The National Opera of Estonia. Tallinn, Estonia.

Image via Wikipedia

Hakkasin ahju kütma ning tulehakatiseks sattus pihku 1 nende päevade Postimees. Ei viitsi linki otsima hakata, aga seal kirjutas Rait Maruste (keda ma pean 1ks targemaks inimeseks eestlaste hulgas ning tema astumine Reformierakonda’i kõiguta minu arvamust sugugi), et vat tuleks viia riigiasutusi Tlnast välja mujale. Siis sealnegi elu kiiremini edenema hakkab ning lõhe Tlna & muu vahel kahaneb & ei arva enam 1ki, et Eestimaa kohe Tlna ringtee taga otsa saab. &h õige, raske on selle jutuga mitte nõustuda ning kerge nõustuda & mina mdgi lähen kergema vastupanu teed:) Kuid Tlna patrioodina on mul mure – mis saab Tlnast siis, kui tema praegune tõepoolest domineeriv seisund ära kaob? Kas suudab minu lemmiklinn Eestis siis veel üldse midagi olla või ehk põrmustub koguni, getostub lootusetult, muutudes lihtsalt 1ks suureks Klooga-Aedlinnaks (kes ei tea, siis Klooga-Aedlinn on minu jaoks “Eesti geto” sünonüüm, ehkki olen kuulnud kõneldavat, Maardu olla veel hullem). Või siis II variant – muutub suurimast väikelinnast tüüpiliseks väikelinnaks, kus on vaid klatš, sallivuse täiuslik puudumine ning kõigi üldtunnustet seisukohast lahknejate armutu vaenamine – kaob Tlna 1 suurimaid voorusi, anonüümsus. Läheb nii, nagu mistahes muus Eesti linnas, et kui 1s linna otsas peeretama juhtud, on sinu käitumine IIs linna otsas juba läbi arutet ning kõikvõimas avalik arvamus kohtuotsuse juba langetanud & üldine hukkamõist jalutab kesklinnas vastu.


Ehk siis – kas Tln suudab võrdses & ausas konkurentsis ülejäänud Eestiga vastu pidada, või juhtub nii, et maaeluarmastajaist kontoristid kolivadki kohe ära maale, suurlinnaarmastajad põgenevad mõnda suurlinna või kasvõi lihtsalt vähe suuremasse linna lähikonnas (Helsingi, ehk ka Stockholm, on ilmselt teema praegu rohkem kui Riia & Peterburi vist ei tule niivõrd kõne alla) ning väikelinnaarmastajadki Tlnasse’i jää, selleks on linna maine “väikse & nunnu” sõprade hulgas liiga põlustet. Mdgi vb öelda, et Tlnas on tööstust, aga minu arust pole Eestis üldse kusagil eriti mingit tööstust.

Praegu on Tlna imago nagu saksa natsil vene folklooris – ta on hirmutav, halb, kuri, ülbe, põlastusväärne, süüdi kõiges kurjas ning kes teda’i põlasta, on ilmselt ise põlastusväärne kollaborant, rahva reetur; samaaegselt siiski tundub see kurjuse kehastus kuidagi glamuursena, ihaldusväärsena, kui tast muud kasu polegi, siis vähemalt on võrdne vastane. Kuid kui IId Eesti linnad tõepoolest Tlna kõrval kosuma ning musklisse kasvama hakkavad, kas ei tekki siis sealseil Tlna põlastajail kasvõi põhimõtte pärast tahtmine vana vastane lõplikult nokki lüüa, et ei iial tõuseks?

Et mingi muuseumlinnana Tln siiski alles jääks – ilmselt leitakse raha Niguliste jaoks & KuMu ning veel muu jaoks siiski. Maruste ei pea põhjendatuks valitsusasutuste jaotamist Eesti peale laiali, ministeeriumide paiknemine Tlnas tundub talle loogiline. Seega tema skeemi järgi pealinnaks jääks Tln ikka. Aga kas sellest kõigest piisab tagamaks siin normaalselt tuksuvat linnaelu? Kas säilib linn elukeskkonnana, linlik elukeskkond? Või saab sellest mingi tolmunud muuseum, kus elavad vastutahtsi need vähesed, kellel muud midagi teha pole, kes peavad siin elama?

