kaunist loodust. Kõrvemaa on ikka olnud looduse ilu poolest minu peamine lemmikpaik Eestis. Ma isegi ei oska seletada, miks see on siis nii IImoodi võrreldes mistahes muu metsase kuppelmaastikuga – kooslused nii väikses riigis ju suurt ei erine veel. Aga Kõrvemaa jah, on siingriigis midagi just minu pilgu jaoks. Järgneb kohe Vooremaa – nii et 2 mulle meeldivaimat maastikutüüpi jäävad nagu tellitult Piibe mnt äärde:). Pandivere kõrgustik on III minu lemmik ning seegi üsna samas kandis.

Ent jah. Sihtmärgiks talumaja Järva-Jaani alevi lähedal. Ma’i tea, kas Järva-Jaani ise jääb enam Kõrvemaale (minu jaoks on jäänud häguseks, kus just jooksevad Kõrvemaa piirid) aga tee sinnani kulges suuremas osas läbi nimet maastiku küll.

Tlnst rongiga Aegviiduni. Seal selgus olevat väga kihvt RMK esindus, soovitan kõigile. Üldse käisin viimati Aegviidus 15 või nii a-d tagasi ning vahepeal on sealses pisiasulas paljugi muutunud. Positiivsemaks. Seal suisa leidub mitmesugust tegevust. Suurem osa sest tegevusest jäi kahjuks suisa tegemata, sest poole tunni pärast tuli bussile istuda.

Bussijuht oli lahe papi kes sisustas oma aega 1 vanema daamiga vesteldes, katuseluugid olid lahti, puhus mahe tuuleke, miska oli bussis ligi 30C temp-st hoolimata rääkimata mõnus olla. Kõverad-kurvilised teed Kõrvemaa looduse rüpes meeldivad mulle ka. Muhe elamus.

Kõrvemaal on sarnasusi Saksamaa 1 kuulsaima maastikuga Schwartzwaldiga (Baden-Würtembergis). Mõlemad on algselt olnud suured laaned (“kõrb” tähendabki algses maakeeles sama mis “laas”, praeguse tähenduse on omandanud seetõttu, et polnud neid liiva-, kivi- jms. lagendikke kuidagi nimetada, siis tuli 1 olemasolev sõna sobivaks kohendada). Aga nüüd on mõlemad segu säilinud metsast & kultuurmaastikust. Põllud-väljad vaheldusid metsaga ning okasmets jällegi lehtmetsaga & vastupidi (mina olen okasmetsa, eriti männimetsafänn, lehtmetsist meeldivad pöögimetsad, mida Eestis teadagi pole).

Järva-Jaanit läbibki päevas ainult 2 bussi, mõlemad 2x – tulles & minnes. Lugu sama, mis paljude muigi piirkonniga – need on määrat kas totaalselt autostuma või välja surema. & teevad enamasti jõudumööda mõlemat. See on kurb.

Ma’i tea, kes need olid, kes on välja käinud mõtte, kuidas Eesti võiks oma väiksust ära kasutades saada tõeliseks risoomriigiks, kus puuduvad nii linn kui maa kui ka metropol & provints klassikalises mõttes. Riigiks, mille inimasustus eviks ühtaegu linna- & maa-asustuse tunnuseid ning kus kõik tegevused oleks ühtlaselt jaotet üle riigi. See viiks muuhulgas ka vastasseisu lõppemiseni Tln-Trt. vahel. Risoomses Eestis poleks kummalgi neist enam oma algset tähendust.

Ent tõeline risoomriik tähendaks teenuste ühtlast kättesaadavust kõikjal, samuti häid transpordiühendusi kõikjal. Iga paik peaks olema hästi ühendet mistahes II paigaga Eestis. Seda saaks eeskätt hästikorraldet raudteevõrgu abiga, natuke halvem võimalus on bussivõrk. Mina kaaluks ka trammi- ehk kergraudteeliikluse loomist linnest väljapoole. Mitmel pool Euroopas ei ole külavahel tiirutav tramm enam mingi uudis:)

Ent “asula nimega Eesti” kontseptsiooni asemel liigume me risti vastupidises suunas. Ääremaastumise, väljasurevate asulate ning tugevnevate metropolide suunas. Jäämegi liikuma, kuni tugevat ühistranspordivõrku’i tekki. Ühistransport aga eeldab reisijate st. inimeste kõrget kontsentratsiooni, Eesti asulate hajalisus tähendab talumatult väheseid reisijaid st. kõrgeid kulusid.

Nii surevad välja väikelinnad, alevid, alevikud. Nii sureb välja suur tükk haruldast kultuuri, hävivad varem või hiljem ka muinsused & mälestised. Sellest on tuline kahju, kuid saan aru selle olevat paramatatuse, muudetamatu. Nagu on paratamatus Päikese kustumine või ka inimkonna hukk varem või hiljem.

Sellega minu reisimälestused veel ei piirdu, ent siin on teemamuutmise koht & et sissekanne juba optimaalse tähemärke arvuni jõudnud on, katkestan tänaseks. Lugemiseni:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

5 responses »

  1. ellom ütleb:

    Väga põnev. Olen lummatud risoomriigi ideest ja ootan huviga seikluskirjelduste jätku!

  2. Fideelia ütleb:

    Ühistranspordi taset annaks tõesti tunduvalt tõsta! Samas, minu varajane lapsepõlv möödus Rupsi kandis, Peipsist mitte kaugel paksus metsas ning mina küll ei tahaks, et sellised täielikult üksikud kohad kaoksid. Mõni koht maailmas võiks ju olla päris asustamata. Sinna, kus ma elasin, sai ligi ainult kas autoga, rattaga või jalgsi. Pole ju mõtet elada maal, kui seal sebib ringi sama palju rahvast nagu linnas ja naaber on paarikümne meetri kaugusel! Linnakorteriski on juba rohkem privaatsust.

  3. udupea ütleb:

    see ajab mingi mööda eestit rännates masendusse, et äärealad tühjaks jäetakse – pole rohkemat tarvis kui kaota transport, koolid ja poed ja lähevadki inimesed ära.. isegi läheks

    kõrvamaa on tõesti ilus, nii suvel kui talvel, Järva-Jaani aga selle piiridesse ei mahu. viriseda võib kõrvemaa liikumisradade märgistuse üle. puud on metsas täppe täis, paraku aru ei saa milline täpp kuhu juhatab – järjekordne linnukese pärast tehtud tegu.

  4. kõrvemaalane ütleb:

    udupeale
    nende täppide kohta on seletusi küll, rmk puhkealade kaartidel, stendidel. ei tea, kas igal mõeldaval kohal rajale sattudes peaks seletav jutt sealtsamast varnast võtta olema. isiklikult tundub tänuväärsena, et enne metsa/rajale minemist vaja veidi mõelda ja kaarti uurida, et ei ole kõike puust ja punaseks tehtud (hoidku selle eest!)

    põhja-kõrvemaa on (lihtsustatult öeldes) pillapalust lehtseni, lõuna-kõrvemaa (äärmiselt lihtsustatult) aegviidust voose ja järva-madise kaudu tartu maanteeni

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s