Tahtsin täna kirjutada Ellomi rõõmuks järje Ameerika stereotüüpide loole (Luiksi rõõmuks on mul ka plaanis lähiajal midagi kirjutada, aga ma olen seda natuke kartma hakanud, sest alati, kui ma asutan end kirjutama seda sissekannet, mis võiks Luigat rõõmustada, sajab mulle kaela ootamatult palju tööd – elu on mind ammugi veennud, et Murphy seadused töötavad oma tglkst täielikust ebateaduslikkusest hoolimata ning ilmselt on kavandatava sissekande ning kurjuse ema mahu vahel mingi põhjuslik seos täiesti olemas), aga’i saa – viimaseil päevil jälle meedia (NB! siinkohal tuleb meenutada Andrus Saare õige thlpnkt, et meedia on hoopis ulatuslikum ajakirjandusest, viimane on meedia küll oluline & päris suur, aga siiski ainult osa) ülesklopit iibeteema’i anna asu. Katsun lühidalt teha:)

1)Mind jätkuvalt häirib vaikimisi eeldus, et “eesti rahvas ei tohi välja surra”, kusjuures keegi ei vaevu põhjendama, miks ta siis ikkagi välja surra’i tohi, kui väljasuremissurve pole väline, vaid selle rahva liikmed nõnda ise otsustavad (kas siis oma iibekäitumisega või kuidagi IIiti)? Parimal juhul viidatakse, et “juba meie põhiseaduse preambul…” ning sellega argumentatsioon ka piirdub. Jällegi ei vasta keegi, et miks on see preambul täpselt selline, nagu see on. Endiselt on ainult 2 inimest rohkem kui 10a. pikkuse aja jooksul suvatsenud selgitada, miks eesti rahvas peaks alles jääma, mis on selle väljasuremises halba – üsna, ütleksin suisa hämmastavalt, sarnaseid argumente kasutades on seda teinud Peep Peterson & Martin Helme. Aga sellega kogu diskussioon ka piirdub.

Ma’i teeks sellest nii suurt nr-t, kui mulle siit tagant ei kangastuks samuti järjest tugevnev mõtteviis, et “eesti rahva eksistents on nõnda püha, et küs-t selle mõttekuse & eesmärgistatuse kohta ei tohigi esitada“. Ning see ajab mul vere keema – 1 mida minu arust maailmas kindlasti olemas olla’i tohi, on küs-d, mida’i tohi esitada. Ning samavõrra nõuan & eeldan ka, et mistahes küs. peab saama adekvaatse vastuse – ning vastamisest põiklemine viiteiga ajaloole, kult-le, tabudele &ne on suisa äärmiselt nõrk tee mu arust.

Delfi “päeva kommis” leidis keegi, et “mõtteviis, nagu oleks meist eetiline & keskkonnasõbralik välja surra, ei tee mulle isegi enam nalja, vaid ainult ängistust”. Nojah, kurb mdgi, kui inimene end ängistatuna tunneb, aga see jääb jälle lihtsalt emotsemiseks, kuni ei vaevuta põhjendama, miks see ängistust tekitab. Ning sellele on võimatu vastata, vastamata enne, et miks eesti rahvas ei tohi välja surra, isegi vabatahtlikult mitte. Vastasel xal pole tsiteerit lause mitte lihtsalt emomine (mille vastu pole mul midagi, inimesel on õigus emoda, ausalt öeldes tgldakse meie laiuskraadil endiselt liiga palju oma emotsioonide salgamisega, ehkki viimaseil a10eil on asi paranenud ning on laskutud isegi juba emoliialdamisse ning selle sõsarvormi – sotsiaalpornosse) vaid juba demagoogiaga. Skeem on järgmine “oma ängistust väljendades tekitan teksti vastuvõtjas nii tugeva emotsiooni, et ta ise ei hakka küsima, kas tuleks veel teatud küsimusi esitada, või mitte”.

2)Ristiretk lastetute vastu on silmakirjalik seepärast, et lastetud on Eestis tglt. ebaoluline vähemus. Kui sellist, statistiliselt tühist, vähemust kangesti kottida tahetakse, siis paraku tekkib siit mõte, et nõnda üritatakse probleemide (tulevikus ei jätku raha pensionide maksmiseks &ms.) tglkku lahendamist kuhugi kõrvale lükata. Saan sellest aru, sest probleemid on tõesti pea kaelamurdvalt rasked ning päriselt häid lahendusi neile polegi – lahendused saavad parimal juhul olla kuidagiviisi töötavad ning selgi juhul pidevat ümberhindamist nõudvad. Saan sellest aru, aga heaks ei kiida. 1l hetkel tuleb need lahendada niikuinii ning suvalise vähemusrühma peksmine lahendusi lähemale’i too.

