Tulin eile hilisõhtul tööasjus Tlnsse, polnudki siin juba tükimat aega sel kl.ajal liikunud. Noort tormi ennustavast suurest tuulest hoolimata oli vtepilt pos. Või õieti – seetõttu oli see veel eriti pos.

Vihma sadas juba üsna tugevalt ning tuul oli parasjagu selline, et ega vihmavarju enam ei ava – ära lõhub. Sellest hoolimata oli selgelt näha, et Tlna ööelu on masust üle saanud, on taastunud. Halvast ilmast hoolimata oli hilisõhtune kesklinn rahvast täis. Panin läbi Vanalinna ja hiljem mööda Narva mnt-d kõndides kõrva taha nii mõnegi koha, kus edaspidi hilisõhtust kohvi juua – sept-s seda teha’i saa, sest olen praegu räigel säästurežiimil (no raha põle, aga üles puua’i taha:)). Kuid kuid tuleb ju edaspidi ning enne Õhtumaise majanduse täielikku & lõplikku hävingut ehk jõuab mõne öise kohvi veel juua:)

Aga ma’i oska öelda, milles asi. See seltskond, kes kesklinnas ringi tuias – nii turistid kui kohalikud. See oli kuidagi IIsugune seltskond masueelsega võrreldes. Hoopis meeldivam. Kogu vtpilt oli metropolilikum, meenutas mulle rohkem seda, mida Berliinis & muis Euroopa keskusis neil kl.ajul näinud olen. Ning ma’i oska sõnusse panna, milles täpselt asi. Igatahes tundub, et Tlnast on saamas tõeliselt euroopalik linn, mentaliteedi poolest. Suurlinna’i saa Tlnast kahjuks kunagi, aga 1 suurlinna tunnuseid – katkematu ööelu – näikse sellele külge hakkavat küll. Ning mitte enam laaberdav & laamendav vaid pigem selline rõõmus & lustlik. Loodan, et tegu on ikka suundumusega, mitte 1 eriti õnnestunud neljap. hilisõhtuga. Aga et mul sel hooajal tööasjus hilisõhtusesse Tlnsse edaspidigi asja on, eks ma siis saa vdta & veenduda, et mis & kuidas.

Ning muidugi need jalgratturid. Rattasõiduks üldse mitte sobivast ilmast hoolimata nägin neid kesklinnas palju. & hoolimata ka sellest, et Tlna liiklus on rattasõiduks ikka täitsa hullumeelne. Viimane neist oli ilus blond neiu, kes möödus minust veidi enne seda, kui Narva mntlt Kreutzwaldi tnle ära keerasin (äkki see oli Michiko, tema kajamist leitud vihjete põhjal võiks tema puhul sellist trajektoori oletada?:))

Igatahes on minu armsaim linn Eestis suutnud mind taas meeldivalt üllatada & tänu talle selle eest. Ma loodan, et toredate üllatuste aeg pole läbi:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

2 responses »

  1. Fideelia ütleb:

    Ka mina tundsin eile õhtul Tallinnas täpselt sama!😀

  2. michiko ütleb:

    Ooh.. trajektoor nagu sobib, aga sel ajal olin ma parasjagu hoopis Helsingis, nii et paraku mina see ei saanud olla.

    Aga tore on see igatahes, et Tallinna linnapildis ka juba rohkem rattaid näha on:)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s