Päris hea, et ma seda söömalauajuttu alustasin. Näe, juba tekkib tahtmine oma söögixi ka kuidagi kommida ning nii vb siit ju lõpuks üsna sisukate sissekandeini jõuda:)

Reiner Schuberti foto


Esmaspäeva peale – 1 lihapirukas, 1 havai pirukas, 1 linnaseleivake, 1 napoleoni kook, 3 kruusi (tglt. on ka enamik varasemaid joogimahuteid olnud kruusid, mitte tassid; ei teagi, kuidas ma kogu aeg mõistega eksinud olen – vahe on ju oluline, sest kruus tassist ikka kõvasti suurem ju) pätikat.
Esmaspäeva õhtul – karrikana riisiga
Teisipäeva hommikul – 1 pitsasai, 1 havai pirukas, 2 vastlakuklit, neist 1 moosiga & II ilma.
Teisipäeva peale – topeltsnickers, topeltmars, peaaegu terve korvitäis kiivisid.

Need välismaised batoonid ostsin seepärast, et tundsin, kuidas hommikusöögist just sellist “instant powerit” puudu jäi ning miskipärast saab taolise tõsise pauerilaksu noist hajamaiseist šokolaadibatoonidest kergemini kui kodumaisest šokolaadist. Mis on üldse väga udune mõiste, sest šokolaadi toorainet teadagi Eestis ei kasva:)

Aga kui Kaubahalli kassasabas oma järge ootasin, märkasin kassal kirja “osta kodumaist toitu” vms. Tundsin tugevaid süümekaid – kuidas siis mina, möödunud a10e alguse keskkonnakaitseliikumises üsna oluline tegelane lõpuks siiski, nüüd nõnda mandunud olen, et minu kassalindil leiduva kraami hulgas 1ki kodumaist ampsu’i leidu? Nojah, šokolaadi, nagu öeldud, ei saa niikuinii Eestimaisest toorainest teha ning pealegi – kas ma ikka Kruudat üldse niiväga toetada tahangi, ehk kulub talle veidi rohkem kui pisut ära, kui tema tooteid ei osteta. Aga kiivide asemel võinuks küll midagi kodumaist osta. Õunu näit. Siis aga meenus, et ega Kaubahallis Eesti õunu olnudki.

Tglt. turult ma ostan (või ostab Kati) ikka peamiselt kodumaist kraami – seal on see väga mõistliku hinnaga, erinevalt näit. ökopoodidest. Ning tõusvate, õigupoolest alles tõusu alustanud, toiduainehindade valguses on see, palju 1 või II konkreetne toiduosis siin või seal maksab ikka tohutult oluline. On ju propageerit mõtteviisi “maksa kvaliteetse kraami eest rohkem ning söö vähem”, aga see, et ma söödava toidu hulka piirama ehk labaselt öelduna vähem sööma hakkaksin, juhtub küll ainult mingi äärmise häda xal. Söömine on minu jaoks siiski 1 peamisi naudinguid ning kui ma’i saa süüa nii suuri koguseid, kui tahan, läheb minu meeleolu ning üldse vaimuseisund nii madalale, et kõigile oleks parem, kui ma ennast üles pooks. Seda enam, et sellisel virelusviisil pole ka mingit mõtet edasi elada. Nii et soov tõusvate toiduhindade tingimusis süüa täpselt sama palju kui varem, viib minu paratamatu eemaldumiseni rohelisest mõtteviisist (vähemalt sel kujul, nagu seda Eestis seni tuntakse).

