“urbanisti kajamis on ju enam-vähem vaikimisi mõistetav, et mis tsivilisatsioonist saab maal üldse rääkida” kommenteerib T6nis ning nüüd on minu x öelda, et nii linnašovinistlike vdtega ma nüüd küll pole. Pean täiesti ka maaelu tsivilisatsiooni osaks, usun & tean, et ka maal võib elada intellektuaale & kunstitegelasi ning tunnistan ka maaelu positiivseid külgi. Õigupoolest mitte ainult ei tunnista, vaid nädalavahetusel lähen selliseid isegi nautima – suisa Võrumaa pärra tglt. Lihtsalt minu jaoks loomupärane elukeskkond on linn. Ning minu maaelukirumine on eeskätt siiski reaktsioon teatavale radikaalsele hoiakule, mis Eestis kahjuks väga levinud, ütleksin suisa prevaleeriv. Hoiakule, mille kohaselt “Linn on igal juhul paha & tglt. ei tohiks linnu üldse olemas olla, eranditult kõik inimesed peaksid maal elama – ning kui praegused linlased kohe maale kolida’i saa, peaksid nad vähemalt linna vihkama & pidevalt oma elukeskkonna nõmeduse pärast virisema”. Vat sellise, Eestis peavooluhoiakuks kujunenud, hoiaku vastu ma olen sõdinud & sõdin edaspidigi.
Nagu fb-sõber Jaak Vackermann xuvalt öelnud on, on eluks vajalikud nii linn kui maa & tglt. puudub vastandus nende 2 vahelt, see vastandus on alati kunstlik, konstrueerit (Jaak on selle kohta veel palju kauneid & mõistlikke sõnu öelnud, aga kõik ei tule kahjuks meelde). Jah, nii on minu & veel paljudegi meelest. Nagu binaarsed opositsioonid enamasti (hea-halb, moraalne-ebamoraalne, ilus-inetu) nõnda’i tööta ka binaarne opositsioon “linn-maa”, pealtnäha selge vastandus kaotab asjasse süvenemise xal kohe oma jõu. Ma tean seda. Ehk siis – ma ei ole kunagi sõdinud maa & maaelu, ammugi mitte maainimeste vastu – ainult idioot võiks seda teha. Millega ma ajuti sõdin, need on ikka hoiakud – sõdin hoiakute vastu. Ning kui keegi tuleb jälle lagedale väitega “linnad tuleks üldse ära hävitada maa pealt” või natuke leebemaga “eestlased küll ei tohiks linnas elada”, vat siis läheb mul silme eest mustaks & ega ma enam väga’i kontrolli, mida ma sellisel puhul endast välja paiskan:) Miks see mind nii ärritab? Lihtsalt – agraarradikaalid, pmtlised antiurbanistid võiksid meeles pidada, et ilma linnata pole võimalik professionaalne kultuur. Professionaalse kultuuri eelduseks on linna olemasolu. S.t. kui ei oleks linnu, siis poleks meil ka teatreid, ooperit, kino, muusikatööstust, muuseume, näitusemaju & kunstikeskusi, midagi sellist ei oleks. Jah, taolisi on tänapäeval võimalik ehitada ka kuhugi maale, kasvõi keset suvalist põldu. Aga piisab intelligentsel inimesel natukenegi järele mõelda & ta saab aru, et professionaalse kultuuri eelduseks on linn. Neisse antiurbanistesse, kes leiavad, et ka professionaalset kultuuri polegi vaja, või et see on isegi kurjast – piisab rahvakultuurist, neisse suhtun ma juba palju sallivamalt. Kui kogu kultuur peab & tohibki piirduda ainult küla lõõtsamehe reiedireiga, no mis siis ikka – kehitan õlgu & elan edasi. Pealegi ei ole nii radikaalsete vdtega inimesi vähemalt esialgu niipalju, et nad linnu & linnaelu tglt. ohustama võiksid hakata. Eestlaste üldine linnavaenulikkus võib aga jah lõpu teha linnakultuurile Eestis üldse – õieti ongi selle linnavaenulikkuse tõttu suur osa linnakultuurist Eestis juba hävinud & lokkab linnakultuuritus (seesama autode parkimine kõnniteele jne., see tuleb ju otseselt eestlaste maaelulembusest, selle koha pealt oli Analyytikul tuline õigus, kui ta siin kunagi sõna võttis).