Lastetud on minu hinnangul umbes sama suur vähemus kui paljulapselisedki. Nii vb öelda, et need 2 poolust tasakaalustavad II-IIst. Tüüpiline eesti kooslus, enamuskooslus, on 1-2 lapsega pere. “Iibepuudleil” on seegi mdgi pidevalt hambus, sest taolise pere titetreimistahtlus või -võimekus jääb alla rahvastiku taastetaset. No kuulge – aga lastetuks ei saa sellist peret kindlasti pidada!:) Väita, et “Eesti probleemiks on väikese laste arvuga pered” on juba adekvaatsem, aga ainult “-sem” sest xan taas – mistahes rühma materdamine’i aita probleeme lahendada. Kriipsukese võrragi ei aita.

3)Olen end mõttes ammuilma harjutanud väljavaatega, et mina pensionit saama’i hakkagi. Sotsiaalmaksu maksmisega ei korja ma mitte endale tulevast pensioniraha, kuivõrd “maksan memme võla” ehk kindlustan oma vanemaile enam-vähem norm. äraelamise – niikuinii neil nende lontust pojakesest muud kasu pole, olgu mul oma süüme kergendamiseks siis seegi lohutus:) Enne, kui pensionid päriselt ära kaotatakse, mängitakse dem. riigis (mida Eesti kõigist oma puudusist hoolimata siiski on) läbi ilmselt kõik pensionide paindlikustamise ning asümmeetrilise vähendamise võimalused. 1 võimalusena tuleb tõesti arvesse vähendada pensionit lastetuil või sidada pension laste arvuga. See on läbirääkimiste objekt, nagu kõik sarnased probl-d dem. riigis. Olen sellega nõus.

Mis mulle’i meeldi, on materdav-süüdistav toon, ikka lastetute pihta sihit. Valitsejad & visionäärid võiksid rahvale ausalt öelda, et “teate, raha on meil nüüd otsas, kelleltki tuleb labaselt ära võtta, see on ebaõiglane kelle tahes suhtes, aga seikade x-y tõttu otsustasime nüüd ära võtta sellelt või tollelt”. Ning ma usun, et rahvas saaks aru. Rahaga on lihtne – kui seda’i ole, siis seda tõesti ei ole ning kui allikad ressursi juurdehankimiseks puuduvad, siis tuleb koomale tõmmata. Kurb aga pidulik. Kuid miks peab seda nigelat situatsiooni tglt. süvendama mingite valit patuoinaste peksmisega, aru ma’i saa?:(

4)Tglt. on mul hirm, et seexne “dispuut” ei ole suunat mitte ainult pensionide ümbermängimisele (millega ma lepin, nagu eelnevas juba selgitasin), vaid lastetusmaksu kehtestamisele (ehkki kõik suuremad parteid on kuulutanud, et nemad selle reha otsa’i astu – kuid on raske astumata jätta, kui teatud üleskeerat rahvaosa surve on olemas ning selle seljas püüavad sõita uusrahvuslikud jõud). Lastetusmaksuga ma leppida’i kavatse, sest pean taolist pmst inimväärikust alandavaks (inimene alandatakse rahvastiku taastootmise objektiks, tema ainsa või vähemalt peamise funktsioonina nähakse sigimist) ning olen lubanud sel puhul viivitamatult emigreeruda. Viimane on suhteliselt raske, sest tglt. ei näe ma praegu välismaal 1ki mulle sobivat töövõimalust. Sestap jääb mul üle panna sõrmed risti & loota, et totter ning mõnitav seadus jääb Eestis kehtestamata ning ma’i pea ummisjalu välismaale tormama ning siis alles mõtlema hakkama, et mida krdit ma seal üldse pihta hakkan:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

11 responses »

  1. tavainimene ütleb:

    “Eesti rahvas ei tohi välja surra” on üpris kategooriline väljendusviis. Pigem mõeldakse vast, et “oleks väga kahetsusväärne, kui eesti rahvas välja sureks”. On ju selline üldine elurikkuse väärtustamise põhimõte — et iga loomaliigi/rahva/keele/kultuuri kadumine muudab allesjäänud keskkonda vaesemaks. Võib-olla lisandub ka mingi isiklikum nukrus kujuteldavate vene-, inglise- või hiinakeelsete — läbilõigatud juurtega — lapselapselapselaste pärast. Või siis näiteks süütunne, et esivanemad on selle eesti asja nimel nii rasketes oludes nii palju vaeva näinud ja kultuuri “laia kõrget hoonet” ehitada rassinud ja nüüd meie oma heaolus laseme sellel arusaamatult lihtsalt käest ära laguneda ja pudeneda. Või, ma ei tea, tulevad kujutluspildid liivlaste tühjaks jäänud küladest. Mõte sellest, kuidas eestikeelsed luuletused kurvastavad, et keegi neid enam ei loe.
    Kuigi tegelikult ei kujuta me ju üldse ette isegi ainult 1000 aasta tagust tulevikku. Ja kõigest mõne miljardi aasta pärast kustub Päike nagunii, koos kõigi meie regivärsside ja asjadega.