Vb mdgi vastu vaielda, et ega hullemaks minna niikuinii saa, kui juba on – ehkki mingi kohviku- & ööelu ju eksisteerib, on suuremal osal ikka mingi turistlik lehk küljes. Et Tln oleleb niikuinii juba krt teab kelle, mitte oma elanike jaoks. Kuid jah, kui siin aga enam inimesi pole, sest teha siin enam midagi ei ole, sest töökohad, eriti just valgekraelised, mujale liikuma hakkavad, siis on ikka veel hullem küll.

See on nüüd mdgi eriti sünge stsenaarium. II on üldiselt helgem, minu enda jaoks sama sünge. Ehk millele eelnevalt viitasin. Oletame, et eestlased pole väga verejanulised ning kättemaksuhimulised inimesed, omistame neile teatava heatahtelisuse ning isegi suuremeelsuse. Siis nad tõepoolest vtvd, et kausid kaalul IIpidi kreeni ei lähe, et Tln oma dominandirollist kohe hüljat vaeslapseks ei kukus, et jaguks õiglaselt kõikjale – olgu Tln 1 linn Eesti linnade hulgas, kuhu pole antud ei rohkem aga mitte ka vähem kui mujale. Las areneda samas taktis kogu väikeriigiga.

See aga tähendab, et ainus linn Eestis, mis pole kantud masendavast väikelinnamentaliteedist, saab selle külge. Mis on selle halvim omadus, seletasin juba sissejuhatuses, kuid sellega hädad ei piirdu. See vb tähendada ka, et Tlnas viljeldavat prof. kult-i hakatakse teadlikult välja suretama taidluse kasuks, sest taidlejad ning taidluse austajad ei suuda välja kannatada, et keegi neist mitte lihtsalt midagi paremini teeb, vaid et koguni hoopis IIe kriteeriumite järgi. Ning saab veel raha ka, krt. Trt. vtb seda kõike irvitades pealt – jääb ju siis suurem osa Eesti prof. kult-st tema kanda. Tulevasi koledusi kirjeldama’i hakka, sest kõik need võtab kogu kunagi Oobi heidet lause: “Skrjabini eest lasti ka Metsikus Läänes maha. Vanaks elasid ikkagi vaid need klaverimängijad, kes lasid aga lugu lustipilli. Nii on alati olnud ja on Eestis ka”. Niisiis, näit. Nyyd-Ensemble saadetakse kohe laiali, sest need ju’i lase lugu lustipilli &ms. Estonia laval hakkab esinema Kihnu-Virve & ainult tema ≠ & tõesti. Sest Eesti väikelinnamentaliteet – on Eesti väikelinnamentaliteet!

Mdgi ütlen, et kõrgetasemelise kult. osas on Eesti 2ekeskuselikkus tglt. murtud – Pärnu on väga tugevalt Tln. & Trt. kõrvale võtnud ning Viljandi rügab visalt järele. Samas ei ole nende 2 linna kerkimine Tlna & Trt väärtust või tähendust kultuurikantsidena kuidagi vähendanud. Et ehk ei juhtugi midagi hullemat, kui et tõesti on kogu meie pisivabariik väärt kult-ga üsna ühtlaselt kaet (see mdgi tundub liiga ilus olemaks tõsi).

Aga küs. pole ju tu tulevaste õuduste kirjeldamises, vaid ikka selles, kuidas neid ära hoida? Kuidas teha nii, et Tln oleks 1 tore linn ka siis, kui riigiasutusi siin enam nõnda palju pole, muudki privileegid kärbit ning rahvaarv kõvasti väiksemaks jäänud? Kuidas tagada Skrjabin & boheemlus, kohalikele mõeldud kohvikud ning see, et sinu Pääskülas peeretamise pärast sind Lasnamäel peetud omakohtuistungi alusel Raekoja platsis risti ei lööda?