Ka poleks ilma linneta tööstust,ilma tööstuseta heaolu jne. Ning ka kaubandust poleks linneta, kaubanduse jaoks linnad kunagi õigupoolest ju tekkisidki (soome keeles on linn seniajani “kaupunki” ehk siis kauplemise koht, eestikeelne “linn” on algselt tähendanud “kindlust” ehk siis erinevalt põhjanaabreist on meie puhul tähtsam olnud linna kaitseline, mitte kaubanduslik funktsioon). Ehk siis – ilma linnata’i saa.
Tasakaaluks ütlen kohe, et linlasil on kasulik meeles pidada, et maa & maainimesita sureksid nad lihtsalt nälga ära ning kaubelda poleks ka millegagi & kaoks professionaalse kõrgkultuuri baas (tühja kõhuga võib stradivariusel mängida siiski ainult väga lühikest aega).
Ehk siis võtan taas kokku: Maa vajab linna & linn vajab maad – 1 on mõeldamatu IIta. Nii et eks iga1 ise vdkugi, kumb elustiil talle kohasem on & elagu seal.
Mul pole midagi ka nende vastu, kes maal elavad, aga tüüpiliselt agraarse ehk põllumajandusliku elustiili asemel harrastavad hoopis rantjeelikku või mõisnikulikku (kuni nad ei hakka päriselt mõisnikeks ehk siis talurahva tööjõu ekspluateerijaiks). Ainuke maaelustiil, mis mulle endalegi istuks. Golf, kroket, hommikune kohv & saiakesed puude vilus, vaidlused kirjanduse või filosoofia üle, luuleetlemine, aeg-ajalt jalutuskäigud põlluservile vtma, kuidas talurahvas tööd rügab, suitsetamine värskes õhus, õhtune kammermuusika. Jah, see on minu masti maaelu, seda olen nõus mingit aega täiesti elama, ehkki ma muidu küll põhimõtteline linlane olen & selleks ka jään.
Nädalavahetuse kavatsengi veeta kuskil Võrumaa päras vanas talumajas heade sõprega DVD-lt ooperit vaadates ning kaunismuusika üle mõtteid vahetades, ees veiniklaas & suupistetaldrik. Vahelduseks peripateetilised jalutuskäigud maarohelusse, metsapuude villu. . This is country-life by me:)
Obesega Riiga 
Einojah, ega ma Sind (ega kedagi teist) nii rämedas radikaalsuses tegelikult muidugi ei kahtlustagi, aga ega Sa seda arvagi.
Sa oled seda vist kunagi arutanud ka, aga misasi see tegelikult on, mis teeb linnast linna? Kui näituseks Tallinna ja Riia vahel oleks iga paarisaja meetri järel maja, kas see muudaks maantee linnatänavaks? Aga kui maja oleks majas kinni, igaühel pikk taga-aed?
Tegelikult oleks see ju vähemasti Tallinna-Pärnu vahel peaaegu et mõeldav…
Kuule, aga defineeri “linn” ja “maa”. Kuidas on sellise kohaga, kus inimesed elavad tihedalt, aga mõned sõidavad elupaigast välja põllumajandusega tegelema ja siis õhtuks tulevad jälle tagasi?
Me ei olnud Oudekkiga küsimust kokku leppinud, aga vahva, et vastupidise näite tõime.
Mul on endal ikkagi kahtlane tunne, et ju see privaatsusele taandub. Reaalne füüsiline ja puudulik sotsiaalne privaatsus :maa
Reaalne sotsiaalne ja puudulik füüsiline privaatsus :linn
Reaalne sotsiaalne privaatsus hakkab ikkagi alates teatud suurusega linnast, Eestis on see ainsana võimalik Tlnas. Seega tuleb arvesse ka selline määratlus,et :
Puudulik füüsiline & puudulik sotsiaalne privaatsus: väikelinn:)
Tglt. on väikelinnel oma võlu ning muidugi on need sama vajalikud, kui suurlinnad & maa.
