Lõpuks ometi on keegi passeist kaardid lahtiselt lauale löönud – ehk siis debatt, mis seni käis kassi kombel ümber palava pudru, käsitledes 1ikuid juhtumeid või probleeme (viimati siis homotemaatika, mis praegugi Eesti avalikus ruumis kirgi kütab), on nüüd jõudnud välja asja tuumani, üdini. Jutt on muutumas põhimõtteliseks ning see on ainult hea. Vastandus “humanistlik arusaam moraalist vs. passeistlik (või kuidas me seda ka iganes nimetaksime) moraal” on salgamatult päevavalgele toodud. Passeistid ei salga enam, et nende eesmärk pole ei rohkem ega vähem, kui teha lõpp humanismi saavutusile ning pöörata Lääs tagasi ainureligioonile allutet feodalismi. Kodanlikele rev-dele eelnenud ajastule. Ning konflikti jõudmine põhimõisteteni on tervitatav, isegi kui seda tehakse niivõrd säravalt demagoogilises vormis, nagu viidatavast kirjutisest näha.

Esialgu on küll tegu vaid 1 kajamisissekandega, aga nagu elu on näidanud, kandub sotsiaalmeedias alanud debatt tänapäeval tõesti üsna kiiresti ka ametlikku ajakirjandusse. Seega on humanismi-passeismi heitlus asümmeetrilise konflikti faasist avaliku kaevikusõjani jõudnud. Ning humanismi positsioonid ses heitluses pole sugugi nõrgad (ning olen endiselt veendunud, et humanismi suurimad vastased tänap. ühisk-s on hoopis teatud new age seisukohad & liikumised, mitte kristliku taustaga passeism ega isegi mitte paljukardet islam. Passeistide kardet moraalne rev. ju käib tõepoolest, aga vastupidiselt nende arusaamale ei ole homoabielude seadustamine mitte selle avalöök, vaid ikka viimane faas. See, mida nemad nimetavad “moraalseks revolutsiooniks” on ju kestnud juba renessansist peale ning humanistide suurim trump ongi mu meelest, et valdav enamik Lääne inimesist ei oska ilma humanistliku väärtussüsteemita & eriti selle pakutavate õiguste ning võimalusita üldse elada. Valdav enamik, ka konservatiivsete hoiakuiga inimesist kusjuures. Mul on põhjust olla kindel, et enamik homoabielude vastaseid tuleks humanistidega 1le poolele rindejoont juba siis, kui arutlusele pandaks abielulahutuste lubatavuse küs. – ning neid valdkondi, kus enamik pealispindseid homofoobe naudib mõnuga humanistliku mõtteviisi saavutusi, aga pole neist ka mingil juhul nõus loobuma, vaid on valmis neid koguni küüned verel kaitsma, on väga palju. Ehkki “homoküsimuses” kaldub avalikkus praegu passeistide poolele, ei järeldu sellest, nagu olekski avalikkuses passeistlik või isegi klassikalises mõttes konservatiivne meelsus valitsev. Ei, isegi patriarhaalse elulaadi kaitsjad kaitsevad enamasti lihtsalt oma privileege, pooldades samal ajal suurt osa humanismi saavutusist, kujutamata oma elu ettegi nendeta.

Seega on vastasseisu kandumine 1ikküsimusilt (nagu homoküsimus on) fundamentaalsete üldküsimusini humanismile pigem kasulik & tervitatav. Ning seda ei tee tühjaks ka eelviidat kirjutise demagoogia stiilis “humanistlikud vaated viivad väikelaste tapmiseni”.

Iseküsimus on, kas kristliku taustaga passeistide avaldusist peaks üldse välja tegema, aga tglt on sellele väiksele kuid seda häälekamale seltskonnale humanistliku vastuse andmine:
a)lihtsalt viisakas
b)aitab vältida süüdistusi stiilis “Ahhaa, teil polegi selle peale midagi öelda”.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

3 responses »

  1. a ütleb:

    passeism – (< pr. passe – minevik), minevikuharrastus, vaen oleviku ja edu vastu, vanameelsus.

    Hm?
    Kas see on mingi moekam väljend konservatiivuse tähistamiseks? Või mis värk?

    Kas see siis vastandub humanismile?

    Interneti otsigus tuli palju midagi umbes sellist : Futurism Vs Passeism.

    Nojah. Võib-olla siis tundub lihtsalt mulle see sõna kuidagi harjumatu.
    Ja üleüldse on see peaasjalikult selline terminoloogiline-tehniline probleem. A mõnikord tekitavadki segadust just terminid ja nende kasutamine.

    Kas mõtlemise jäikus on sama mis minevikuharrastus? Või vaen oleviku vastu?
    jne.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Passeism & konservatism on mõneti eri asjad. Ehk täpsemalt on passeism konservatismi (äärmuslik) alaliik – kui konservatism tähistab üldist alalhoidlikkust, siis passeism on konkreetne minevikuihalus, mingi minevikus olnud ajalooperioodi kuulutamine kuldajaks koos katsega seda taaskehtestada. Eestis on levinuim keskaja passeism (Laigna & jüngrid), aga võib täheldada ka XIX saj. passeismi, 1930-date ehk “Eesti aja” passeismi & ehk veel mõnda.

      Minuteada hakkas passeismi mõistet Eestis Ina kasutama Hasso Krull, kes on passeismi probleemidest ka palju & asjalikult kirjutanud. Kahjuks ei loe neid kirjutisi passeistid ise, või kui loevadki, siis on karta, et sellest piisab ainult Krulli “punaprofessoriks” kuulutamiseks, aga mitte järelduste tegemiseks:(

  2. a ütleb:

    Ahah. Eks nüüd sai veidi selgemaks vist. A siis on veel selline asi nagu traditsionalism?

    OK! A ma hakkasin mõtlema, et ma nüüd enne ei kommenteerinud seda põhipointi muidugi.

    PH: “Jutt on muutumas põhimõtteliseks ning see on ainult hea.”
    (+ kogu see esimene lõik)

    Ehk siis see, et tegelt on tegemist natsionalistlik-klerikaalse tagurluse rünnakuga humanistlike ja liberaalsete hoiakute vastu. Homotemaatika jms. on muidugi ainult üksikjuhtumid ja/või -probleemid. Sellega väga nõus.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s