Maainimesist meeldivad mulle enim sellised, nagu fb kaudu leitud sõber Jaak, kelle juurde ma neil tundidel järjexse puukoorma järele sõidan (kui poleks Jaaku, oleks mina sel külmal talvel ilmselt ammuilma kringliks külmunud:)). Tean tglt. õige mitut sellist maainimest kui Jaak ning nende olemasolu on tore. Nemad ei arva, et maa on ainuvõimalik elukeskkond üldse ning kõik inimesed (või vähemalt tingimata kõik eestlased) peaksid just maal elama ning linnad (vähemalt Eesti linnad) tuleks Maa pealt ära pühkida sootuks. Nad saavad aru linnade häist küljist ning käivad seal isegi – kinos, teatris, kontserdisaalis.

Elliot Browni foto


Siia käivad ka sellised “poolmaainimesed”, kelle peamine elatisallikas asub maal, aga kellel on ka linnakorter (noh, nagu linnainimesel on maasuvila) ning kes näiteks talved veedavad tihti linnas puhates ning teatreid & kontserdisaale külastades. 1 tuttav mesinik näiteks korjab suvel mesindusega piisavalt raha, et oleks mida talvel erinevail kultuuriüritusil ning rmtute ostmiseks &ms. kulutada ning kui sügisel tarud kinni saab panna, siis liigubki ta Tlna ära – teatreis ju hooaeg ka juba pihta hakanud & puha.

Järgmisena on minu meeldivusskaalal Kristeli taolised (siia pidi tulema link Kristeli kajamile, aga mul polnud seda kuhugi salvestet, peast ei mäleta ning tema fb-profiilil viide puudub, seega jääb ära) – kes juba üsna tingimata eelistavad elukeskkonnana linnale maad ning kelle meelest vähemalt suurlinnus on juba midagi eemaletõukavat. Aga kes saavad suurepäraselt aru, et keegi vb armastada linnu & linnas elamist. Samuti käivad nad linnas ise kinos, teatris, kontserdisaalis ning maal elavad sageli pigem erakuelu, hoides kohalikust kogukonnaelust eemale.

Siis tulevad eelkirjeldatule sarnased, kellele aga meeldib kogukond ning kes osalevad kohalikus elus. Neisse inimesisse suhtun ma küll mõningase ettevaatusega – teadmine, et keegi osaleb piiratud geograafilises piirkonnas juhuslikult tekkinud kogukonna elus ning teeb seda pealegi vabatahtlikult & rõõmuga, tekitab minus alateadlikku hirmu, ärevust ning ebameeldivat värinat alakõhus – aga see ettevaatus on piisavalt väike, et ei takista mul mitut sellist inimest pidamast oma heaks sõbraks.

Järgnevad need, kes käivad linnas kinos, teatris, kontserdisaalis, kuid ei mõista, kuidas vb keegi linna armastada & vabatahtlikult ning rõõmuga linnas elada. Sellised kalduvad juba tegema ka kerget maaelumisjonit, aeg-ajalt esineb nende jutus mõistaandmist, et ka kaasvestlejal oleks targem maale kolida. Aga ka nende inimeste hulgas on veel minu häid sõpru – nad ei muutu oma “oh koli ometigi ka maale” jutuga veel väga tüütuks ning nende pos. omaduste tõttu vtn ma nende misjonikiiksule läbi sõrmede.

Järgneb tükk tühja maad (vähemalt pole ma siia potentsiaalselt jäävast tsoonist kedagi kohanud).

Nüüd tulevad juba need, kelle meelest ka kinod, teatrid, kontserdisaalid peaksid maale kolima. Kuidas professionaalse kult-i ülalpidamine maatingimusis välja peaks nägema, sellele küs-le nad mdgi vastata’i oska. Aga mina mõtlen end halliks, et kuidas selline asi ometigi võiks võimalik olla – jõudes alati ainuvõimaliku loogilise lahenduseni: professionaalne kultuur maal ei olegi võimali, professionaalse kult-i eelduseks on linn. Aga enne olen endale palju peavalu tekitanud liigse tglt. tühimõtlemisega. Hoidun sellisist inimesist.

