Beaujolais Nouveau is often packaged in colorf...

Image via Wikipedia

A-id ei joonud ma Beaujolais Nouveau’d, sest kunagi sattusin ma selle sildi all mingi ilge magusa solgi otsa (PH I veinireegel: vein ei tohi olla magus, II reegel – vt. I reegel:)). Mul pole meeleski, kes seda soga tootis, mõtlesin pikalt, et see on 1 Lodeva Mehe ehk siis Dreameri solkest, aga Dreamer ei saanud see vist kuidagi olla, sest selles solgisarjas kasutatakse minuteada Ida-Euroopa veine. Beaujolais aga’i ole mitte lihtsalt väga noor vein, vaid peab tingimata olema aetud gamay viinamarjust Burgundia Beaujolais’ regioonis (sealt veini nimigi). Hiljuti käisin laulja-literaadi sünnipäeval ning seal joodi pudeleina Beaujolais’d. Proovisin siis isegi uuesti ning tõesti – tänavune Beaujolais’, vähemalt Duboeufi väljaandes, on väga joodav kraam, lausa meeldiv. Muidugi neile, keda noore veini kapriissus ei häiri (ning kes pole veendunud, et vein peabki olema mingi magus löga; selline veendumus on pahatihti levinud Eestimaal).

Käisin siis 1päev poes ning ostsin jõulu peale mõeldes koju 2 pudelit, millest 1le me Katiga kohe päkad silma ajasime, nii et tuleb jõulu peale mõeldes veel vähemalt 1 pudel osta:) Ega Beaujolais’ joomisega ongi tuli takus, sest selle veini reegel ütleb, et pärast järgmise a töörahvapüha (ehk 1.maid) eelmise a. Beaujolais’d enam ei jooda. Sel reeglil pole mingit pistmist töörahva solidaarsusega, vaid see on tingit seigast, et väga noorelt villitud veini kvaliteet hakkab pudeleis kiiresti kahanema. Ainult mõni 1ik a-käik on olnud kauem joogikõlblik & siis ka kõigest järgmise saagini. Ehk see pole vein, mida endale koju pikalt varuks osta.

Seepeale aga meenub 1 mingi keldri- või mahajäetud tehase pidu kust siis veel kui mitte 90date algusest ning muidugi puruvaese boheemlaskonna seltsis. Ma’i tea, mis a-l Beaujolais’d Ixselt Eestisse toodi, aga tean, et sel peol just nimelt seda veini joodi ning nagu taolisele boheemlasseltskonnale kohane – mingit vanemat a-käiku ehk siis veini, mida veinist natukenegi teadev inimene tglt. üldse suu sissegi ei võta:) Kuid sesse seltskonda & neisse oluisse sobis too vein suurepäraselt. Ehk siis – aegunud Beaujolais’ joomist võib võtta ka boheemliku mässu 1 elemendina. Peale võib hammustada heeringat, kuivanud leiba vms., mis sellises seltskonnas sobiv ehk paratamatu. Suitsetajad tehku odavaid sigarette, soovitavalt salasuitsu, veel parem kui ilma filtrita. Jne, saate aru küll, mis sorti peoga tegu. Väga hingekosutavad peod, ütlen ma paadunud pluralistina, lisades samal põhjusel, et ega hoopis IIsugused peod vähem hingekosutavad ei pruugi olla:)

Nii et ma’i tea, kas see Beaujolais’, mida me seal loomulikult otse pudelist tinutasime, oli mingis Eesti poes seisma jäänud ning taskukohaseks allahinnat; pärines mõne Soomes käinud lapsevanema käest või oligi Eestisse toodud juba aegunud Beaujolais’d, et see siinsele barbaarsele rahvale kasuga maha ärida. Tol legendaarsel, kummalisel & suhteliselt seadusteta ajal oli kõik võimalik.

Aga pidada olema selline salapärane seltskond, kes kollektsioneerib Beaujolais’d. Kollektsioneerib täie teadmisega, et nad koguvad veini, mis mõne kuu pärast tglt enam juua’i kõlba. Mida’i saa a-kümnete pärast vaikselt ära timmida, vaid mis jääbki lihtsalt riiuliiluks. Ikkagi kollektsioneerivad ning iga a-käik on nende kogus suisa hädavajalik & oh õnnetust, kui mõni vahele peaks jääma.