Aga maal ei ole sugugi ainult hajaküla, on ka sumpkülad, nii et maal elamine ei pruugi sugugi automaatselt tagada füüsilist privaatsust.
PH, kuidas Sa suhtud läbipaistvate, nt klaasist seintega kontorisse, seejuures oletagem, et Sinu kabinet asub maja välisküljel, ehk siis Sa oled päev otsa tänavalt jälgitav?
Oi, krtlikult halvasti suhtun. Vtn selliseid kontorihooneid alati hirmu & õudusega ning palun kõikvõimalikke kõrgemaid jõude, et ise sinna iialgi tööle sattuma’i peaks.
Ma’i saa aru, mis on arus olnud sellise hoone arhitektil, aga veel vähem tellijal. Minu arust on sellised “panoptikumid” 1 hiiliva totalitarismi vorme.
Klaas on arhitektuuris väga bro materjal, aga paluks peegelklaasi vm. läbipaistmatut klaasi.
Aga sotsiaalne privaatsus iseenesest kuidagi ei ole kultuuriloome eeltingimuseks. Seega, kõrgetasemeline kultuur saab edukalt ka väikelinnades tekkida.
Saab küll, vt. kasvõi Viljandi Ugala või Rakvere teater jne. Aga see muidugi ei tühista suurlinne olulisust kultuurile.
No ma just mõtlen seda, et Milano on küll päris suur linn, aga Pavarotti iseenesest pärines Modenast, tribüüdi tegi Reggio Emilias, mis on väiksemad linnad kui Tallinn – ja tema “suureks” saamine on just selliste tugevate väikelinnade koosluse pärast olemas…
No ja Firenze siis kui ta kultuuri täis ehitati ei olnud ka just kõige suurem paik. Lihtsalt oli edukaid ärimehi, kes kultuurist aru said ja seda soosisid 😀
Mh…
Tegelt minu teada esimesed linnad olid seotud eriti tihedalt just põllundusega. Neid nimetati vana-aja linnriigid. Või umbes nii. Õigupoolest need linnad saidki tekkida tänu põllundusele.
A see on keerulisem teadus, ei viitsi praegu.
Teine asi siis Oudekki küsimus, et “defineeri linn”.
Vot sedasi, et… See linn on muidugi füüsiline komplekt hooneid ja muud sellist, aga… Vot peamine on ikka see vist, et linna moodustavad linnainimesed. Ja eestlased ei ole sageli kohe mitte linnainimesed. Paraku.
Õigupoolst tundub siiski, et kunagi on ka selliseid eestlasi olnud. Vist.
Kes seda Tallinnat-Tartut näiteks kolmekümnendatel ehitasid. Siis oli ju jäme ots eestlaste käes.
Kui selline hüpotees teha, et kas tsaariajal umbes, siis kui jäme ots oli sakslaste-venelaste käes, et siis eestlased võtsid neist kuidagi eeskuju. Ja siis kolmekümnendatel, et siis ehitati linna ikka nii nagu linn on. Sest eks need inimesed olid ise ka sageli juba pikalt linnas elanud. Ja võtsid siis sakslastelt snitti ja kui iseseisvus tuli, siis said linna tegemisega hakkama küll.
Millal see asi siis käest ära läks. Ei oska ka täpselt öelda. Aga praegu on linna kavandatud küll nagu mingit kolhoosikeskust umbes.
OK. Kui eestirahvas nii kangesti peab õigeks maal elamist, no miks nad siis ei ela maal. Miks need maakad linna trügivad. Kebigu Paide taha tagasi ja rahu majas.
Tjah. See probleem ei ole muidugi ainult kohalik probleem. Kunagi oli mingit sellist juttu, et nõuka ajal Moskava ja Leningrad, et kõik tungisid sinna kangesti. Ja siis suhe läks halvaks ühel hetkel, et hakkasid domineerima maakad ja need, kes ei olnud eriti kaua linnas elanud jne. Ja Moskva-Leningradi põlistele elanikele ja intelligentidele see tegelt ei meeldinud sugugi. Ma ei mäleta, et millal, aga ma oletan, et eks see mingi 40-50 a tagasi oli see probleem.