Viimasega on mdgi nii, et Tlna anonüümsus on praegugi segu päris anonüümsusest ning võltsanonüümsusest. Et alati pole nii, et kui kamraad mingeid oma asju tahab ajada muist nägemata-kuulmata, siis me teda päriselt ei kuule ega näe, sest linn nii suur, et meie silma alla ta’i sattugi. On ka nii, et tahtmatagi sattub ikka küll, aga kui meile tundub, et tal on mingid oma salaasjad ajada, siis me teeme enda eeski näo, et ega jah, teda seal polnud või vähemalt meie teda küll ei näinud. Unustame tema märkamise kuskil, kus ta ilmselgelt ei tahtnud märgat saada. Sest mine sa tea, millal meil endil sama mittetahtmine tekkib, meil endil anonüümsus kalliks varaks saab:) Nii on lootust, et kunstlik anonüümsus, taoline kultuuriline mittemärkamine säilib ka palju väiksema rahvastikuga Tlnas. Sest lõppude lõpuks – meil on selline trad.!:) Meil on siin siiski Tlna linn, mitte mingi krdi klatšiklubi. & nii saabki rahus elada ka inimene, kes ei pruugi tingimata tahta mingeid kõlvatusi teha (kuigi ka seda tuleb kindlasti ette;)) vaid lihtsalt rahus inimeste hulgas või arhitektuuri keskel 1i olla, segamatult oma mõtteid mõelda.

Ning taoline trad., selline ajalooline 1isnormatiivi puudumine tagavad ehk ka selle, et Tlnas ei lähe iial nii nagu Suure-Jaanis (nüüd ütlen siis 1e oma väikelinna näiteks toodud linna nime välja), kus veel 80dail oli tavaks, et 2 kohaliku elaniku auto kokkupõrkes jäi alati süüdi see juht, kes oli linnas vähem aega elanud või kelle koht linlaste vaikimisi üldtunnustet hierarhias mingil muul põhjusel madalam oli. Praegu’i pruugi need asjad seal enam nõnda olla, aga krdi jäigalt sotsiaalselt-kultuuriliselt hierarhilise ning liidrite paikapandud avalikule arvamusele orienteeritu kardan selle linna nüüdki olevat. Ning ei ole see asula kahjuks erand, kahjuks hoopis reegel.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

8 responses »

  1. gaal ütleb:

    Tallinn ei kao kuhugi võib-olla ainult Paldiski tähtsus vähe suureneb. Põhiline on ikkagi sadam, kaubaveod ning sahker-mahker (soolatünnidesse vee lisamine jne), mis aastasadu on Talina suureks paisutanud. Aga ise ei näe Talina elukeskkonna atraktiivsemaks muutmist enne, kui mingi multikultuuri laine kunagi 100a pärast mais ka Eestisse jõuab. Seega on tegu enda jaoks suht igava ja nüri linnaga. Üldse Liivimaa patrioodina pooldan Ühendet Liivimaad, seega pigem vaatan Riia poole.

    Pärnu koha pealt vaidlen vastu – suvel küll, kohati väga eduline, aga ülejäänud 9 kuud – karju appi, mitte midagi ei toimu.

  2. V.A. ütleb:

    Minu meelest võiksid tallinlased küll mõelda, et mis on siis see nende linna identiteet peale selle, et see linn on pealinn. Et mis tast järele jääks siis, kui seal valitsusasutusi jne poleks. Kui seal poleks võimu, dominantsi.

    Ausalt öeldes mulle väga ei meeldi see pealinna kontseptsioon, mis Eestis on, see on ikka tsentraliseeritud riigi oma. Et Eesti on seejuures väga väike maa, enam-vähem kääbusriik, siis on seda laadi pealinluses ka omajagu koomilsi jooni. See meenutab ikka natuke ka (Tallinna näitekirjaniku) Kotzebue näidendit “Die deutschen Kleinstädter” (“Saksa väikelinlased”), kus suurlinlikkust ja noobelolemist mängitakse (väga tõsiselt seejuures).

