Internet üldiselt & FB eriti ei ole saatanast mitte. Tänu I olule õnnestus mul leida koht, kust saab veel täitsa norm. hinnaga puitbriketti (ma jõudsin oma tellimuse esitada veel sept-s, mistõttu sain 200 krooni võrra veel odavamalt) ning FB-sõber lubas mulle lahkesti mulluseid nii pliidi- kui ahjupuid nov. alul sõbrahinnaga müüa. Akuutne kodusoojaprobl. on seega ilmselt suhteliselt murtud selleks xaks. Lõppenud päeval kütsingi ahju.

Kütsin vaheldumisi puudega, vanast madratsist võetud vatiga ning Eesti EL-i astumise aegsete arengukavade & -strateegiaiga (mille hulka kuulus ka iseenesest huvitav dokument “3 strateegiat juhuks, kui Eestit ei võeta EL-i). Peale selle läksid ahju veel Leedu kaitsepoliitika arengukava pikas perspektiivis; alusdokument, mis määratleb Soome kaitsepoliitika 2025 a-ni ning palju muud sarnast.

Kurb on. Mitte selliseid dokumente ahju ajada, vaid seepärast, et need mu kodus üldse olelesid. Mitte, et nende sisul midagi häda olnuks – vastupidi, sisu oli väga kvaliteetne, sain sealt palju huvitavat & mulle vajalikku infot. Kurb on vormi pärast.

Totaalne arvutiajastu on Eestis kestnud oma kõva 10 a-d nüüd küll, vähemtotaalne veelgi kauem. Maailmas on arvutiajastu veel mõnevõrra pikem. Mis tähendab, et kui sul on vaja mingit dokumenti, ei lähe sa (vähemalt mina küll ei lähe) seda otsima I-malt kodust rmturiiulist, vaid internetist. Ning enamasti on see dok. interneti avarusis olemas!

Sellest hoolimata trükitakse nii meil kui mujal igal krdi konverentsil või muul taolisel koosistumisel igavene posu mitmesugust infot kvaliteetsele paberile ning jagatakse aga osavõtjate vahel laiali. Kusjuures sageli mitte veel sellist infot, mis oleks lihtsalt internetis ka saadaval, vaid infot, mida just selle ürituse tarvis sinnasamusesse rahvusv. võrku üles topitigi! Olen õige mitmel xal avastanud, et ürituse kodulk. on täiesti identne selle paberkandjal materjaliga, mille leidsin mulle reg. lauas ulatet kotikesest.

Milleks selline, tõeliselt idiootne, raiskamine?

Arvan, et ma’i ole mitte ainus, kellel kogu see dokumentatsioon mõttetult kuhugi riiuliservale tolmama koguneb ning lõpuks rändab enamikul juhtudel kardetavasti prügikasti. Keskkonnateadlikumail indiividel ehk ka ümbertöötlusse, kui vanapaberikogumine kuidagi korraldet on. Ahjuga inimesi, nagu mina, kes saavad paberihunnikule enamvähemgi loogilise lõpu teha, on kardetavasti kaduvväike seltskond. Aga jah, pigem on need, kellel hunniku värvilise paberiga midagi teha pole, reegli kui erandi kinnitajad.

Ma saan aru, kui vajalik materjal edastataks mälupulgal. Et alati pole internetti käepärast, aga ometigi võib just siis just seda materjali tarvis minna. Kuid mõned üritused on oma totruses jõudnud sinnamaale, et materjal esitatakse tripleeritult – paberkandjal, internetis & veel mälupulgal kah. Selliste üritustekorraldajate juures asubki vist see geograafiline punkt, kus mõistus otsa saab.

Kusjuures, ma külastan ju enamasti veel keskkonnateemaile pühendet üritusi. Hirmus mõeldagi, mis siis veel muil üritusil toimuda võib?!

Järgneb retooriline küs.: millal ometi mõistetakse, et digitaalsel kujul olelev info on päriselt ka olemas, et see’i ole ainult virtuaalne? Et seda pole vaja mingil muul kujul enam kopeerida?