  2. Kober ütleb:

    Eesti rahvas ei tohi välja surra väga pragmaatilisel põhjusel:
    Ükskõiksus ja hoolimatus on halvad liitlased.

    Aga ma olen ses osas eelmise kommiga nõus, et nagunii sureb välja. Ainult et tunduvalt varem kui päike kõrvad pea alla paneb.

  3. notsu ütleb:

    à propos, eesti rahvas paistab olevat äraütlemata visa hingega – seda, et ta kohe välja sureb, on räägitud juba mingi 150 aastat, enam-vähem samast ajast saadik, kui ta üldse rahvusena välja kujuneski.

  4. ep ütleb:

    minu jaoks on nendes juttudes, mille võiks kokku võtta kujul “me peame kohe usinasti sigima hakkama, sest eesti rahvas ei tohi välja surra”, üks põhimõtteline viga sees. nimelt pole “eesti rahvas” mitte geneetiline tunnus, vaid on meem, mistõttu ta kandub edasi mitte geenidega, vaid kultuuriga. rohkest sigimisest pole kasu, kui need, keda sigitatakse, siin või mujal teises keeles ja kultuuriruumis elavad ja mõtlevad. seevastu kui kirjutataks raamatuid ja oopereid, mida iga kultuurne inimene peaks endale auasjaks nautida originaalkeeles, siis oleks vist muretsemiseks vähem põhjust. või mis?

    • Kober ütleb:

      “Kui eestlased olemas oleksid, siis nad oleksid väljasuremisohus.”

      – Enn Kasak

    • tavainimene ütleb:

      Põhimõtteliselt on muidugi rahvus memeetiline, mitte geneetiline. Aga kui Eestil on ühel päeval (näiteks) mustanahaline president, siis ta ei saa pidupäevakõnes öelda, et “meie esivanemad on aastasadu seda paest pinda harinud” jms🙂

      • Ramloff ütleb:

        Pole viga, siis annab selle lause sõnastada nii, et “eesti keelt kõnelenud on aastasadu seda paest pinda harinud” ning see on niisama emotsionaalne.

      • Oudekki ütleb:

        Ma tegelikult ei saa aru üldse, miks selle paese pinna harimist peaks nii palju ülistama🙂 See on üks suur põhja-eesti hegemoonia, minu kagu-eesti esivanemad ei ole harinud mingit paest pinda. Seega, presidendil oleks parem seda lauset üldse vältida, olgu musta- või valgenahaline. Ja ma loodan, et peale maaharimise saab siin ükskord ka sellel maalapil mõeldud vahedaid mõtteid ja loodud kaunist kunsti ülistada, ausõna. Need harijad oleks vist kah sell üle päris rõõmsad.

        Aga mis puutub “rahva säilimisse”, siis minu jaoks on kultuuridepaljusus väärtus. Seega, põhimõtteliselt on tore, kui on erinevaid kultuure olemas ja vägisi ei peaks kedagi välja suretama. Teisest küljest, kultuur on muutuv asi ja kui kultuurikandjad seda transformeerivad – kasvõi tundmatuseni – siis see mahub ka sinna paljususe sisse.

        Ja kedagi ei tohiks vangistada tema kultuuri. Kui kultuurikandjad tahavad etruskite moodi otsustada, et nende aeg on nüüd ümber saanud ja tuleb roomlasteks hakata, siis see õigus peab jääma🙂

  5. Punane Hanrahan ütleb:

    Hmm, ega minu esivanemaist pole ka keegi paest pinda harinud:) Ehkki vbl on ka, minu isapoolse vanaema liin on kuidagi üsna tume, seda pole keegi uurinud või vähemalt pole mulle sellest räägitud.

    Aga:
    “Kui kultuurikandjad tahavad etruskite moodi otsustada, et nende aeg on nüüd ümber saanud ja tuleb roomlasteks hakata, siis see õigus peab jääma :)”

    No vot, seda minagi:)

  6. toivo ütleb:

    miks ta siis ikkagi välja surra’i tohi?

    sest järglaste saamine on üks inimlik rõõm ja iga indiviidi õigus. arvan et normaalsete tingimuste juures 9 10st inimesest eelistaks 2 või 2+ lapse vanemateks olemist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s