Täna õhtul sõime Katiga mulgiputru. Omatehtut muidugi. Puder oli aus somatoit – keetmise ajal tõusis seakamarakõrneist irduv rasv üle ääre ning ajas pliidi tossama:) Sellest järeldub, et alla läks ludinal ning evis ka peamist soma omadust – instant satisfaction (mis ju ongi see, mis elust elamisväärse teeb:)) tuli plaksaki ning nii tugevalt, et keeras suisa rõngasse:). Abs. laks, vetšnõi kaif:)
Areaalis on täna külaliseks Mari Pokinen. See mdgi võimendab veelgi üldist heaolutunnet, ehk on tänase soma oluline osa. Au olgu Mari Pokisele kõrgel:)
Soovin teile kõigile parimat, mida hetkel soovida oskan – instant satisfactionit ilmtingimata!:)
Obesega Riiga 
Jälle Pavlovi refleks!
Pavlov püüdis hoomata hoomamatut ja kui sellele keegi ei reageerinud, siis võrrelda koera inimesega.
Täpselt nagu sinu piltidest, nii ei oska koer ka mulgipudrust õiget naudingut leida.
Oi, ära koeri küll alahinda! Kust me teame, kuivõrd koer mu piltidest või mulgipudrust naudingut leiab? Pealegi on koerte vahelised erinevused sama suured nagu inimestevahelisedki. Mu õe koer naudib väga sürre sööke ja viimasel ajal on ta hakanud mediteerimise ajal OM-i laulma. 😀 Hiljuti oli telekas hea dokk koertest, kus põhitees oli, et koerad on inimahvidest targemad.
Ma pean koeri väga tarkadeks. Ma ei salli inimesi, kes ütlevad, et loomad ei mõtle.
Aga mulle meeldib mõelda, et nauding suure algustähega kuulub siiski kahejalgsetele 😀