Kunagi kui trtlaste kiitlemine oma puitagulite üle juba väga tüütuks muutus, kirjutasin ma sissekande “Väike puust Tallinn“, kus tuletasin hea sõnaga meelde pea kõiki Tlna puitasumeid. Aga see sissekanne on mõnes mu varasemas kajamis ning ilmselt seega ka ajaloo hämarusisse siirdunud. Kuid puitarhitektuuri on nii Tlnas, Trtus, Prnus kui ka pea kõigis muis Eesti linnes tõesti väga palju ning see on see, mis meie linnad Euroopa mõistes silmapaistvaks & erandlikuks teeb. Positiivses mõistes. Negatiivses mõistes on selleks meie linne totaalne plaanimatus, ainsad korralikult plaanit linnad Eestis on Sillamäe & Paldiski, aga olgu, negatiivsest ma täna’i räägi, ikka positiivsest.

Ikka & jälle’i tule me selle peale, et Tlna Vanalinnas ringitöllerdavad turistid sujuvalt kuhugi Kalamajja või Kassisappa suunata, kus nad veel palju rohkem “ohh” & “ahh” ütleksid, kui nad Vanalinnas seda teevadki. Nii et meie puitasumite rahvusv. menu põhineb ikkagi teadlikel turistel, kes tulevad vtma täpselt seda, mida nad tahavad. Õnneks meie linne puuasumeid näha tahtvaid kultuurituriste ikka jagub. Ning jagub ka nende kiidusõnu puitasumite ilu, ainuxsuse jms. aadressil. Mõnel lööb puitasum suisa pähe muidugi, nagu näiteks heal sõbral Santeril, kes pärast Supilinna nägemist ei saanud muidu, kui pidi Helsingist sinna kolima (tervitused sulle, kui sa parasjagu Euroopa peal ringi rännates siiski seda sissekannet lugema juhtud):)

Tglt. ma’i teagi, miks soomlaste vaimustus “Eesti puidu” üle nii suur on? Neil peaks endal ju puitarhitektuuri jaguma. No olgu, Helsingis on seda vähe: Käpylä, Puu-Vallila, Vanhakaupunkis 1-IIst, mujal ka veel 1-IIst. Aga mujal nagu ikka on. Porvoo ju puha puust. Ning kui kunagi hallil ajal, pea 20a. eest Helsingist Karjalasse sõitsin, siis teele ikka jäi neid puidust linnu. Umbes samal ajal käisin ka Tamperes & sealtki on meelde jäänud, et puitmajade puudumise üle päriselt just kurta’i saanud.

Aga rootslaste ahhetav reaktsioon on palju paremini mõistetav. Nemad tõmbasid 1960-70dail tõesti suurema osa oma puidust linnaarhitektuurist suures moderniseerimistuhinas maha. Tollal ei peetu seda muinsus- ega muuväärtuslikuks arhitektuuriks üldsegi. Nõnda ongi, et näit. Stockholmis võib leida kivijuugendit, varasemaist arhitektuuristiilest kõnelemata, aga puitu seal linnas eriti ei kohta. Puitarhitektuuri lammutati järjekindlalt, sõna otseses mõttes asumite kaupa ning varasemad puitasumid löödi täis üsna igavat modernismi või koguni sotsiaalarhitektuuri.

Ning Kesk-Euroopas & lõuna pool ringi liikudes jääb mulje, et seal pole enam puitarhitektuuri traditsioonigi. Või pole kunagi olnudki. Sealne linnamaja käib ikka kivist. Sestap tundubki neile Eesti linnaarhitektuur nii eksootiline. Aedlinnus jah, seal olen ma puitarhitektuuri kohanud veel Saksamaal ning fotodelt näinud Ungariski sellist olevat. Kuid meie eksootiline eripära ongi, et meie puitasumid pole sugugi mitte alati aedlinnad selle klassikalises tähenduses. Kalamaja ei ole & Kassisaba & Uus Maailm & Supilinn & Karlova jne. Praeguses ajastus on need küll toredad, nunnud & rohelised, aga nende algne kontseptsioon on siiski midagi muud aedlinna omast.