Mõni tuttav semiootik võiks seda tegevust pikemalt & oskuslikumalt analüüsida, aga mulle tundub selline kogumiskirg meeldivalt kentsakas. Kuivõrd vein oma joomiskõlbulikkusest juba õige pea loobub, siis ei ole see kollektsioneerit Beaujolais’ enam Beaujolais’ algses tähenduses, vaid hoopis viide sellele, mis ta ise kunagi olnud on. Neis kollektsioones ei ole mitte veinid, vaid tähistajad, mis tähistavad iseenda minevikku, enda kunagist olemust. Iseenda märgid. Aga mitte iseendad. Naljakas mõelda, et miski vb olla viide sellele, mida toosama asi kunagi tõepoolest ise oli:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

10 responses »

  1. Ambrosius ütleb:

    Aga mille poolest erineb näiteks paberraha kogumine?
    Iga aastaarv ja seerianumber on tähtis. Just praegu (kui “vein” hakkab hapuks minema) ostetakse eriti aktiivselt kokku eesti kroone haruldaste seerianumbritega ja mitmeid praakväljaandeid ning makstakse n korda üle nominaalväärtuse. Raha on muidugi ka käibeloleku ajal tähistaja rollis. Käibelt kadunud raha nagu tähistaja tähistaja.

    Hea asi seoses raha kogumisega on see, et võtab vähem ruumi.
    Ei tea, kas need veinikollektsioneerijad vahetavad ka oma pudeleid. Üks pahaks läinud ollus teise vastu🙂

  2. luiga ütleb:

    Oi, kuidas ma armastasin odavaid magusaid lögasid, mida veiniks ainult kauge analoogia tõttu kutsuti. Samas meeldisid mulle ka selised, mis ei maitsenud eriti millegi järele, aga hapud ajasid mao tigedaks.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Ainus, mis mul mao tigedaks ajas, oli Monastyrska Izba ning see juhtus ka juba kuskil vanemas eas:)
      Peamised lemmikud olid ikka Medvežja Krov ning selle Ungari analoog Egri Bikaver. Viimane polnud siiski nii hea, kui bulgaarlaste karuveri – liiga magus juba:)

  3. Varju ütleb:

    Vabandust selle viimase Dreamer’i pärast, mida sai teile Katiga mu sünnal pakutud. Piinlik kohe. Ma ei jaga veinidest ausalt öeldes midagi. S. on vahel ikka tutvustanud seda ja teist hääd ja kallist veini, aga ma ei kipu nendel erilist vahet tegema. Kallimad on hapumad, seda ma tean. Ise joon hää meelega Kagori ja ei tee teist nägugi😀 Omavanused sõbrad joovad kah, mida parasjagu kätte saavad, tavaliselt neid odavaid ja magusaid ikka.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Issand ma’i mäletagi, et sinu sünnal Dreamerit joodud sai:) Aga sul on ju ometigi õigus oma maitsele, mis ei pea sugugi kattuma minu omaga, nii et ma’i näe põhjust piinlikkuseks.

    • Oudekki ütleb:

      Ei ole tingimata hapumad, mulle ka hapud ei meeldi. Tavavein peab olema kuiv ja mõrkjas… Magustoiduveinid on teised asjad… No ja mõned malvasiad on ka head, kuigi pigem magusad.

      • Punane Hanrahan ütleb:

        Jah, magusapoolsed malvasiad on oma magususest hoolimata tõesti head. Ning unustasin ennist lisada, et dessertveinid (mille hulka ka Kagor liigitatakse – liigitajaid ei koti, et tegu õigeusu kiriku traditsioonilise armulauaveiniga, neid huvitavad muud asjad:)) on täiesti omaette kategooria, mida ma oma sissekandes silmas ei pidanud.

  4. Varju ütleb:

    …või maitse puudumisele😀
    Lihtsalt, külalistele peaks pakkuma ju miskit, mis neile mokka mööda.

  5. Tarmo Jüristo ütleb:

    Ma pole ka nüüd juba hulk aastaid Beaujolais Nouveaud joonud, kuivõrd kunagi ammu sai sellega pisut liialdatud ning järgmisel hommikul oli tagajärjeks üks hullemat sorti peavalu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s