Ängi mahatampimise kajamis kirjeldati x (ei leidnud vastavat sissekannet enam üles), et maainimesed ei jaluta sugugi nõnda palju, kui linlased. Ma’i tea, kuidas on enamiku eesti soost tallinlasiga, kes on ju kummaline hübriid maa- & linnainimese vahel, olemata õieti kumbagi (juba Smuul omal ajal kirjeldas seda nähtust, aga a10eiga on siin muutunud õieti vähe), kuid mina & IId tõsised linlased jalutame küll tublisti jah. Kui vähegi võimalik, läbin Tlna piires kõik vahemaad jalgsi. Varemalt, kui ise veel Hiiul elasin, juhtus sedagi, et jalutasin Lasnamäelt või Pelgurannast Hiiule. Kahjuks polnud selliseks tegevuseks alati aega.

Juba põhikoolipõlvest mäletan end jalutanud Rahumäelt bussijaama (& mitte otseimat teed mööda, vaid piki 23. bussi liini, ehk siis õieti pika ringiga, oli muidugi õieti kaunis talveilm) ning Balti Jaamast Rahumäele. Palju kauneid jalutuselamusi on mul Tlnast, aga need võib kokku võtta minu paljuxat lausega – linnas (eriti suurlinnas, milliseid Eestis kahjuks muidugi ei ole) jalutamine pakub palju ilusaid elamusi.

Sellega tulevadki meelde juba muudki linnad – kaunid on olnud jalutuskäigud Helsingis, Riias & NY-s. Berliinis ei saanud jalutada nõndapalju, kui tahtnuksin, aga need igaöised käigud Mittest Kreutzbergi & tagasi ning vahepeatused mõnel pargipingil liibanoni tänavatoiduga – need olid kaunid. Ning ka Strasbourgis on õnneks jalutada saanud 1jagu. Kuid ei peagi jalutamiseks tingimata olema suurlinn – ka Kuressaare & Paide on pakkunud päris toredaid jalutuselamusi. Pärnust rääkimata. Pole hullu, et linnamaastik peagi päheb kulub väikelinnas – isiklik kogemus ütleb, et see juhtub suurlinnaski varem või hiljem, vastavalt külastuste arvule & tihedusele:)

Jalutamine on see, mille käigus linna essents õieti ilmsiks tuleb. Jalutades tabad ära linna iseloomu ning õpid hingama temaga 1s rütmis. Saad aru, mis see konkreetne linn õieti on. Avastad tema näo & omapära. Ning pikapeale sellegi tõe, et linn enamasti on ikka tore (väga vähe on linnu, mis jäävadki meelde kurja või äratõukavana), lihtsalt iga linn on oma eripäradega, oma iseloomuga. Iga linn on tore omal viisil. Ning see ongi ju hea – milleks meile xused:)

Eile, jõululaupäeval, varasel pärastlõunal, kui ilm veel nõnda jube polnud, nagu see õhtuks pööras, tulin jalgsi Lilleküla jaamast telemajja. Mööda Väike-Ameerika tänavat läbi Uue Maailma, siis põikasin rahandusmin-i esise väljaku kaudu Pärnu mnt äärde, sealt üle ning edasi juba piki Liivalaiat, kuni aeg Politseiaeda pöörata & sealt siis veel paar sammukest Kreutzwaldi & Faehlmanni. Kui omal ajal seda trajektoori pidi käimist alustasin, tundus vahemaa mulle üsna pikana võrreldes tavapärase Balti jaamast telemajja trajektooriga, nüüdseks olen sedagi vahemaad õieti lühikeseks pidama hakanud. Kuid Lilleküla jaamast tuleku hea omadus on see, et tee kulgeb läbi üsna erinäoliste asumite, nõnda näeb 1 käiguga üsnagi palju. Selline vaheldus värskendab.

If kindlustusseltsi päris toreda neofungi vurhvi maja seinal tervitas mind hiiglaslik must kass, juures kiri, mis väitis, et kui sul kindlustus sõlmitud Ifis, siis pole vahet, mis värvi kassiga su rada ristub.

See pani muidugi meenutama musta kassiga seotud ebausu päritolu. Taandub see ju – nagu ka mistahes muu musta loomaga seotud ebausk – müüdile või skeemile inimese kohtumisest Saatana endaga. Aga’i suutnud meenutada, kas kassil on Euroopa traditsioones ka enne kristlust mingit maagilist tähendust olnud. Et ta Egiptuses (kust Euroopa kodukass pärinebki ning tema metsikud sugulased seniajani rahus ringi hulguvad) püha loom oli, seda jah (aga egiptlased on muidugi suutnud pühaks kuulutada praktiliselt iga looma, kes neile kuskil ette jäi:)). Teatavasti suutis kristlus oma dualismis Saatanaks taandada absoluutselt kõik eelkristlikud jumalad. Kes otse Saatanaks endaks ei sobinud, sellest tehti mõni paharett. Aga kas mustal kassil on siin ka mingit suktsessiooni eelkristlikust ajast, vat seda välja mõelda’i osanud.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

2 responses »

  1. Ambrosius ütles:

    See pani muidugi meenutama musta kassiga seotud ebausu päritolu.

    On kummaline, et piiblis pole kassi kordagi mainitud.
    Õigeusu kiriku määrustiku järgi on kass ainus loom, kess võib kirikusse siseneda. Isegi altari peale võib magama keerata. Kui siseneb koer, siis tuleb pühakoda üle pühitseda.

  2. […] Inspiratsiooniallikateks:  Linlase harrastusi – jalutamine | Obesega Riiga […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s