Konverentsi enda materjalele lisanduvad veel igasugu organisatsioone infolettest lahkesti ulatatav paberkraam. Ma üldiselt üritan igasugust pahna mitte kaasa ahmata, aga mõnix on ebaviisakas ära öelda jne. Nii koguneb igal aastal siiski paras kogus Siberi taigat või Amazonase vihmametsa minu korterisse. Täiesti mõttetult, kusjuures.

Vihmametsade vikerkaaresild. Põlislaante martüürium.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

10 responses »

  1. I.Oja ütles:

    ä no kussa saad, ikka peab papri pääle panema asjad, elavdab majandust, (mõttetut) tarbimist, loob töökohti, saab peldikus lugeda, lennukit voltida, taguotsa puhtaks, tulehakatust.

    Vaat kui kole, ku sinusuguste pärast harvesterijuht ja tema pere nälga koolevad. Aga puu ju kasvab uus!

    (irooniaga küll, aga paraku nii need asjad on)

  2. martinluiga ütles:

    Kui mina oleksin roheline partei, siis see oles üks esimestest asjadest, mida ma tõsiselt üritaksin välja faasida, tehes raskepärase Euroopa Liiduse reglemendi selle kohta, mida on normaalne paberile trükkida ja mida ei ole ja mille tegemiseks peab sitaks peale maksma.
    Teine asi oleks plastikaatkotiaktsiis – Indoneesia proovis seda, tõstes kilekoti hinna nii kümnekordseks, ja kilekottide läbimüük kahanes maagiliselt seitsmekümne protsendi võrra või nii, mis on suhteliselt absoluutne võit.
    Liha-aktsiisi teeksin ka. Liha täielikult ära keelata ei oleks mõistlik, sest see oleks otsene märk maffiale, et nüüd on õige aeg sigu kasvatama hakata, aga see o n ka vale, et liha odav on, kümme või viisteist krooni kilost rohkem ei tapaks kedagi ja tooks riigile kopsaka summa sisse, inimeste eluviisid paraneksid ka. Ja ma ise ei ole isegi taimetoitlane ega väike loomakaitsja.

  3. Punane Hanrahan ütles:

    Liha kohapealt ei nõustu. Eeskätt mitte gurmaanina, vaid hoopis 2 koera alandliku teenrina.

    Ise sööngi liha keskmiselt x nädalas & arvan, et kui sööks ka x kahe nädala jooksul, poleks ka midagi lahti. Aga koeriga selline lüke läbi ei lähe – nemad on kiskjad & tahavad liha. Kusjuures ka nende kuivtoit sisaldab liha, nii et lihahinna tõus muudaks mu jaoks 2 olendile (kellest 1 on endine tänavakoer) kodu võimaldamise üle mõistuse raskeks.

    Aga ma tahtsin küsida sinu moesoovitusiga seoses, et kust krdi kohast saab tänapäeval korralikku puhvaikat? Ma täiesti kannaks, kui kuskilt saaks.

  4. martinluiga ütles:

    http://www.osta.ee/14810871 Siin on üks. Ilus pruun kah veel, muidu neid raipesi liigub harva, suurust muidugi ei tea. Selle võtaks või ise, kui selga passiks.

    Näita loomakeste pilti. Selle murega ma muidugi nõustun, kuigi mingi loogika ütleb (loogika sisu on lühidalt järgmine: alati on mingid koerad olnud, kuid mitte alati ei ole mehiselt liha käepärast olnud), et kuidagi teistmoodi saab ilmselt ka, vähesema lihaga. Üks mu tuttav koer sööb suuresti kaerahelbeid vee ja vahetevahel munaga, vahel läheb jälle liha või õli hulka, kaerahelbed hoiavad elajad kaua terved.