Nii et jah. See linnainimese elulaad… No Sa Hanrahan ehk fabritseeri siin mingi kirjeldus järsku. 🙂
Muidex, sai suht äsja linnas käidud. Riia linnas nimelt. Eks ta ole.
Tegelikult ikka päris vapustav elamus, et võid kõndida ja kõndida ja ikka linn. Mitte nagu siin, kus linn lõpeb ära umbes hõlmikpuu juures. Või nii keskeltläbi ülejärgmise ristmikuga. 😦
Ma ei saa aru tegelt, et miks siinsed linnaisad ja planeerijad. Miks nad ei võiks minna näit Riiga/Helsingisse ja vaadata. Kasvõi seda, et kuidas autosid parkida kenasti rivis kõnnitee servas. Mitte kõnnitee peal.
Aga Riias siiski tundub, et on olemas kriitiline mass linnaelanikke koos selle linnainimese elulaadiga. Ja see funkab kuidagi.
Linnas on tänavad ja kõnniteed ja linnamajad ja esimesel korrusel ärid ja kohvikud… Ja siis on peavaksal ja turg ja kogu see keskus… Justkui olemas kõik. Mitte küll nii klanitud kui Helsingis, aga kohati isegi huvitavam tundub.
Tallinnas oli ka see sadama piirkond, et kus ennem oli miski tööstus või nii, ja kuhu siis oleks saanud sellist linna moodi värki teha. Aga kas tehti. Eriti vist mitte. Mõned klaasmajad ja supermarcedos ja suured asfaltplatsid.
Möga ühesõnaga.
to: Oudekki | 12. aug 2010, 10:58 p.l.
Asi ei ole kindlasti linna suuruses. Ma ei tea küll, kuidas Itaalias, aga Hispaanias, ehk siis Grand Canaria konkreetsemalt, seal olid kõik asulad linnad. Ja kui oli väike linn, siis olid ainult peatänava ääres kahekordsed majad ja ärid esimesel korrusel ja mõnes kohas olid siis ka kolmekordsed majad.
Suuremas linnas läks siis lihtsalt kõik suuremaks ja Las Palmases olid siis olulisemate tänavate ääres nii umbes kaheksa korrust näiteks. Aga kui oli kõrvalisem rajoon kusagil pargi ümber, siis oli nii kolm korrust ja mitte iga maja all ei olnud äri. Ja Las Palmases on tegelt umbes sama palju inimesi kui Tallinnas.
Ma oletan, et Itaalias on tegelt linnades samasugune vaatepilt, aga eks sihukeste tähelepanekute tegemine nõuab teatavat vilumust. Kui Sul on Itaalia linnapilte, st just selliseid tänavafrondist pilte, pane kuhugi üles, siis ma võin üritada kommenteerida.
Aga miks Gran Canaria väikelinn on linn ja näiteks Antsla ei ole? Või ikka on?
Antsla sai õiguse end linnaks hüüda 1938. Hauka laadal 1x olnuna ei oska veel hinnata, kas mentaliteet on linlik ehk jälle provintslik. Aga Võrumaal on seda avali olekut igatahes üleüldse enam, kui kuskil mujal 🙂
Jaak, aga ega Antsla omaette omavalitsusüksus ei ole, vallasiseseks linnaks kutsutakse. Seega, vallakeskus. Aga mul on mulje, et Arni ei pea seesugust linnaks 😀
Võin linnaks pidada küll, aga väikelinnaks. Kuid me’i või unustada ka selliseid asulate vorme, nagu alevid & alevikud. Sotsiaalse kontrolli & klatši osas kõige hullemad kooslused,kuhu ma’i koliks elama relva ähvarduselgi; aga väidetavalt olla Eesti kultuuri baas pärit ei maalt ega linnast vaid just aleveist – ehk siis selle baasi omal ajal moodustanudki kõikvõimalikud rätsepmeister Kiired oma grammofonidega.
