Lõppkokkuvõttes jätan ma vist ikka Vahemere äärde kolimata. Peamine põhjus on see, et keegi ei paku mulle seal kohast tööd & leiba:) Aga on muidki põhjusi, mida alljärgnevas pisut lahata üritan.

Peamine pooltargument on kliima. Olen xuvalt öelnud, et mulle meeldivad 4 a-aega, ma’i tahaks elada piirkonnas, kus a-aegu üldse pole või on nende vaheldumine vaevumärgatav. Aga mulle meeldiks, kui talv näeks välja nagu Eesti varasügis+hiliskevad, sügis & kevad vastavalt siis nagu Eesti suvi enamasti ning suvi siis nii, nagu suur osa mullusest Eesti suvest (mis, te peate möönma, on siinkandis ju siiski midagi haruldast). Jah, tglt. võiks talvel isegi lund sadada – noh nii 2 nädalat jõulu ümbruses:) Aga see pole tingimata vajalik, pole kohustuslik. Piisab kui lähikonnas on mõni suusakuurort, kuhu talvel lund kaema sõita:) Kuid seegi pole tingimata vajalik, saab ka ilma hakkama.

Just Vahemere põhjakalda ilm eelkirjeldet ideaalile suuresti vastabki. Idakalda oma ehk veelgi rohkem, aga idakaldaga on juba sama häda mis lõunakaldagagi – seal on minu maitse jaoks sirgelt liiga palju islamit. Ainus riik, kus ma seal elada saaks, on Iisrael – väga armas riik kusjuures, ma armastan seda südamest (NB! Ma armastan Iisraeli riiki & rahvast (nii juute kui palestiinlasi, mõlemas seltskonnas on erandeid, kes minu armastuspiirkonnast välja jäävad; kui ka kõiki muid Iisraeli rahvaid – Iisraeli nimetamine juudiriigiks pole päris vale, aga ta on paljurahvuseline, multikultuurne riik, mis läheb siitpoolt vtjail enamasti meelest ära, kasvõi juba armeenlased miskipärast ei tule meelde), aga see armastus ei laiene automaatselt Iisraeli valitsuse & ka opositsiooni poliitikale, nii et palun mind mitte selle tingimatus pooldamises süüdistada:)).

Mulle meeldivad ka erinevate vahemereäärsete kultuuride köögid – nad ei ole omavahel sugugi nii tingimata sarnased, aga miskipärast on kõik nad mulle kuidagi väga mokkamööda. Eks seal ole mitmeid põhjusi – oliiviõli tarvitamise üldisus, värskete mereandide pidev ligiolu jne.

Ning Hispaania meeldib mulle eriti just oma liberaalsete seaduste tõttu ning sellele eelnenud & kaasnevate hoiakute tõttu – vastandudes omaaegsele Franco režiimile on Hispaania Euroopa riikidest vt. et enim liikunud minu ideaalidele vastavasse suunda. Homoabielude seadustamine on vaid 1 tahk selles.

Ka on vahemeremaade muusika ning muu kultuur kitsamas mõttes mulle väga meelimööda.

Hädad algavadki kultuurist laiemas mõttes. Vahemereäärsed kultuurid kipuvad minu jaoks kuidagi liiga kogu- & perekondlikud olema. Ihukarvad tõusevad õudusest püsti, kui ma mõtlen, kuidas hispaanlased lausa hüsteeriliselt üritavad igal nädalavahetusel oma vanemaid külastada ühiseks perelõunaks (ning kuidas vanemad oma 1kõik kui täiskasvanud lapsi & lapselapsi sama hüsteeriliselt perelõunale ootavad); kui ma mõtlen väikeste laste nunnutamisele Kreekas (seal on väikelaps tõstet praktiliselt pooljumala staatusse, see nunnutamine on midagi taolist, et paljud Põhjala kargema suhtumisega harjunud lapsed ise saavad vt. et närvišoki). Ei, kui mulle juba Eestigi kohati endiselt liiga kogukondlik ning eestlased liiga oma nina igale poole toppivad tunduvad, siis see ühiskond pole kindlasti minu jaoks. Kohe päris kindlasti mitte.