Järgnevad inimesed, kes vihkavad nii linnu kui ka professionaalset kult-i. Nende meelest tohibki ainsana eksisteerida maavillane rahvakultuur. Õnneks on nende vihkamine passiivset laadi.

Järgnevad need, kelle vihkamine pole passiivset laadi, vaid väljendub agressiivses misjonis. Nende ebameeldivus suureneb olenevalt sellest, kui mitmel tasandil nende agressiivne misjon väljendub. Jubedaimad on mdgi “linnalapsed tuleb vägisi maalapsiks kasvatada” koolkond. Oh õudu.

Siit ongi vaid sammuke nendeni, kelle mõtteviisi Ramloff täna fb-s iseloomustas kui “inimese keha kuulutatakse rahvuse omandiks ning tulevad geneetilised paaritused, kohustuslik laste arv ning kohustuslik elulaad – talus, kogukonnana, kuulates Kihnu Virvet ja elades “nii nagu meie esiisad ikka on elanud””.

Nende hulgast eriti jubedat eksemplari kohtasin, õnneks virtuaalselt, mõni aeg tagasi. Otsisin internetist millegi kohta materjali & sattusin kuhugi eestikeelsesse põllumajandusfoorumisse. Seal käis jutt vanust traktoreist. Aga nagu sel puhul tavaks, libises sealt jutt üldse vanade aegade peale ning keegi siis seletas, et “vanasti oli parem aeg, kui praegu; vanasti inimesed tegid kõike käsitsi, füüsiline töö, eriti just raske füüsiline töö oli au sees – ma ise teen ka võimalusel alati rasket füüsilist tööd ning igasugu abivahendeid kasutan ainult äärmisel juhul; inimesed tuleks uuesti õpetada raskest füüsilisest tööst lugu pidama, sest mistahes muule tööle eelistama ning põlgama kõike, mis kuidagigi kerge või mugav tundub; eriti maal tuleks taastada raske füüsiline töö; need mugavad, täielikult mehhaniseerit talud, nagu neid Eestimaalgi juba on, on põlastusväärsed mu meelest”.

Vat selline inimene on mu meelest ohtlik fanaatik. Sellisist tuleks eemale hoida ning IIigi taoliste eest hoiatada.

Gordon Joly foto

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

12 responses »

  1. notsu ütleb:

    Agressiivse misjoni tegijad (stiilis “te elate valesti ja peate hakkama õigesti elama, ka siis, kui ei taha”) on mu meelest ebameeldivad nii või teisiti. Ega “kõik peavad linna kolima” ju parem misjon ei ole.

  2. vanaolevi ütleb:

    …et siis jäi pilk peale juhuslikult http://botd.wordpress.com/top-posts/?lang=et
    Wordpress teeb edetabelit🙂 Tahan ka sõna sekka öelda. Fanatism on igas eluvaldkonnas väsitav, a ideelised maavillased on väga ok. Lahti seletatuna – teevad asju mõttestatult mitte ei lahmi niisama. Proovivad isemajandamist madalamal tasemel. Miks meeldib paljudele öelda, et vanasti oli parem. Arvan, et praegu tunneb pea iga inimene ora sealsamuses, seda nimetatakse innovatsiooniks ja paljde muude kõlavate uute sõnadega…..areng peab olema jne. Miks ja kuhu? Vanasti oli rahulikum ja homne ehk pold nii hirmutav kui täna ja elu sõltus rohkem enese töövõimest ja tahtest. Täna on meil toetusepõhine põllumajandus ja projektipõhine kultuura. Keegi tõmbab kaudselt niite tuleviku suhtes ja ise me ei määra enam kuhu suunas liigume. Segane jutt vist sai🙂

  3. vanaolevi ütleb:

    ja need õnnetud fanaatikud on lihtsalt ühed maajussid kes saavad aru, et midagi on valesti ja otsivad süüdlast, nu ja leidsid selle linnast🙂

  4. Oudekki ütleb:

    Misasi on maa?

    Minul näiteks oli hiljuti olukord, kus ma ütlesin, et “väikelinnades on nii” ja S parandas, et “tegelikult maapiirkondades ka” ja siis ma sain aru, et minu jaoks väikelinn ja maapiirkond on üks ja seesama, väikelinn on lihtsalt maapiirkonna keskus või siis üks paljudest võrgustikest.