Ma’i mäleta, kellelt see väide pärineb. Mäletan, et lugesin seda omal ajal Vikerkaarest & tundus usutav.
Aga xan taas: elagu paljusus, ka asulatüüpide osas. Õitsegu 1000 lille!:)
Ega nõukaaegse rahvarändega kadunud ainult linnakultuur. Maakultuur samamoodi – see “Mikumärdis” kujutatud võrsuv maakultuur, kus rikka talu peremees ise ei ole veel teab mis haritud, aga tütre saadab juba ülikooli – ja see tütar tuleb sealt koos oma haridusega tagasi koju.
Kas Riias on elu jälle särtsakamaks läinud? Kui masu oli just alanud, siis oli Riia kesklinn šokeerivalt inimtühi, võrreldes paar aastat varasema ajaga, söögikohad panid õhtul uksed enne kirjapandud sulgemisaega kinni, sest kliente ei olnud – laupäeva õhtul. Nukker ja kõle pilt oli.
Aga mis on ikkagi alevi, aleviku ja linna vahe?
Üks pilt siis, et kuidas linn välja näeb:
See näide on muidugi üsna kesklinnast, otsin edasi, et kas leian mõne iseloomuliku pidi veel.
Vana linnaosa selline vaiksem tänav:
See on pilt ühest üsna väikesest linnakesest. Ausalt öeldes ei leia selliseid väga häid pilte.
OK. See on jälle jalakäiate tänav ja selline paemine äritänav. A asi selles, et seal on peaaegu kõik tänavad sellised.
http://farm1.static.flickr.com/192/493728256_26236b7ed9.jpg?v=0
Selline väiksem nurgatagune tänav tundub olevat. Aga ka see on linn kahtlemata.
*
Jep! See vast on üks iseloomulikum pilt, mis mul õnnestus leida selle kohta, kuidas üks normaalne linn välja näeb.
Tänavad võivad olla pisut laiemad või kitsamad, majad kõrgemad või madalamad – see pole tegelt nii oluline.
Laias laastus on asi siis nii, et kõnnid kogu aeg umbes nagu Viru tänaval või Pärnu maantee alguses, Palace hotelli ja hõlmikpuu vahel.
Hüva on, ega ma ka ei tea, et kui palju seda peaks täpselt olema, aga Tallinnas võiks ju vähemalt kesklinnas olla.
Ja ma vist mainisin seda sadama piirkonda Tallinas, seda kus nõuka ajal olid mingid töökojad ja laod jms.
Miks ei oleks võinud (ei võiks) seda piirkonda kujundada nii, nagu sellel pildil. Korruseid võib olla kolm või viis, see pole tegelt tähtis.
Siagalahe. 🙂
Kas Euroopa linnu tunned sa?
Kui see on enam Euroopa?
Ja kulla inimesed, selles linnas elab miski 380 tuhat inimest. A milline vaatepilt.
Kuigi isiklikult mulle muidugi meeldivad need eelmistel piltidel olnud tanavad/ majad rohkem.
Vaata, Hanrahan. Kui Sa nüüd selle teema vastu tõsisemalt huvi tunned…
Et siis näiteks see, kuidas üks linnatänav välja näeb jne & etc…
Et õigupoolest leiaks ju veidi pildimaterjali ja kui seda veidi kommenteerida ja üles panna, et siis järsku on sellest siinsele kohalikule elanikkonnale mingit kasu. Et järsku saab siis kunagi ka siinne linn rohkem linna moodi olema.
Ühesõnaga, kui Sind huvitab ja Sa oled valmis neid pilte oma blogis kasutama, siis minu poolest võid need pildid saada. Kuigi osa neist pole muidugi digitaalsed, neid tulab skännid või umbes nii. A see on muidugi ainult tehniline probleem.
“reaktsioon teatavale radikaalsele hoiakule, mis Eestis kahjuks väga levinud, ütleksin suisa prevaleeriv”
Vaidleksin sellele väitele siiski vastu. Radikaalne maaelu pooldav (ja linnaelu vastane) hoiak on Eestis küll suhteliselt levinud, kuid prevaleerivaks ja peavooluhoiakuks seda siiski nimetada ei saa.