Samas mõnes suurlinnas elades – ning suurlinnu Vahemere kaldale jagub – poleks mul ehk vajagi selliste hoiakutega kokku puutuda. Suurlinna suurim voorus minu jaoks on garanteeritud anonüümsus ning vahemereäärsed suurlinnad peaks seda tagama sama hästi, kui mistahes muud suurlinnad. Ning just juba mainitud Iisraelis ma taolist jubedat lastenunnutamist ei kohanud & vastukaaluks pole ka vanematekultus samal tasemel. Iisrael on üldse suhteliselt Ida-Euroopa riik:), meiesugusele suhteliselt mõistetav, ehkki kõige pealiskaudsemal vtlusel peaks nagu olema eksootiline, tuleb seal kultuuritõlkeprobleeme tglt üliharva ette.

Aga tõik on see, et Vahemereäärne tsivilisatsioon on Euroopa tsivilisatsiooni häll – mis kõige hea kõrval paraku tähendab ka, et seal on tsivilisatsioon kestnud kõige kauem. Ning see pole sugugi ainult hea. Nimelt on sealne kultuur a1000deid mitte ainult vastu pidanud, vaid paraku ka laastavat keskkonnamõju avaldanud. Mere lõunakaldal on inimtegevuse hoiatavaim näide – Sahara kõrb. See liivalagendik on inimtekkeline, on ekspansiivse põllumajanduse tulemus ning peaks meid kõiki oma tegevuses valvsusele manitsema.

Põhjakaldal midagi nii karmi pole, kuid metsad on sealt pea täielikult hävitet, põllumaaga on ka lood üsna pahad ning joogivesi kaunikesti otsakorral. Need pole ainsad keskkonnaprobleemid. Väga paljud keskkonnateadlased on hoiatanud, et Vahemere ümbruse riigid seisavad enam-vähem paratamatu hiiglasliku keskkonnakatastroofi lävel. Ning kas ikka on mõtet kolida piirkonda, mis kohe-kohe üle selle läve astub (kust siis rahvas ilmselt hädaga põhja poole siirdub, tuues siia meile kaasa ka oma kultuuri, kindlasti ka koos selle halvemate osiga – aga mõelgem pos-lt, ka paremate osiga:))? Ressursikriis, sõjad & väiksemad konfliktid, miljonite surm. Ei, see pole väljavaade, mille keskele tahaksin kolida.

Ehkki meile tundub ning sageli põhjendatult, et siingi kandis on keskkond p*ssse keerat, et anna olla ning Läänemerest saanud 1ainus solgilomp, on meil siin ellujäämisvõimalused ning isegi suhteliselt ressursirikka & inimliku elu võimalused vahemereäärsest xades suuremad. Seega ütleb mõistuse hääl minus, et minu jaoks way liiga jahedast kliimast hoolimata on tark siia paika jääda. Ning meeldiva ühiskonna mõttes on minusugusel Eestist targem liikuda juba pigem kuhugi Fennoskandia poole v.a. Rootsi:)

Vahemereäärsete riikide häda on ka selles, et nad ju puha PIIGS ning majanduslik toimetulek on praegu oluline faktor. Ega siin Eestiski midagi hõisata ole, aga siinne häda & viletsus on vähemalt tuttav häda & viletsus ning teatav vilumus sellega toimetulekuks juba omandet:) Ning jällegi – ses mõttes oleks targem siirduda kaugemale Põhjalasse või siis hoopis Saksamaale.

Nii-et jah, virisen ma mis ma virisen & mille üle tahes, aga ära ma siit tõenäoliselt ei lähe. Kõnnin pigem Tlna vahel ning üritan ette kujutada selle suurlinna olevat (ning mõtlen kõik kevaded talviks & suved kevadeiks:)). Hästi välja’i tule, aga helgeimail hetkil on ikka küll nagu päris kohe:) Seda enam, et Tln on armas linn, on minu 1 armastatuimaid linnu, mis teeb ka tema suurlinnaks mõtlemise kergemaks.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

15 responses »

  1. luiga ütleb:

    Ära muidugi koli kuhugile, mis me ilma sinuta teeme. Kuigi ma arvan, et enamik põhjendusi sinna mitte kolimiseks on kuidagi ülesaadavad.

    Aga see va Talinn, see on tegelikult suurem linn, kui pealtnäha paistab. Suurem, kui mõni väljamaa paarimiljoniline linn. Siin toimub suhteliselt kenalt asju ja siin on täitsa palju mõistlikku rahvast.

