Distribution of Protestantism in Europe

Image via Wikipedia

Neil päevil olen lugenud palju õnnelikke kilkeid, et “ohh, mul juba tulud deklareerit ning papp kah tagasi saadud” ning ei saa salata, et Imase reakts-na tekitavad need kilked mõningaid süümekaid. Et peaks nagu äkki kah kiiresti tulud deklareerima; et need, kes seda juba teinud, oleks nagu paremad minust, tublimad kuidagi. Tuleb end tõsiselt veenda, et aega on tglt. küll & tuludeklaratsiooni esitamise kuup-st ei olene midagi peale selle, millal sa oma nutsu tagasi saad, kui midagi saada on.

Nii see on, et taoline võistlusmoment, konkurentsivajadus, tuleb teadvustamatult sisse kõiges meie tänapäeva elus. Justnimelt, teadvustamatult hakkad sa muiga võistlema kõiges; ka seal, kus seda sugugi vaja pole, kussee isegi jaburana tundub. Teadvustatult võid sa selle võistlusmomendi välja lülitada, aga sisselülitamiseks pole teadvust vaja, see lülitub automaatselt. Ning pole imestada – eks seda refleksi ole meis arendet reformatsiooniajast peale, sellel võistlusrefleksil püsib kapitalism.

(Ehkki pole sugugi kindel, et ilma protestantismita meil kapitalismi poleks. On teoreetikuid juba küllalt, kes kirjeldavad, kuidas protestantismita, kristluseta üldse koguni, tekkinuks kap. muis oluis muudmoodi. Eks seda näida tõikki, et edukaimad kap. riigid kipuvad tänapäeval olema Aasias, Euroopa – protestantismi häll, mis peamiselt määratleb end küll katoliikliku, mitte protestantlikuna ning peamiselt katoliiklikuna määratleb end isegi protestantismi sünnimaa, Saksamaa – kiratseb kap-i mõttes. USA küll veel otse’i kiratse ning möödunud aegu taga’i nuta, aga kap-i edu mõttes on Aasia sellelegi ära teinud juba küll).

Protestantism on Euroopa ning meie kõigi arengule kaasa toonud väga palju head. Selles, et me saame olla vähemasti niigi vabad 1ikisikud kui me praegu oleme ning tglda vaba eneseteostusega niigi palju, kui me saame, peame suuresti tänu andma protestantismile. Eeskätt protestantism oli siiski individualismi taimelava, katoliiklus hoidis suisa doktrinaarselt alal kollektivistlikku eluhoiakut, kardetavasti oli isegi 1ikisiku eneseteadvus katoliiklikul ajastul sedavõrd nõrgalt arenenud, et me seda praegu ettegi ei oska kujutada. Ennast määratleti eeskätt mingi suurema kollektiivi kaudu, selle osana, molekulaarsena, alles siis tuli mingi “ise” (tulemata see päriselt ei jäänud küll, selleks on Euroopa kult. algusest peale “liiga” individualistlik olnud).

Aga nagu kusagil pole head ilma halvata, nii tõi protestantismgi suurima hüve – 1ikisiku emantsipatsiooni (mis on kõigi muude emantsipatsioonide alus) – kõrval kaasa ka mitmeid ebameeldivaid nähte. Neist 1 on see pidev võrdlemine-võistlemine, lakkamatu edetabeldamine. Mõnes mõttes on hierarhiseerimine isegi hullem feodaalajast – siis oli sul seisuslikku kuuluvust pidi selge, kessa oled, sotsiaalne mobiilsus oli pea olematu ning asi tahe. Muidugi oli jõle olla põlastusväärne talupoeg, kellele mõisatallis muudkui piitsa anti ning keda härra inimesekski pidada’i tahtnud. Aga lohutav oli siin teadmine, et ega oma oluxa parandamiseks polegi midagi ette võtta. See oli ettemäärat, seega ka miskitpidi vabastav. Ning IIks oli lohutav, et oma seisusekaaslasiga polnud sul mõtetki end üldse võrdlema hakata. Feodaalid omavahel küll jah – näeme, et individualism ning ka võrdlusmoment levivad kõrgeimais seisusis juba enne reformatsiooni hoopiski kiiremini ning jõudsamalt. Aga va põlat talumats – temal polnud põhjust end muiga võrrelda ning kas see tollasel kollektivistlikul ajajärgul talle mõttessegi tulnuks.

Ning siis tuli protestantism oma isiklikule vastutusele rõhumisega & vallandas nõnda enda võrdlemise muiga kõigis.

Nüüd vb küsida 2 küs-t. I – palju on ikkagi protestantismi süüd selles kõiges? II – kas protestantism ikka oli 1ikisiku vabastamise suur alustaja? Alustame vastamist IIst küs-st.