    Ja väikelinnades saab professionaalset kultuuri olla küll. Modena on mingi 180 tuhande elanikuga väikelinn, sealt tuleb Pavarotti, kes on puhas kõrgkultuur (ja kes oma debüüdi tegi Reggio Emilias, mis on umbes 150 tuhande elanikuga väikelinn ja tol debüüdi ajal oli nii 100 000 elanikuga – ka Modena oli Pavarotti kujunemise ajal väike). Maranello on Modena provintsis olev 16 000 elanikuga väikelinn ja see on andnud maailmale Ferrari (ma ei tea, kas see loeb kõrgkultuuri alla?). Kui sõita mööda Appenniinide külasid, siis leiab palju tillukesi linnakesi, kes on maailmale andnud suuri kunstnike ja mõtlejaid, paljude nende väikelinnade teatreis ja kirikuis võib sattuda etendustele ja kontsertidele, mida Tallinnas saab väga harva. Parma, umbes sama suur linn kui Modena, omab teatrit kus näiteks igal suvel mängitakse täispikkuses ja originaalkeeles Shakespeare’i. Crema, 33000 elanikku, omab kaunist teatrit, pidevad etendused, teatri ümber on ka kultuuriklubi, kus igal nädalal on raamatuesitlus, inimesed tulevad kohale, kuulavad, arutavad. Väga head raamatud ja väga asjalikud arutelud on. Ja see ei toimu ainult Cremas, ma arvan, et väga paljudes kohtades. Reggios, Parmas, Modenas on loomulikult mitu teatrit🙂 Ja need kolm linna on minu, bolognese jaoks, provints, eksole😀

    Küsimus ei ole väiksuses, vaid inimeste soovis kultuurist osa saada. Mõnes mõttes ka loomulikult maal ja väikelinnades elavate inimeste võimalustest ja võimes rikkust toota, mille eest saaks vajaduselt kultuuritegijaid palgata (Firenze on ajalooliselt hea näide, eksole), omaenda inimesi koolitada.

    Seega, kaks eeldust:
    – inimeste soov professionaalsest kultuurist osa saada, paremaks saada
    – tegevused, mis loovad sellist sissetulekut, mis võimaldavad selle professionaalse kunsti eest maksta.

    Ma arvan, et Eesti maapiirkondade häda ei ole mitte niivõrd esimene kui teine, häda on see, et majandussüsteem on nii üles ehitatud, et väiketootmist ei ole võimalik eriti hästi korraldada. Pärnu oli kunagi tööstuslinn, eks. Nüüd?

    Bibbianos mõeldi välja parmigiano-reggiano, puhas maategevus, ma arvan, et see juust rahastab ikka veel suurt hulka sealset tegevus. Aceto balsamico tuleb Modenast ja Reggiost. Jne jne. Ma arvan, et kui maal elamine ei tähenda kapseldumist, vaid tootmist ja suhtlemist, siis on kultuur võimalik küll.

    • Tarmo ütleb:

      1. Julgen arvata, et kunagiste pisiriikide (Itaalias, Saksmaal nt) kroonit peade edevus kunstirahva kogumisel oukonda on loonud tugeva aluse tanases moistes piirkondlikule kultuurivohamisele ning mitte see, et mones kylakeses all paikese synniks rohkem kultuuriliste vajaduste & annetega kodanikke. Voltaire jt kurdetud vahekord 90%-10% on siiski samaks jaanud, pole parata. Kus mitusada aastat on usinalt kastetud-niidetud-rullitud, seal kipub muru vohama ka juhul, kui tana va vastik Silvio koik vastuoksa teeb. Ja kus rahvas alles-alles lauda taga asja toimetas ja vaikiv president kutsus yles kodu kaunistama ka selles maises mottes…
      2. Selmet vaielda teemal piirkondlik areng meenutan mottes suvel kuuldud akadeemiku ettekannet kliima ja kultuura seostest ehk kus vaevata aastas saaki mitu saab korjata (nt Vahemere kant ristteelise asendiga), seal kipub kultuur vaat et ise oitsema. Energiat jaab yle ja on aega ilumeelt arendada. Miska Parma ja Paide vordlus ei pa”de IMHO. Sellega vaidlen vastu iseendale unustades Kaurismaki, Bergmani jpt arktilises kliimas sirgunud anderikkad mehed & naised, ohh ja muidugi Pa”rt jkm.