    Seleta, kust inimesel see anonüümsuse-ihalus tuleb? Ja ma arvan, et rääkida vihast pere ja laste vastu oleks ka hea. Muidugi on tegemist tihtipeale kodanlike asjadega ja konservlike institutsioonidega ja nii-moodi, aga mul on tunne, et sul on selle kohta veel midagi rääkida.

    Also: tuleb meelde ka sinu viha ning tigedus A. Lindgreni suunal. Jäi kunagi kirjutamata. Ma arvan, et A. Lindgreni raamatud on samuti akuraat repsesentatsioon lapsepõlvest, nagu võib olla “Kadri ja kasuema”. Kõik lapsepõlved ei sisalda endas mingit haiget jama, mitmed sisaldavad. Eriti sümptomaatiline tundub mulle Gerry Durrelli õnnelik lapsepõlv, sest tema kui ausa briti rantjeeperekonna liige ei pidanud mingite värdidega koolis käima – koolis on alati midagi vanglast, ja mida suurem kool, seda enam – vaid sai endale lustlikke ning tihtipeale arukaid eraõpetajaid, kes rääkisid temaga heast meelest ja armastasid oma ala.

  2. Tarmo Jüristo ütleb:

    On läinud nii, et ma olen praegu juba teist talve Vahemere põhjakaldal, mullu Horvaatias ja hetkel Kataloonias, Barcelona lähistel. Ja vähemalt minu kogemuse järgi ei ole neid sinu poolt nimetet halbu asju praktiliselt üldse tunda. Jah, laps saab kindlasti rohkem tähelepanu, kui Eestis — aga ei midagi sellist, mis häirima hakkaks. Samuti ei näi kohalik kogukondlus mingil olulisel määral välismaalastele laienevat ning nagu sa isegi mainisid — kui tahta anonüümsust, siis pruugib vaid minna mõnda suurlinna.

    Kultuuriga seotud positiivsete nähtuste poolelt: just paar päeva tagasi uuendasin librarything.com-is oma lokatsiooni ära ja olin seejärel rabatud kuidas järgmise paari nädala jooksul toimub Barcelonas keskmiselt 2-3 raamatuesitlust või muud raamatute, kirjanduse ja lugemisega seotud üritust PÄEVAS. Kui nüüd ainult selle keelega hakkama saaks🙂

    • Ambrosius ütleb:

      Milles see lapse suurem tähelepanu saamine seisneb?

      Millisel tasandil see avaldub? Kas igasuguste teenuste ja ühiskondliku ruumi planeerimisel on arvestatud rohkem lastega?
      Avalikes kohtades kohtab rohkem lastega inimesi? Või mismoodi?

      • Tarmo Jüristo ütleb:

        Jah, mulle küll tundub, et avalikes kohtades (nagu nt. kasvõi restoranid) on lastega inimesi rohkem. Aga pigem pidasin silmas seda, et lapsi pannakse tähele, neile naeratatakse, poes antakse neile mingi pisike suupiste, maius või puuvili.. inimesed märkavad, kui sul laps kaenlas ja käru teise käe otsas ja aitavad ukse lahti jne. Mitte, et seda Eestis ei juhtuks, aga siinkandis juhtub lihtsalt sagedamini ja loomulikumalt.

  3. Oop ütleb:

    Syyrias ei tohiks islam ju nii hull olla? Niivõrd kui ma siit kaugelt vaadates ja kohalkäinute jutust tean, meenutab see ysna Nõukogude Liitu (mille järgi Vana Lõvi riigi kujundaski).

    Ise olen mõelnud Uus-Meremaa peale (kus on vist kyll hirmus tuuline) ja mõnele Lõuna-Austraalia veinipiirkonnale, kus kliima on Eesti omast leebem, kuid mitte palav. Temperatuurijooniseid vaadates tundub sympaatne, praktika kohta ei oska midagi arvata. Seal ei tohiks kultuur ka nii drastiliselt erineda ning kultuuriga seotud kataklysmide jaoks on Kukukarumaa lihtsalt liiga kaugel.

    Kultuurilt oleks sympaatne muidugi ka Kanada, aga seal on jälle see va kylm. Ehkki sisemaal polevat pakane nii hull kui mere ääres.

