Ramloff esitab enda pool taas küs-t indierocki kohta. Tean tal seda küs-t ammugi hinge peal olevat. Mina jällegi olen ammune indiefänn – pea 20 a-d tuleb ära. Vaevalt et ma Ramloffile või ka kellelegi IIle tglt suudan ära seletada, miks indierock (aga veel rohkem indiepop) hea & kuulamisväärne on, aga ma saan selgitada omaenese hoiakuid indierockile lähenemisele ning miks mitte seda teha, kuivõrd see kajam siin 1 paras egotripi koht ju ongi. Tunnistan seda ausalt, sest egotripp ei ole üldse halb, vaid hoopis hea ning egotrippijad on kenad inimesed, vähemalt mulle meeldivad:)

Ma näen enda indierockilembusel olevat 2 peamist põhjust. Alustame sellest, et olen oma legendaarseist äkkvihahoogest, kohatisest printsipiaalsusest jms. hoolimata enamik aega vägagi pehmeloomuline inimene. Paar a-d rämedalt punkida tundus tore, meeldiv jne., aga saabus hetk, mil Moskva eest Pikka Jalga üle kolisin. Sel lõplikul sammul oli tglt. väga praktiline ajend, milles pole ma varem kõnelnudki – nimelt tundis Kulo trummar Priit Vasar minu vastu mingit täiesti seletamatut viha (me’i suhelnud omavahel üldse niipalju, et see viha võinuks kuidagi seletatav olla), mis päädis sellega, et pärast Saaremaa levimuusikapäevi 1989. a-l kiskus meil Virtsu sadamas ikka väga tõsiseks seisuks ning populaarne trummilööja oleks mind sealsamas vaeseomaks tagunud, kui mitte bluesikangelane Raul Ukareda poleks vahele tulnud & vihast käärivat löökpillipeksjat maha rahustanud. Aga mitte päris maha – jäi nii, et Vasar lubas mul küll sündmuskohalt terve nahaga lahkuda, kuid tingimusel, et ma enam iialgi Moskva ette’i ilmu. Vastasel korral lubas ta mu täiesti halastamatult ära taguda. Vbl olin mõneti argpükslik & hirmul olid liiga suured silmad, aga kuivõrd ma niikuinii moskvaesist enda jaoks päris õige kohana’i tajunud, siis võtsin ähvardaja sõnu tõsiselt. Seda enam, et just sellesamale vahejuhtumile eelnenud parvlaevasõidul olin tutvunud Aaplasega, kes mind lahkesti Pikka Jalga lubas introdutseerida ning introdutseeriski.

A nojah, igatahes kui olin Moskva eest lahkunud, hakkas mulle ka suurem osa punkmuusikast minu olemuse jaoks sobimatult agressiivne tunduma. Sõelale jäid vaid mõned asjad, nagu näiteks Buzzcocks & veel just mõned sellised melanhoolmonotoonsed jubinad. Samas oli pungis kui muusikastiilis ikkagi midagi sedavõrd õiget, asendamatut, millest päriselt loobuda tundus võimatuna. Tundsin, et vajan midagi, kus pungi kärisev rämedus oleks ühendet leebema, koguni unistava lähenemisega. Ning indies tundus olevat just selliseid bände & esinejaid, kes seda rida ajasidki. Taoliste pärast tulin mina indie juurde & armusin sesse stiili, hiljem võtsin üle juba ka kogu muu indie. Näiteks low-fi eksperimentaalsuse, mis minu arust ei seisa tglt kuigi kaugel progerockist, ehkki mõlema poole esindajad on neid stiile lausa otse vastandlikeks pidanud (samas leidub ka neid muusikuid & kriitikuid, kes siinkohal minuga nõustuvad). Muidugi polnud ma nii loll, et mitte taibata, et tõsiselt radikaalse & agressiivse pungi saab 1ltpoolt asendada tumemeelse kuid leebe gothi & deathrockiga, IIlt jälle rohkem või vähem ilmsüütuks lihvit punkpopiga. Aga just taolist unelevust, unistajalikkust – nagu on indie dreampopile lähenevas otsas – seda kummaski eelmainit stiilis polnud.

Siit ilmneb kohe järgmine märksõna – atmosfäärsus. Ausalt öeldes võin ma kuulata kasvõi naabrimehe vanu saapaid, kui keegi suudab need atmosfäärselt kõlama panna:) Atmosfäärsus, hõljuvus, ruumilisus on minu jaoks muusikas niivõrd olulised argumendid, et nende nimel olen ma valmis väga palju andeks andma või kasvõi mitte tähele panema. Ning eeskätt meeldib mulle just naisvokaaliga indie (nagu ma üldse kaldun muusikas naishäält meeshäälele eelistama). Aga just see 80date lõpu 90date alguse indies kasutatav naishääl on minu jaoks 1 õigemaid naishääli üldse, see mõjub minus kuhugi väga õigesse kohta, tekitab õigeid seisundeid (sellest järeldub ka, et kuulan indiet teatud meditatiivse seisundi saavutamiseks, nagu paljud kuulavad samal otstarbel new age’i).