  5. Punane Hanrahan ütleb:

    1)Minu eelduses on “maa” siiski põllumajandussüsteem, piirkond, kus tgldakse otseselt põllumajandusega. Ehk siis talud &ms. Selline Suure-Jaani taoline väikelinn kvalifitseerub siin kontekstis juba linnana.
    2)Itaaliat peetakse peamiseks linnakultuuri kantsiks Euroopas, nii et seal on vist niimoodi, et “isegi maa on linn”. Taolist vägevat vastandumist nagu Eestis, et “mina olen aus maamees & künnan põldu, aga seal Tlnas (vähem ka Trts) on mingid krdi vurled” pole seal vist sel viisil päriselt kunagi olnud.
    III mõte oli veel, aga läks meelest ära. Ehk tuleb tagasi:)

  6. Punane Hanrahan ütleb:

    Ahsoo, tuli meelde. Et sa siin ilmselt sellest ei lähtunudki, vaid hoopis minu väitest, et maal ei saa olla prof. kult-i, nii et nüüd ma haugun natuke vale puu all:)

    Aga – sul on õigus, kuid sinu toodud tõikade olemasolu’i saa siiski olla aktiivse suurlinnavaenulikkuse (rõhutan: mitte enam foobia, vaid otsese vaenulikkuse, halvemal juhul aktiivse) põhjenduseks nii et mu viimatikirjeldet tüüp jääb ohtlikuks fanaatikuks ikkagi:)

    Ehkki hakkasin meenutama, et mul on ju ka 1 täpselt selliste vdtga hea sõber. Pole juba paar a-t kohtunud, sestap läks alguses meelest ära. Mdu on täiesti rahumeelne inimene, ainult vtd on raevukalt linnavastased (aga mitte ainult – ta on ka kirjakeele, riigi & palju muu vastane, mis ringiliikumist võimaldab ning annab inimesele võimaluse teada üldse midagi tema kogukonnast väljapoole jäävast). Aga sealjuures kedagi isiklikult ei lintši ega ms., täitsa rahumeelne inimene on.

    Oudekki, sa tunned ka teda, nii et ehk aimad isegi kellest jutt:)

    Nüüd ta kindlasti loeb seda sissekannet, on kohutavalt solvunud ning ütleb sõpruse üles:/

    • vanaolevi ütleb:

      Fanaatikust ohtlik maamees, et siis äärmuslane, hahahaha, Ossamaga ei saa teda võrrelda, pigem selline hambutu ja ohutu roosade punnpõskede ja mullaste küünealustega, rakkes 24/7🙂, a mine tea – harjavarrest võib ka pauk tulla.

  7. notsu ütleb:

    Selles mõttes tegi IIms aegne-järgne kultuurikatkestus ikka palju paha – enne sõda oli päris levinud, et maapered saatsid oma järeltulijad kõrgkooli ja need järeltulijad kolisid pärast ka koju tagasi. Kui see oleks edasi kestnud, oleks tekkinud suur haritud talunik kiht ja eks sellistel haritud talunikel ole ka tarvidus kõrgkultuuri järele; kui need haritud talunikud on ühtlasi jõukad (aga lapse ülikooli saatmine juba viitabki jõukusele), siis on neil kõrgkultuuri kohaletoomiseks ka võimalused.

    Rootsis on selliseid väikseid maamõisasid, pmst mitte oluliselt suuremaid kui suuremat sorti talu, kus omanik aeg-ajalt barokkmuusika kontserte korraldab.

  8. notsu ütleb:

    Muide, on täitsa tõenäoline, et need eriti räuskavad fanaatikud ei ela ise üldse maal, vaid elavad linnas, ei ole sellega rahul ja siis peavad kõnesid, kuidas kõik peaks maale kolima ja Eesti tuleks 100% taluühiskonnaks teha. Arvestades selliste vingatsite üldist iseloomu, vinguksid nad ilmselt maal elades samamoodi, kuidas maal ei kõlba üldse elada ja kõik on valesti.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s