  5. Oudekki ütles:

    Digitaalne info on palju vàhem pàriselt olemas kui paberile trykitud info. Mida tehnoloogiliselt keerulisem kandja, seda vàhem on info olemas. Mikrofilmidel oleva info kàttesaadavus on ikka suhteliselt kehv. Digitaalne info on sòltuv tegelikult uskumatult paljudest asjadest, formaatidest, riistvarast ja nii edasi. Digitaalne info sabiteerimist on palju raskem kindlaks teha, kui paberkandjal oleva info oma

    See muidugi ei òigusta igal konverentsil kòigi materjalide vàljaprintimist. Aga ma arvan, et ajaloolise vààrtusega dokumendid ja igasugused tundlikud dokumendid peaksid siiski paberkujul kuskil arhiivides esinema. Ja kui neist mòni koopia on, siis on ka hea 🙂

  6. Toomas Sildvee ütles:

    Puhvaikat ei saa kardetavasti mitte siitpoolt Peipsit. Ise ostsin viimati 88ndal ja kandsin Tartus üliõpilaspõlves ribadeks.

    http://fufaika.com/index.php/2010-06-11-14-38-09?page=shop.product_details&flypage=flypage-fr0d0.tpl&product_id=93&category_id=26

    441 rubla paistab olevat hea hind üsna korraliku vatijope eest.

    • Annemuri ütles:

      Kle, ma peaks oma Vene vahet käivate kolleegidega väheke asja arutama, ehk on võimalik seesugune originaalne rõivaese Sinu garderoobi muretseda. Avalda mulle privaatselt, missugune rõivanummer Sulle ülle läheb (soovitavalt nõuka-aegses numeratsioonis) või anna oma strateegilised pikkus-laiusmõõtmed Si-süsteemis, ma vaatan, mis teha annab.

    • telc ütles:

      Kui juba sedalaadi riideesemeid vahendatakse, siis oskab keegi ehk ka šturma kätte juhatada?

      Tegelikult peaks Võrru sattudes Magaziin-nimelise poe üle vaatama. Vildid-kalossid ja kiivrialune nn “kraanajuhi müts” on küll sealt saadud.

  7. Annemuri ütles:

    Aga miks piirduda ainult konverentsidel jagatava trükise piiramise või keelamisega? Suvalise ajakirjandusväljaandeid müüva asutuse vitriines on asjatult tapetud puid virnades. Raamatupoodides – paraku leidub ka seal neid. Pühadusetunne, mis minu põlvkonnale raamatu suhtes sisse on kasvanud, kipub lahtuma, kui näed, missugune sitt kõik endale kaaned on saanud…
    Needsamad konverentsimaterjalid võivad osutuda pea elupäästvaks lektüüriks beežis isikupäratus hotellitoas või edasilükkuvate lendude pärast igavlevaid inimesi täis lennujaamas. Samas on puit vahend, see on meedium, millele kantava vajalikkust või tarbetust ei saa ära määratella enne, kui see puu on surnud ja paberiks tehtud, kui siiski saab. See, et on olemas niisuguseid ja teistsugust trükist, on osa vabadusest, võimalus trükiseid luua ja levitada kuulub sõnavabaduse hulka ja sõnavabadust võib teostada mh ka paberil. Egas elekter või plastik, mis tarvilikud elektrooniliste meediumide tarbimiseks, ei tule kusagilt pühast vaimust. Nendegi tegemiseks on kasutatud ohtralt taastumatuid loodusvaru, nende detaile lennutatakse asja eest, teist taga, üle maailma ja nende tarbimiseks vajalikku tarkvara kasutatakse pahatihti illegaalselt.
    Mõistagi võiks iga trükise tegemisel mõelda, kas ikka kuidagi ilma ei saa. Aga ju siis arvatakse, et ei saa, kui juba kord trükitakse. Sest ehk tajutakse, et väljatrükitud kujul inimesele kätte antu mõjutab teda edukamalt kätteantut läbi lugema kui mingi link, mida presentatsiooni käigus mõnekümneks sekundiks ekraanil näidatakse. Et kui juba on trükitud, siis ehk ka loeb, või muidu peab tundma piinlikkust puude pärast, mida on asjata mõrvatud.
    Koguge, koguge asjalikke trükiseid, ja ärge pahandage nende tegijatega, sest muidu ehk oleks sellesama paberi peale trükitud mõni Cosmo või Buduaar, ja see oleks tõepoolest laibamõnitamine…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s