Nagu enamik inimesi, nõnda olen ka mina vastuoluline isiksus. Nagu Jack Londonile meeldivad mullegi xaga sotsialistlik solidaarsusaade & individualism, 1ikisiku emantsipatsioon. Ning nagu Jack London ees, olen ka mina suutnud need oma elus kuidagi tasakaalustada (erinevalt Jack Londonist ei pea ma end halva tervise, majanduslike viltuvedamiste ning üldise tüdimuse tõttu maha laskma:)). Aga kalduvus sotsialistliku aate poole inimeste solidaarsusest on olnud mul senikaua, kui ma mäletan. Seega’i saa ma öelda, et minust mingil hetkel vasakpoolne on saanud – ma olen seda kogu aeg olnud:) Aga kui ma juba enne poleks vasakule kaldunud, siis pärast kõike seda jälkust, mis ma 90dail nägin, oleks minust kindlalt vasakpoolne saanud. Õnneks ei juhtunud see jälkus minu endaga – minu jaoks oli tegu suhteliselt õnneliku 10ndiga lõpuks. Aga ümberringi valitseva sotsiaalse põrgu nägemine mõjutas empaatilist ning õrna hingeeluga isikut vasakule minema küll.

Kuid mitte endast ei tahtnud ma siin rääkida, vaid nimelt sellest, et nägin ma 90dail, mis ma nägin, ei erinenud see suurt sellest, mida nägi Läti helilooja & kirjaniku Margeris Žarinši 1 tähtsaima, kui mitte selle kõige tähtsama romaani “Vale-Faust ehk parandatud ja täiendatud kokaraamat” peategelane Kristofers Mārlovs 30date Riias. Ehk siis sellel, mida nägi tollal Žarinš ise, sest ehkki tegu pole otseselt autobiograafilise romaaniga – ei saagi olla – põhinebki suurem osa Vale-Faustist.

Ehkki romaan on mõeldud eeskätt groteskina ning Lätis ongi see saadaval “groteskromaani” sildi all, kirjeldab see groteski maski all siiralt 1 puruvaese vasakpoolse boheemüliõpilase mõtteid ja tundeid iseseisvuse kaotamise eelses Lätis. Liigagi siiralt, arvestades, et romaan ilmus 1973-l a-l. On täiesti hämmastav, kuidas 1e vasakpoolsete vaadetega noore inimese elu & tegevust kirjeldav teos on mööda pääsenud kohustuslikust sovjeetlikust pseudodialektilisest mölast ning tegeleb selle asemel ausa inimlikkusega.

Eks siin ole oma osa ka rmtu kummalisel vormil, mille tõttu teos asetub postmodernistlikku romaanivarra – kas mitte olles sellega I omataoline terves N-Liidus? Nimelt on vahelduva eduga nälgiv, õppiv & boheemitsev kompositsioonitudeng Kristofers 1aegu ka Saatan, kes läheb põrguteele võrgutama korralike konservatiivsete & kodanlike kommetega baltisakslast dr. Johann Friedrich Trampedachi, pakkudes talle, nagu Saatanale kombeks, igavest elu. Etteruttavalt olgu öeldud, et põrguteele võrgutamine ning Trampedachi hukutamine õnnestub täielikult, aga mitte ilma saatuse kummaliste keerdkäikudeta. Loomulikult sekkub sündmusisse ka Margareta, sedaxa kauni, puruvaese & vasakpoolse baltisakslannast poetessi Margareta Šella isikus. Romaani tegevust ma teile rohkem edasi anda’i taha, et teilt mitte kogu avastamisrõõmu ära võtta. Igatahes ei jää olemata romaani pealkirjas lubat viited nii Goethe “Faustile”, aga veel enam muidugi Christopher Marlowe‘i The Tragical History of Doctor Faustus‘ele & Marlowe enda eluloole (alates juba peategelase nimevalikust, eksju:)) ning ohjeldamatuile kokaraamatuile, mistõttu romaani lugedes on pidevalt nälg, aga samas leiab ka nii mõnegi hea retsepti & juhiseid kombeliseks lauakatmiseks (millega ma tegelikus elus muidugi ei viitsi jändama hakata:))

Mainisin juba, et oma vasakpoolsest sentimendist hoolimata pole romaan kuigivõrd N-meelne, ehkki kohustuslikud kummardused romaani kirjutamise & valitsemise ajal valitsenud pseudovasakpoolsele režiimile loomulikult tehakse ning mõnel lk-l läheb asi päris läilaks, aga otseseks sotsrealismiks õnneks siiski mitte. Žarinšil oligi plaanis romaan põhjalikult ümber töötada, lisada groteski, irooniat & absurdi ning tõmmata maha 1mõttelist naiivsust ning rmtu lõpupoole ilmuvaid liiga sirgjoonelisi ning usutamatuid karaktereid. Paraku tuli tal kuni surmani pidevalt ette mingeid muid asju. Samas leiab ridade vahelt lugemise oskust eviv kirjandustarbija teosest mitmeid nükkeid & lükkeid N-režiimi aadressil ning ka lõpetatakse romaan üsna õigel hetkel, nii et N-tegelikkust pole veel vaja suuremat kujutama hakatagi, ei ilustamata ega ilustatud kujul.