Päeva jooksul lugesin kusagilt ka, et riidekott ei pidada kilekotist kuidagipidi keskkonnasõbralikum olema. Selliste avalduste & ka ümbritsevate inimeste käitumise peale tekkib mul alati 1 küs. – miks krdi pärast peab enamik inimesi oma poest ostet kraami üldse mingisse “spetsiaalsesse” kotti toppima, olgu see siis kilest, paberist või riidest? Miks nad ei võiks asju toppida oma seljakotti või portfelli või muusse kandevahendisse, mis neil paratamatult & niikuinii kaasas on? Just nii käitun enamasti ma ise, tekstiilikoti toon seljakotist välja alles siis, kui tavaar seljakotti lihtsalt ära’i mahu (või kui ma parasjagu üldse väga paljusid asju kaasas ei vea, siis on mul kogu kraami hoidmiseks jälle ainult tekstiilkott ning seljakott on koju jäet).

Kiivisid oli korvis kole palju, pealegi polnud need päris küpsed (mis on õige ka – enamikul poekettidel kogu maailmas on kombeks müüa mitte päris küpseid vilju, mille lõplikku küpsemist siis inimesed ise kodus oodata saavad, selline praktika võimaldab hoiduda aedviljade ulatuslikust riknemisest poelettidel). Suu on seniajani ehk juba üle poole päeva hiljem veel mõneti hapu. Mõned kiivid jäidki tööl lauasahtlisse oma lõplikku valmimist ootama.

Teisip. õhtul – salapärane salat keedumunast, krevettidest, küpsetet tomateist & mitmesugusist taimist, kõige selle juurde röstsaia. Joogiks kraanivesi sidrunimahlaga, hiljem musta & rohelise tee segu apelsinikoore tükkidega ning sortsu sidrunisiirupiga.

Kolmap. hommikul – brüsseli vahvlid pamplimoosiga. Kõrvale samasugune tee nagu eile õhtulgi.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

6 responses »

  1. A ütleb:

    iseenesest on ju väga tore mõtlemisülesanne püüda poekärutäit toitu käekotikesse mahutada, mis niigi täis on😀

  2. nodsu ütleb:

    Kvaliteetset kodumaist kraami saab kõige soodsamalt osta siis, kui ise süüa teha – isegi kui kodumaine tooraine on kallim kui välismaine analoog, tuleb selle ostmine ikka odavam kui valmistoodete või poolfabrikaatide.

    Kodust väljas töötades on sellega mõistagi keerulisem – kuigi samas sõin ma isegi kodust väljas eriti palju kodutoitu just siis, kui mul peaaegu üldse raha ei olnud ja järelikult tuli osta väljas ainult kohvi ja selle kõrvale oma kaasavõetud kooki süüa.

  3. nodsu ütleb:

    A. veab viimasel ajal purgiga kodust suppi ja salatit töö juurde kaasa. Ega tal ei oleks seal, kus ta töötab, kuskilt osta ka midagi.

  4. A ütleb:

    ma vean ka kodust kaasa. iseenesest osta oleks küll, aga ma lihtsalt ei söö seda, kui vähegi võimalik on endatehtut süüa. pealegi koosnevad valmistoidud reeglina osistest, mida ma ei söö.

  5. fideelia ütleb:

    Hea, et keegi veel söömisse positiivselt suhtub.🙂
    Juhuks, kui sul tuleb tahtmine saleduskuur teha, siis on näidismenüü selline:
    * Oota, kuni kõht läheb tühjaks. Siis söö kerge hommikueine, näiteks kausitäis marju koos madala rasvasisaldusega jogurtiga.
    * Lõunaoote näks: tükike mõnda puuvilja ning 25-30 grammi madala rasvasisaldusega juustu.
    * Lõuna: lahjasid valguallikaid nagu kala või kana sisaldav suur salat või salati ja tuunikala- või kalkunitäidisega täistera pita tasku.
    * Õhtuoote näks: tassitäis aedviljasuppi ja üks apelsin.
    * Õhtusöök: tükike kala ning ohtralt köögivilju
    http://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/laksid-toiduga-liiale-aitab-vaid-dieet-112.d?id=40779250
    Kuigi ma vahel paastun ja mõnikord on mul perioodid, kus isu eriti ei ole, ei poolda ma siiski säärast enesepiitsutamist. “Tükike puuvilja” my ass!😀 See ajab surnu ka naerma.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s