Humanism algas koos renessansiga – või õieti on juba kõrgkeskajas päris palju humanismi ning hilisemate elukorralduste hõngu (mida passeistid seal mdgi märgata’i taha:)), see on päris optimistlik ajastu, kus muuhulgas hakkab kujunema usk tehnilisse progressi. Siis tuleb Must Surm, toob kaasa keskaja sügise ning üldise pessimismi. Pessimism jääbki Euroopa pärisosaks, aga humanism hakkab tasahilju taas pead tõstma (kuigi juba IIl kujul, ent see kuju on meile kõigile tuttav, ärgu kirjeldatagu seda siin siis veelx). Ning humanismi kujunemisel pole mitte ainult oluline osa katoliiklikel mõtlejail (kust sa tollal muusuguseid niiväga võtadki:)), vaid katoliku kirik ise on suisa humanismi kants. Vatikanis kannavad humanistlikud ideed lopsakat vilja ning üldse hakkaks elu varsti üsna inimväärne tunduma – kui ei tuleks reformatsiooni ning reaktsioonina sellele vastureformatsiooni. Mõlemad panevad humanistliku mõtte arengule ning 1ikisiku vabastamisele pikaks ajaks piduri peale.

Siin nüüd lugeja kindlasti sekkubki, et kuidas siis nii, öeldi ju alles usupuhastusega välja nii seda kui toda, mis humanismi & individualismi arengu seisukohalt otsustav on. Hoolimata tagasilöögis mõnel inimese vabastamise IIl rindel. Aga minu häiriv küs. ongi – palju oli selle väljaütlemiseks üldse vaja reformatsiooni? Kas poleks need väljaütlemised tulnud ka ilma munk Lutheri või mõne IIe reformaatori tegevuseta? Mulle vägisi tundub, et muul juhul pidanuks humanismi seisukohalt tõesti oluliste arenguini välja jõudma Vatikan ise ning need arengud võinuks olla ehk tõhusamadki, kui need protestantismi olemasolul olid? Ehk oleks, kui katoliiklusele poleks usulist võistlejat tekkinud, me tänap. veel hoopis vabamad ning meie eneseteostus veel hoopis takistamatum, kui mida me näeme praegu?

Aga’i saa lahti ka häirivast mõttest, et ehk kuulub võistlusmoment, isikutevahelise pideva konkurentsi tähtsustumine, inimese vabastamise juurde? Ehk pole see tingit üldsegi mitte protestantismist, vaid on lihtsalt paratamatu? Et kui inimene on emantsipeerunud teatud maani, siis ta’i saa olla end pidevalt võrdlemata IIega, pidevalt võistlemata, konkureerimata. Juba isiklikust paremast äratundmisest tuleneva solidaarsuseni, omaenda isiksuse ning selle tegelike võimaluste tajumisest tuleneva vendluseni on veel maad minna, aga isiksust ruineerivast, tasalülitavast kollektivismist ollakse juba väljas. Et selle arengufaasi juurde kuulub, või on koguni määratlev tunnus, enda pidev võrdlemine, edetabeldamine ning sealjuures koguni “küüned näkku, hambad säärde” meetodite kasutamine. Et lihtsalt ei saa ilma ning protestantismil pole siin muud pistmist, kui et see oli varnast võtta, kui süüd kellegi kaela ajama hakati?

Analoog on siin “amerikaniseerumine”. Et väga palju on räägit “amerikaniseerumisest”, USA kultuuriinvasioonist &ms. Alles nüüd on mõned teoreetikud (mitu neist küll USA enda omad) hakanud rääkima võimalusest, et mingit “amerikaniseerumist” polegi olemas – see, mida ekslikult “amerikaniseerumiseks” ning kultuuriinvasiooniks peet, on tglt. heaoluühiskonna arengu 1 paratamatu faas, kuhu iga heaoluühisk. mingil hetkel vältimatult jõuab. (Selgituseks: “amerikaniseerumise” all mõtlen siin kultuurilist universaliseerumist, kogu maailmas toimuma tunduvat ühtlustumist – mis vb tglt olla ka näiline, ma pole päris kindel, et elu on nii lihtne, et see universaliseerumine ikka päriselt olemas on;) – &ms., mitte näit. USA & Euroopa sotsiaalsüst-i sarnasusi & erinevusi).

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

2 responses »

  1. agulirebane ütleb:

    Mäh, misasja? Mis tonti sa selles näed? Minul näituseks oli see sel aastal üldse viimane lootus kusagilt korraga nii palju raha saada.

  2. Eeter-Peeter ütleb:

    Oot-oot, võrdlemine-võistlemine- see on tingitud protestantismist? Pigem ikka bioloogiast- võistlushimu on meisse sisse kodeeritud, milleks seda protestantsimi kaela ajada?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s