    • Tarmo Jüristo ütleb:

      Vahemere idarannikult leiab veel ju ka sellise linna, nagu Beirut — mis minule jättis küll olulisemalt kosmopoliitsema mulje, kui seda näiteks Tallinn on.

  4. udupea ütleb:

    mul on millegipärast selline arvamus, et seesama soe kliima soodustab ka soojemaid suhteid inimeste vahel.

    ise läheks kohe vahemereäärde minema kui hea töö ees ootamas oleks ja vabalt keelt valdaks.
    sooja nimel isegi sellega lepiks, et kodu lähedal suusatada ei saa

  5. Oop ütleb:

    Keelt saab õppida. Ja Itaalia on tuntud suusamaa. Tööga, jah, on asjalood praegu veidi raskemad.

  6. Oudekki ütleb:

    Noh, Barcelonas saab suhteliselt mittekogukondlikult elada ja minu kogemuse pòhjal Roomas, Milaanos ja Torinos kindlasti. Itaallased on yldse suhteliselt kinnised inimesed, nad vòòraste puhul vàga karmilt jàlgivad seda piiri, et mitte nende privaatruumi tungida. Nad on kyll vàga viisakad su vastu, aga tunnevad kaugelt àra selle, kui sa suhelda ei taha ja siis ka ei suhtle. Kusjuures, kòige sobivam sulle oleks tegelikult vist Toscana. Seal ollakse vòòraste suhtes kòige ettevaatlikumad ja eemaletòmbuvamad. Mul on yks tuttav Bolognast, kes elab ning tòòtab viis aastat Firenzes ja ytleb, et ega tal seal tegelikult ikka òigeid tuttavaid ei ole tekkinud, ainult sellisel vàga pealispinnal. Kui sa ise suurt vaeva ei nàe, siis ei tegele sinuga keegi. Ma arvan, et osa vahemeremaade kogukondlikusmyydist on see ka, et inimesed, kes on sinna kolinud, on kogukondlikkust otsinud ja siis rààgivad sellest vàljaspoole. Kui sa aga ei otsi, siis Itaalias ja Hispaanias jàetakse sind vàga pieteeditundeliselt rahule.

    Lapsed ja vanad inimesed on hinnatud kyll. Aga taaskord, minu tàhelepanek on see, et nad on siis ka ise òppinud kiiresti teisi hindama: puudub vanuseline diskrimineerimine. Itaalias on mulle kolmeaastane poiss omal algatusel ukse avanud ja ytelnud naeratades: palun, preili. See tàhelepanu, mida lapsed saavad, paneb neid ka teistele tàhelepanu osutama. Ja need lapsed, ka Itaalias, kes ei saa sellist tàhelepanu, on need, kes karjuvad ja teisi jalust maha jooksevad jne.

    Itaalia majandusolukord on jàlle keeruline, ma ei saa ytelda, et suurepàrane, ei, karm kriis on, aga ma ei arva, et ta on esimeste kukkujate seas. Kui kriis muidugi syveneb, siis vòib ka Itaalias minna nii nagu Argentiinas, aga siis juhtub see ka teistes Euroopa riikides, Skandinaavias kaasa arvatud.

    Keskkonnakatastroof àhvardab kyll. Teisest kyljest on Itaalias, Hispaanias ja Portugalis vàga palju gruppe, kes seda on teadvustanud ja igasuguseid huvitavaid poliitikaid selle vastu vàlja tòòtavad. Jààb ainult loota, et need ònnestuvad….

    Aga vaat tòò kysimuses ma kuidagi aidata ei oska.

  7. Peeter Raudvere ütleb:

    Mina eelistaksin iga kell Austriat Saksamaale: minu kogemuse järgi on ta just parasjagu saksalik, kuid mitte liiga ordnungis. Sulle ehk imponeeriks see, et Austrias tohib veel (kui kauaks?) rahulikult kõrtsis õlle/veini kõrvale piipu või sigarit tõmmata. Ja kasvõi nt Viinis peaks olema peaaegu selline kliima, mida Sa taga ajad: tõelised suved, paraku küll hilissügise ja varakevade nägu talved. Noh, mõnikord võibolla isegi natuke rohkem talve moodi. Tõenäoliselt annab Austriast otsida kohti, kus kliima oleks Su soovide poole rohkem kaldu. Suusakuurordid ei tohiks väga kaugele jääda, ükskõik, kus Austrias siis ka olla.

