On mitmesuguseid sündroome, mis ainult geograafilisil alusil ehk siis tglt. täiesti juhuslikult kujunenud kogukonnas suhtlemise väga raskeks teevad, mistõttu ma sellist suhtlemist pigem väldin. Osa neist sündroomest aga lohiseb kaasa ka väärtuspõhisisse kogukonnisse & isegi parimaisse neist, ehk sõpruskonnisse. Tüli tõusmiseks & vaenu kerkimiseks on IIx vaja neetult vähe, selle vaigistamiseks aga neetult palju nii et kohati tekkib ramloflik küs. – kas inimesiga suhtlemisest saadav häda ei kaalu mitte üle kogu seda head, mis samusest suhtlemisest tuleb? 1 suhtlust komplitseeriv sündroom prantsatas parasjagu just pähe ning seda ma tahan nüüd ka teiega jagada.

See ongi sündroom, mis geograafilisil alusil vm. juhusliku sunduse tõttu tekkinud kogukonnas pole eriti imestamisväärne, pigem vältimatu. Kummaline aga on, et mul isiklikult on tulnud seda ette ka väärtuspõhisis kogukonnis ning isegi minu sõpruskonnas, isegi nende inimeste hulgas, kes eeldatavasti peaksid mind tundma & keda mina peaks tundma. See jääb mulle arusaamatuks & tõepoolest põhjustab äärmist pessimismi normaalse läbisaamise pmtlises võimalikkuses üldse.

Sündroom ise seisneb siis selles, et kas seltskonnas või ka netisuhtluses juhtud pillama mõne kogemata, juhusliku taktituse, mille peale suhtluse II osaline solvub nõnda sügavalt, et suhtluse sisuliselt üldse katkestab. Katkestuse suurus & iseloom olenevad konkreetsest isikust: võib juhtuda, et formaalne läbikäimine rohkem või vähem säilib, ehk siis avalikult tehakse head nägu, sisuline suhtlus aga on katkenud; võib aga ka ette tulla avalikku, demonstratiivset vältimist, millega halvimal juhul kaasneb ka ühiste tuttavate üleskeeramine. Ning neil 2l seinal on ohtralt vahevariante, enamasti ilmnevadki “juhusliku taktituse sündroomi” puhul just need, aga kõiki neid 1haaval üles lugeda läheks raskeks. Fantaasiameelt sul, kallis lugeja, kahtlemata on, seega võid neid ise ära arvata:)

Kõige harvem tuleb juhusliku taktituse sündroomi ette 2 inimese otseses reaalsuhtluses. Mõistetav ka, seal eeldaks solvumise demonstratsioon minemarssimist, ustepaugutamist jms. dramaatikat, milles üldiselt püütakse hoiduda. Sestap on sellises suhtluses juhuslikult solvat osapool altim esitama täiendavaid küs-i või vähemalt oma solvumist põhjendama. Seetõttu räägitakse pingeid põhjustanud juhtum enamasti kiiresti selgeks ning vimm jääb tulemata.

Seevastu on juhusliku taktituse sündroom laialdaselt levinud kas suurema seltskonna reaalsuhtluses või mistahes tüüpi netisuhtluses. Seal on solvunud osapoolel võimalik kiiresti & suurema draamata lihtsalt ära kasutada, millist väga kerget võimalust ka lausa kriminaalselt sageli kasutatakse.

“Viisakas inimene palub selles oluxas lihtsalt vabandust & ütleb, et ta’i mõelnud seda päris nii” võivad nüüd lugejad õigustatult väita. Aga – see pole nõndasama lihtne. See eeldab II osapoole valmidust vabandus vastu võtta. Taolist valmidust ei tule aga sugugi nõnda sageli ette, nagu emotsionaalselt küpsete inimeste puhul eeldada võiks. Eriti internetisuhtluse puhul on “solvatud” (kuivõrd solvang või taktitus oli juhuslik & polnud teadlikult kavandatud, on siin õige “solvatu” jutumärkesse panna) osapool kiire kaduma, viskama sind välja oma sõbralistidest, mitte reageerima meilele ega ammugi mitte mistahes im-suhtlusele (enamasti on ta su juba blokkinud, nii et ühenduse saamine on pea võimatu) jne. See’i jäta just ruumi selgitusiks & vabandusiks.