Niisiis on meil puitasumite näol veel palju xi hindamatum aare kui Anton Hansen kirjanik Tammsaare:) Hoidkem & väärtustagem seda aaret siis. No otsast juba hoiamegi muidugi. Ning hoiavad ka rootslased, kes püüavad lunastada oma süümet enda puitasumite hävitamise pärast ning indulgentsina annavad raha meie puitasumite renoveerimiseks. Vähemalt andsid varemalt.

Ega meilgi poleks lugu puitasumeiga kiita, aga paradoksaalsel kombel päästis puitasumid täielikust hävingust N-võim. N-Liidu ajal polnud ju nimelt raha neid maha tõmmata & sinna asemele midagi uut ehitada. Nõnda jäidki meile meie puitasumid alles, mitte’i tarit neid ohvriks modernismi altarile, nagu mujal pahatihti läks. Nüüd me saame neid renoveerida & ka niisama nautida, kui just vamm & tuli ära’i võta.

Et Eesti ikka veel turismihüüdlauseid otsib ning tundub seda õiget veel mitte leidnud olevat, siis pakun välja: “Eesti – puidust linne maa”. See viiks ka mõtted ära meie rustikaalselt või “metsa”vaimsuselt, mis muidu liiga automaatselt tuleks ning tuletaks meile endalegi meelde, et meil on ka meie linlik pärand ning selles mõndagi, mida au & uhkusega vdta. Selline hüüdlause aitaks meil end paremini määratella ka linnarahvana. See oleks tõiga tunnistamine – sest ometigi oleme ka linnarahvas, mitte sugugi ainult maarahvas. Muutuks linn ehk rohkemate jaoks koduseks paigaks, mida see ju õigusega olla võiks & olema peaks.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

8 responses »

  1. tqnis ütleb:

    Eee…
    Puitasumite säilimine ja plaanimatus…

    Kas need pole mitte omavahel seotud asjad? Kuna meie linnu on üldjuhul ehitatud suurema plaanimiseta, siis pole ka maha tõmmatud vanu ehitisi, olgu siis puitehitisi või vanalinna, mis uuele plaanilisele tulevikule jalgu jääksid.
    Algusest peale plaanitud linnad on muidugi omaette asi.

  2. Larko ütleb:

    Jumal tänatud et enamus Vanalinnas ringi tuigerdajatest Kalamajja ei kipu! Las mölisevad Vanalinnas edasi selmet Kalamaja kõrtse ära rikkuda!

  3. nodsu ütleb:

    Mäletan mingist koolitunnist või kuskilt uduselt, et ka Tallinna vanalinn säilinud tänu Liivi sõja aegsele ja järgsele vaesusele – polnud raha neid maju trendikalt barokseks ja klassitsistlikuks ümber ehitada või uutega asendada.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Jah. Nii see on. Kuigi peamiselt on säilinud Vanalinna struktuur & mahud, vanu maju on seal iseenesest kaunis vähe. Kui lähemalt uurima hakata (& me Katiga 1x hakkasime:)), selgub enamik Vanalinna olevat ehitet XIX-XX saj-l:)

  4. kati ütleb:

    täpsustan, tegelikult ikka ümberehitatud. hoonekehandid on enamasti ikka keskaegsed, fassaadid aga moodulisemateks kohandatud.

    • nodsu ütleb:

      Njah, ja XIX sajandil oli keskaeg huvitav ja romantiline. Tõsi, eks need apsud tulid sisse küll, kui keskaegseid maju keskaegsemaks hakati ehitama (nt teravkaarega aknaid igale hoonele tegema).

  5. priitp ütleb:

    Larko: mis neis Kalamaja körtsides niiväga head on? Ma ei ole eriti selle linnaosa körtsidesse juhtunud, seega pole ka paremate kohtadega eriti kursis …🙂

    • Larko ütleb:

      Mitte et need nüüd suurepärased oleksid, kuid erinevalt Vanalinna omadest seni veel turistidest rikkumata. Kui kaasmaalased lahe põhjapoolt mõne kõrtsi üle löövad ja seal kambakesi käima hakavad, mõjub see antud koha õhkkonnale laastavalt. Ja mis kõige hullem, hinnad kerkivad taevani ning toidukart ja joogivalik “soometuvad”.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s