II peamine põhjus on indie uimane iseloom. Mulle meeldib väga mitmesugune muusika ning muidugi varieerin ma seda vastavalt meeleolule jne. Aga ennist juba mainisin, et eelistan unistavat & atmosfäärset ning hea, kui see oleks veel naisvokaaliga. Aga 1 omadus peab sel olema veel – enamasti kaldub minu maitse uimase muusika kasuks. 90date algul keegi rääkis mingis Eesti Raadio rockisaates, et vot talle meeldib uimane muusika & tundsin temas kohe ära oma hingesugulase:) Ta mainis seal Dire Straitsi, mida isegi olin harjunud tolleks hetkeks juba uimaseks muusikaks pidama – andku see ka teile teada, mida ma umbes uimasuse all silmas võin pidada:) Aga indies on hästi palju uimast muusikat, ón palju neid, kes uimasust enda jaoks muusika kohustuslikuks komponendiks peavad:)

Ehk siis – vajan oma elu heliribaks enamasti muusikat, mille saatel sihitult läbi sellesamuse elu loovida (see sobib hästi minu filosoofiaga, mille kohaselt elul ju niikuinii mingit mõtet ei ole:)), loivata õhtusil tänavail täiesti teadmata, kuhu jalad viivad ning end aeg-ajalt isegi ümbritsevast abs. välja lülitada, tulles siis aeg-ajalt reaalsusse tagasi ning avastades üllatusega enda ümbert nii tuttavaid kui tundmatumaid paiku. Muusikat daydreaminguks või ka õhtusiks tänavaiks. Muusikat, mille saatel liikuda töllerdades läbi elu:)

Käed sügaval taskus käid tänaval ringi
Oh oleks vaid keegi, kes peataks sind kinni
ja küsiks siis sinult, mis elu on väärt
või on siis kõik tõesti see, mida sa näed?

(Punk-T)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

6 responses »

  1. telc ütleb:

    Jeben ti dushu

    See oli siis see klassika osa. Aga tegelikult, jah, harisid muusikavõhikut indie vallas. Lisa mõned kuulamissoovitused. Kas on olemas ka head eestikeelset indiet?

  2. Punane Hanrahan ütleb:

    Jeben ti majko

    Eestikeelset ei tule kohe ette, peab mõtlema. Eesti tugevamad indiebändid nagu Dallas & Dreamphish jpt. on ikka ingliskeelsed olnud. Arusaadav ka – Dallas oli vahepeal Kanadas üle keskmise populaarne, eestikeelsete lauludega poleks nad seda iial saavutanud.

  3. Myriwe-Myrt ütleb:

    Baszom az anyat, baszom az istenet, baszom az atyadot, baszom a vilagot

    röövel ööbikut loetakse enamasti indie hulka kuuluvaks. esimene asi, mis mulle kui indiet mitte nii väga jälgivale inimesele meelde tuli. muidugi kui mõelda indiemuusikast kui millestki, mida enamik inimesi ei kuula, siis ei saa rö-d kindlasti ka indiena klassifitseerida. kui aga üldisemalt klassifitseerida, siis läheb sinna alla küll ju.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      No indiemuusikast ei saa vast mõelda kui millestki, mida enamik inimesi ei kuula:)

      Algselt on indie tähendanud ju lihtsalt sõltumatute plaadifirme toodangut, hiljem siis kõlapilti, mis sarnaneb sõltumatuis plaadifirmes 80-dail salvestanud esitajate omale – kuulajate arvu kohustuslikkust ei pea oluliseks kumbki definitsioon:)

      Aga (elektroonikaeelne & -järgne) RÖ on indie muidugi, läks lihtsalt I pauguga meelest ära, häbi mulle:( St. kõige varasem RÖ on suht punk veel siiski. Aga RÖ on läbivalt ingliskeelne, Telc küsis eestikeelse indie kohta. Veel 1 omaaegne väga kõva tegija ning seniajani minu abs. lemmibändide hulka kuuluv Jim Arrow & The Anachrones on ju ka puhta ingliskeelne. Kui 1993. ilmus Eesti indie-kogumi Sue Darling, siis selle peal olid minu mäletamist mööda (see kassett on mul olemas, aga pole ammu kuulanud) kõik lood ingliskeelsed v.a. kogumiku lõpetanud Normaalse Seltskonna pala, aga Normaalne Seltskond polnud ka indiebänd vaid kuidagi kummalisel kombel nende jaoks valle seltskonda sattunud:)

  4. Myriwe-Myrt ütleb:

    rö-l on eestikeelseid luguseid ka.
    aga ans andur sel juhul

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s