A composed satellite photograph of North Ameri...

Image via Wikipedia

Ma olen ilmselt hirmsasti ebaaus inimene, sest hoolimata sellest, et mul kõik Washingtoni osariigi kohta käivad stereotüübid otsa said, tahan ma tollest osariigist ning enda viibimisest seal ikka edasi pajatada:) Aga eks ma katsu oma jutu kuidagipidi siiski stereotüüpidega siduda:)

Minu jaoks jääb Washingtoni osariik eeskätt meelde mereandide osariigina, mis on väga eksitav, sest nii Lääne- kui ka Idarannik on tuntud oma külluslike mereandide poolest. Või noh vähemalt olid, enne seda krdi BP katastroofi, mis Louisiana & Florida kalurite ning mereannikasvatajate elu üsna põhjalikult sinnasamusesse keeras (Texase oma ka, aga mul on Texase osariigi kohapealt nii tugevad stereotüübid, et mul tõsiselt ei jätku empaatiat sealsele rahvale nende katastroofide puhul kaasatundmiseks, endal on ka häbi, ausõna, aga sellest hoolimata jätavad teksaslaste rõõmud, mured ning isegi suured tragöödiad mind kuidagi külmaks, krdi kennedytapjad sellised). Nagu siinsamas stereotüübijutus juba varem juttu oli, on ju Marylandi vapiloom krabi. Aga mina’i saanud krabi enne süüa, kui Seattle’s. Eks see olnud IItsugune krabi ka – Vaikse ookeani krabi ikkagi.

Ma’i mäleta, kes seal kenas rannarestoranis meie laudkonda täpselt kuulusid. Igatahes oli seal ameeriklasi – nii valgeid, kui kaugida rassi esindajaid (on ju Seattle USA peamine keskus Kaug-Idaga äri ajamisel ning Kaug-Idast pärit rahvast elab ka linnas kohapeal 1jagu, neile sinna ju hea ligi tulla:)), siis jaapanlane, lõuna-aafriklane, eestlane st. mina:) ning mõned moslemid – 2 pakistanlast ning 1 bosnialane. Viimased hakkasid ilmset ebamugavust tundma juba siis, kui me ülejäänud aga muudkui kohalike pisikeste pruulikodade õlut lasime ning heal meelel janu kustutasime sinna juurde mõnusat õllejuttu lobisedes. Aga siis toodi lauale tema, kelle pärast me sinna restosse õieti läinud olime – krabi.

Krabi oli keedet sellisena, nagu ta kunagi mööda Vaikse Ookeani randa ringi jooksis oma kohutavat tulevikku vähimatki aimamata. Ning ega teda söömisekski eriti lammutatud – osa koorikut tõsteti kaanena maha ning kõik mereriikide elanikud sööstsid 1meelsete rõõmukilkeiga ookeanide asukale oma kõhus paremat aset tegema. Hirmsa matsutamise vahele võis aeg-ajalt kuulda vaid, kuidas 1 või II sööja endale õlut juurde tellis. Moslemid lõid selle vtpildi peale muidugi sootumaks näost ära, näha oli, et neil on tõsiseid raskusi isegi spetsiaalselt neile valmistet halal-toidu manustamisega. Vägisi ähvardas hüva roog neil organismist tagurpidi välja tagasi tulla. Aga ülejäänud rahvas muudkui sõi & kiitis.

Hiljem toodi lauda krevette & muid väiksemat sorti vähilisi – missa 1st krabist kamba peale ikka saad:) Aga kahtlemata oli krabi väga oluline ning selle lõunasöögi nael. Sel kaunil, väga kargel septembripäeval mil taevas Ellioti lahe kohal oli väga-väga selge ning sügavsinine – sellist selget, läbipaistvat ning samal ajal sügavsinist taevast ei ole ma hiljem iial näinud. Ma’i tea, kas Seattle’i selgeil septembripäevil ongi seal taoline taevas, või on see haruldane sealkandiski. Ning meie krabisöömaaega saatis samuti haruldaselt särav & sätendav päikesevalgus. Taolist olen näinud ainult värvifilmides, mille tegevus toimub kas sügiseses Odessas või Krimmi poolsaarel. Mis on naljak, sest Seattle jääb mõlemast kõvasti põhja poole, olles enam-vähem 1l laiuskraadil Kiieviga.

Mereandidega seondub ka see, et 1 stereotüüpne koht kuhu iga Seattle’i külaline ilmtingimata lohistatakse, on Pike Place Market. Mul kui suurel turusõbral pole taolise lohistamise vastu vähimatki – üldse üritan ma võõrasse linna sattudes tingimata ka sealsel turul ära käia ning seni pole pettuda tulnud:) Aga Pike Place Market on juba eraldi jutu teema, nii et sellest edaspidi – vbl isegi koos stereotüüpidega;)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

One response »

  1. ellom ütleb:

    Väga huvitav see sinu Texasevaen . Ma olen küll teadlik neist asjust, millest see ilmselt tuleb, aga mul seostub Texas siiski enne kõike muud imeliste poeetiliste ja elutervelt ülbete muusikutega. Enne kõike on Texas osariik, kust Townes Van Zandt pärit oli. Ja Townes Van Zandt oli teadupärast maailma parim singer-songwriter. Seda on uurinud Briti teadlased ja Steve Earle. Samas – Texas ei ole tõesti neid kohti kuhu esimeses järjekorras kipuks, vähemalt kuni kohalike ülbete tattide sõpruskonda ees ootamas ei ole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s