    Barcas kisub küll suvel juba kaunis palavaks. Mäletan, et juuni lõpupoole oli varjus kolmekümne tuuris, päikese käes veelgi soojem. Mulle sobib, kuid maitseasi. Juulis-augustis on hullem, räägivad. Ja mis on probleem, on talve üleelamine korteris, mis ei ole tehtud 5 kraadise välistemperatuuri jaoks, räägivad sealkandis elavad tuttavad. Mõnikord on ikka toas kaunis vilu ja soojaks seda tuba ei saa.
    Katalaanid on suhteliselt kinnised, kastiillastega võrreldes. Ja mind ei häirinud küll see, et lapsi oleks ülearu potsutatud, kuigi ma nendega kuu aega enamvähem iga õhtu linnas söömas käisin. Gurmaaniparadiis Barca muidugi on, mereandide turg võtab silmad kirjuks ja hindadest ei maksa üldse rääkida.
    Katalaani keel on õpitav, ma arvan. Ise tegin natuke algust, lihtsamad asjad sain seletatud ja ajalehestki üht-teist aru. Kõnevalangud jäid küll veel arusaamatuks, aga küllap sellegagi harjub.
    Ei maksa ka unustada, et Kataloonias on suusakuurorte küll ja veel, lähimad minu teada Barcast vaid paari tunni rongisõidu kaugusel.

    Praegusel (ja arenevalgi) kommunikatsiooniajastul peaks ju ajakirjanikuna tööd saama teha enamvähem kusiganes viibides? Iseküsimus jah, et kas selle tööga ennast ka ära elatab.

    Miinustest?
    Kinnisvara on suurlinnades suhteliselt kallis ja üürihinnadki võrdlemisi kopsakad.
    Ja muidugi, kui juhtub, et Sulle kohalik poliitika hakkab korda minema, siis ma olen aru saanud, et meie poliitikud on ikka täiesti kingsepa õpipoisid korruptsiooni jm küsimustes. Vahemereäärsete poliitikute tasemeni on neil veel pikk-pikk maa areneda.
    Taskuvargused ja avalikud vargused on ka üks Barca tõsiseid probleeme. Eriti turvaliseks linnaks seda pidada ei saa. Nojah, see on arenenud Euroopa kriteeriumite järgi. Tallinnaga ei tea muidugi võrrelda.

    Mitte, et ma nüüd ärgitaks. Lihtsalt nii arutelu mõttes.

  8. notsu ütleb:

    Seda räägivad Vahemeremais talvitunud jah, et küll ikka on talvel toas külm, kui toad on ehitatud peaasjalikult selleks, et suvel sooja väljas hoida.

    Mis idapoolsematesse maadesse puutub, siis jah, minagi olin kuulnud, et Liibanon olla täitsa tore riik – ainult et kas ta ka pärast viimatist sõda selline on, on iseküsimus.

    Põllumajanduse, keskkonnakriisi ja sõdade üle spekuleeris Jared Diamond, et kus on maailma kuulsaim kriisikolle? Põllumajanduse hällis Lähis-Idas. Ja kus on Euroopa tuntuim kriisikolle? Euroopa põllumajanduse hällis Balkanil.

    • Oop ütleb:

      Tundub, et kytid ja korilased olid yhed toredad inimesed. Kyllap on viga põllumeeste aastatuhandete pikkuses traditsioonis viriseda, et igasugune ilm on halb (parem, kui ilma yldse ei oleks) ning valitsus ei toeta. See muudabki inimesed tigedaks. Kus põllumajandust pole, puuduvad ka sõjad ja terrorism (näiteks Gröönimaal).

    • nodsu ütleb:

      Heh, jah. Diamondi point oli rohkem see, et kus põllumajandus ees, seal nälg taga (nojah, vahepeal tulevad ka demograafiline plahvatus ja keskkonnakatastroof) ja kus on vähe süüa ja palju rahvast, lähevad ikka inimesed tigedaks.

  9. […] Lõppkokkuvõttes jätan ma vist ikka Vahemere äärde kolimata. Peamine põhjus on see, et keegi ei paku mulle seal kohast tööd & leiba:) Aga on muidki põhjusi, mida alljärgnevas pisut lahata üritan. Edasi. […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s