Aga parem pole asi ka reaalsuhtluse puhul: telefonikõneile & sõnumeile mittevastamist, mittetundmise teesklemist ühisesse seltskonda sattudes või lihtsalt tänaval kohtudes, “ütle, et mind pole kodus” lahendust “solvatu” ukse taha ilmudes tuleb samuti pahatihti ette ning on tulnud läbi aege. Võib ju öelda, et ega halva heastamine peagi lihtne olema. Aga mina’i saa aru, miks peaks 1e juhusliku, tahtmatu, kogemata taktituse või pihtaläinud sõna korvamine ka nii krdi keeruline olema? Lastagu “solvajal” öelda “pardon” ning mindagu eluga edasi. Ma teen selget vahet põhjendatud emotsionaalsuse & põhjendamatu emotsemise vahel ning vältimine juhusliku taktituse tagajärjel kuulub ainumõeldavalt viimasesse kategooriasse.

Juhusliku taktituse sündroomi “lisaboonus” on pidev hirm iga pikemaks ajaks ära kadunud sõbra või tuttava puhul, et ega tema kadumise põhjuseks pole ometi olnud mõni minu tahtmatu taktitus või lapsus. See on täiesti hämmastav, kuidas inimesed selmet tunnistada oma solvumist & nõuda kohast satisfaktsiooni, eelistavad pigem ära kaduda sh. head & isegi pikaajalised sõbrad. Sarnase käitumise suhteline sagedus sünnitabki paranoiat iga mõneks ajaks soikunud suhte puhul, et “mis ma siis nüüd jälle halvasti tegin”. See kõik kokku aga paneb kahtlema inimsuhete võimalikkuses üldse ning vähemalt maksimaalselt vältima juhuslikku reaalsuhtlust.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

4 responses »

  1. tqnis ütles:

    Hmmm…
    Huvitav, kas sellepärast kalduvadki inimesed netisuhtluses ebaviisakad olema? Pole ju juhusliku taktituse vältimiseks paremat teed, kui olla aegajalt täiesti tahtlikult jäme. Esiteks tähendab see, et kergestisolvuvate isikutega ei teki sedalaadi suhet, mille katkemisest kahju oleks, teiseks harjutab see juba tuttavaid paiguti esineva ebameeldivusega, mis ootamatult esile kerkides solvumise ja suhte lõpetamise võiks põhjustada.

    Mina näiteks olen mõningais foorumeis kasutanud ja kasutan teinekord siiani nime, mis hoiatab ette, et öeldavat liiga tõsiselt võtta ja selle peale solvuda ei maksa.

  2. Tunguuz ütles:

    Mitmuse osastav siin saidis on meeliülendav. Kõik ülejäänu aga seletub lihtsalt – absoluutsel enamikul pole oskust suhelda olukorras kus hääletoon ning näogrimassid puudu.

  3. maarja ütles:

    väga meeldib see määratlus, ‘juhusliku taktituse sündroom’, ja teema ise ka. aga, ‘Kõige harvem tuleb juhusliku taktituse sündroomi ette 2 inimese otseses reaalsuhtluses’- selles ma ise nii kindel ei ole. Olen ise näiteks paaril korral kogenud, kuidas see, et teine inimene end minuga suheldes mingist momendist väga pingevabalt tundma hakkab (mis on parimal ning õnneks ka suuremal osal juhtudest suurepärane, soe ning lähedustpakkuv tunne), kujuneb samale inimesele ka justkui vaikimisi märguandeks, et nüüd on ‘kõik lubatud’, kuna minust on saanud ‘oma jope’. justkui poleks baasviisakuse või taktitundelisuse säilitamine lähedaseks saanud inimeste vahel enam mingi teema.

    aga üldiselt ma ise leian, et kui lepitus-või selgeksrääkimiskatsele ei reageerita või keeldutakse väga konkreetselt üldse seletamast, mis lahti on, siis on see samamoodi teise inimese tunnete/vaadete/suhtlusviisi mitteaustamine ja teadliku hoiaku võtmisena ka päris tugev statement… ja pmõtselt peaks seda ka austama, kui just ei tea, et ongi selline inimene, kes sihukest ‘pushimist’ esile kutsuda armastab.

    aga vahest on piisavalt distantsilt isegi põnev jälgida, kuidas inimene enda ‘südamelt hea, taktitundeline ning piire mitterikkuv’ minapildist kinni hoiab ka siis, kui tal sel pinnal korduvalt jamasid tekib. sest alati on kergem ju öelda, et teine on drama queen, kui ise mingit tüütut süüd tunda või lasta enda hea inimestetundja või suure humanisti kujultuspildil veits viltu vajuda.

    aga kuidas sa ise muuseas seda eristanud oled (ei otsi väga valemit, vaid võib-olla hoopis konkreetseid näiteid), et kas teine emob põhjendamatult, või siis oled ise hoopis kogemata emotsionaalselt ‘kubemesse löönud’?

  4. Fideelia ütles:

    Hea ja kasulik kirjatükk jälle! Mul on sageli sama probleem olnud ja pigem just netisuhtluses, kus näoilmeid ja hääletooni ei ole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s