Igatahes kuulub see romaan minu abs. lemmikrmtute hulka, mida olen oma eluajal juba õige mitu xa läbi lugenud ning kavatsen seda edaspidi ilmtingimata veel õige mitu xa teha. Et ma seda ka teile soovitan, pole vist vaja eraldi lisadagi, vastasel xal poleks ma seda sissekannet ju üldse kirjutama hakanudki:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

6 responses »

  1. martinluiga ütles:

    Mulle tundub, et seitsmekümnendatel oli selle tsensuuriga vähemalt mingis mõttes üsnagi relax. On üks raamat LR-i sarjast, mille nimi on “Kuidas sündisid kurgaanid”. See on kahekümnendatel kirjutatud nõukogude lühijuttude kogumik. Avapaugu annab seal kogumikus lugu endisest valgest kindralist, es juhatab nüüd punaseid vägesid, sellepärast et tema põhiliseks mureks on see riik kunagi mingisse normaalsesse korda saada. Võimalik, et tal oli ka midagi välisjõudude sekkumise vastu. See kujutab kodusõda kui täielikku kaost, kus praktiliselt puudub koordineeritus ja väga vähesed inimesed oskavad sõdida. Loo lõpus tapetakse taktikalisel põhjusel suur hunnik nälgivaid tsiviliste. Teine lugu on kergelt gastevliku minekuga progressi ülistav eepika. Kolmas lugu räägib sellest, kuidas kusagil oli mingi epideemia ning külm terve hunniku inimesi ära tapnud, võimalik, et nad tegelesid raudtee ehitamisega. See kirjeldab seda, kuidas nad võtsid lähedasest vanglast hulga kodanlasi ja panid nad tohutut massihauda kaevama. Ja vististi viimane lugu vihkab mingisuguse erilise kirega oma noort nõukogude kodumaad ja selle väikelinnabürokraatiat. Nii suuresti, et seda on natuke imelik lugeda.

    Sellest oleks pidanud revu kirjutama, in fact. Võimalik, et ma lugesin seda tollal, kui ma ei teadnud veel, et revu tuleb kirjutada.

    Sellesamase, millest sa kirjutasid, selles osas tuleb vististi silmad lahti hoida, äkki miski kohalik kaltsukas paub, minu arvukad nõukogude raamatukogud seda justkui ei sisaldaks.

  2. udupea ütles:

    see relax oli nõukaajal pigem LR sünrdoom – mida kõike head aastate jooksul nende märgi all kirjastatud on!

  3. martinluiga ütles:

    LR on rahvuskangelane ja ma ei tea täpselt, kuidas ühiskond teda selle eest tänada saaks. Aga sihandest juhtus muudes kohtades ka, nagu seal Fricki “Valetajas”, kus olid ropendised ja seksistseenid sees – mind hämmastab see endiselt täielikult, ja tõlkekirjandust oli üldiselt korralikult – nõukogude inimene oli läänemaailma eluga üldiselt palju paremini kursis, kui lääne inimene nõukogude eluga.

    Mitte, et ma oleksin ütlemas, et mingit tsensuuri ei ole kunagi olnud ja et kõik oli jumala korras. Ma lihtsalt esitan sellist balansseeritud vaadet.

  4. nodsu ütles:

    LR eelis oli lühike kirjastustsükkel, mistõttu alati ei jõutud kätt vahele panna. Ja siis lasti vahepeal paar poliitiliselt korrektset raamatut välja, et võimud maha rahustada.

    Teine asi veel, et siin oli tsensuur lõdvem kui Venemaal, kui näiteks mõelda, et “Meistri ja Margarita” eesti tõlge (kuigi tsenseeritud) ilmus enne kui originaal.

  5. priitp ütles:

    LRi kuldaeg (Solženitsõni kaks vihikut ja “Kurgaanid” + veel mingid asjad) ning “Meister ja Margarita” olid ikkagi kuuekümnendate fenomen. Hiljem keerati kraane kinni ja nt Samma-järgne LR ei ole minu arust enam kuuekümnendate tasemel.

    Zamjatini ja Pilnjaki avaldamine “Kurgaanides” oli muidugi kangelastegu. Kui Lembe Hiedeli memuaare uskuda, siis võrreldud seetõttu Sammat Moskva kirjandusringkondades suisa Aleksandr Tvardovskiga…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s