    Mulle meeldib isiklikult näiteks Hollandi mudel, kus Haagis on küll valitsus ja parlament ja saatkonnad ja kuninganna, kus Haag täidab juba üle neljasaja aasta enam-vähem neid rolle, mis enamikus maades on pealinnale omistatud, aga ta pole sellegipoolest pealinn (mis on Amsterdam). Haag pole ka kõige suurem linn. Tal pole tegelikult üldse mingit eriliselt vägevat mainet teiste rohkete linnade kõrval Hollandis, aga ta on samas vägagi linn ja vägagi tõsiseltvõetav. Holland on võrreldes Eestiga ikka väga ühtlaselt arenenud – ja urbanieerunud. Tugavasti tsentraliseeritud riigi mudel võimsa pealinnaga, mille ümber on kõnnumaa, on ikka eelkõige agraarse maa mudel.

    Ma ei tea, mis see Eesti pealinnakontseptsioon täpsemalt üldse on, või mida eestlased seostavad pealinnaga. Olen mõelnud, et see on (kui valitsusasutuste asupaigaks olemine kõrvale jätta) umbes see kujutlus, et kõike, mida leidub Eestis, peab leiduma ka Tallinnas, ainult et see peab olema suurem, parem jne. Et kui meil on näiteks Kosel ja Tartus ja Otepääl jne vabadussammas, siis Tallinnas peab olema Vabadussammas, sammaste sammas, mingi kesksammas. Peakorterid, staabid jne. Majad kõrgemad, inimesi rohkem, kõike rohkem jne. Ja kui midagi ei ole rohkem või paremini, siis on mure.

    Aga seda, et ministeeriumid peaksid mööda Eestit laiali paiknema, ma ei poolda (minu meelest pole ka seda haridusministeeriumi Tartusse vaja, või, noh, Tartu saab vabalt ka ilma selleta hakkama). Minu meelest võiksid Eesti linnad endale mingid muud arengumootorid leida kui pealinluse kopeerimise. Minu jaoks on imelik ka see igasugu suve- ja talve- ja metsa- ja raba- jms pealinnade maania, mis Eestis on. Iga linnake ja külake katsub kah natuke pealinn olla. Ei tea, kas muidu tunneb, et pole midagi väärt?

  3. taliesintoomas ütleb:

    Ma nüüd ei saa su loogikast päris täpselt aru – ühest küljest väidad, et kui kaob Tallinna dominantne seisund, hakatakse seal järjekindlalt professionaalset kultuuri välja suretama ja Tartu jääb ainukeseks kõrgkultuuri kandjaks keset tühja ja kõledat Eestimaad – mõtlen seda, et Tartul ei ole just väga domineerivat seisundit, ometigi peaks tema selle kõrgkultuuri kandmisega kuidagi hakkama saama – järelikult on su oma sõnade järgi võimalik kõrgkultuur ka ilma domineerimiseta. Või ma eksin?

    (kuigi peab tunnistama jah, et vähemalt mõni aasta tagasi oli näiteks Tartu teatri olukord Tallinna omaga võrreldes üsnagi vilets)

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Trts on väga tugev dominant – Eesti olulisim ülikool. Ülikool pole oluline ainult oma märgilise tähenduse poolest, ülikool tähendab ka, et linnas on pidevalt kriitiline hulk kõrgkultuuri tarbijaid. Kui tudengid ise ka parasjagu näljas & paljad on, siis tahavad vähemalt õppejõud prof. kult-i saada.

      Ma’i alaväärista Tlna Ülikooli, mis on ju ka minu enda Alma Mater, aga selge on, et Tlna Ülikoolil vastav dominantne tähendus puudub. Piisavalt kõrgkultuuri tarbijaid annab ta mdgi küll. Aga &h – Ülikoolilinna nimi on kinnistet Trtle, seda nimetust koos vastava tähendusruumiga 1ki II Eesti linn endale kohaldada’i saa.

  4. taliesintoomas ütleb:

    Hmjaa- aga vaata seda asja nii – isegi kui Tallinna dominantsus miskipärast ära kaduma peaks, peaks vähemasti mõnda aega inertsist ja harjumusest seal ikkagi kõrgkultuuri edasi tehtama.

  5. V.A. ütleb:

    Ausalt öeldes ma ei suuda kujutleda, et Tallinna domineeriv positsioon Eestis kuhugi võiks kaduda, vähemalt lähikümnenditel (sest kes see tulevikku nii täpselt teab). See on siiski vast umbes sama tõenäoline kui see, et “Aarne Rannamäe võtab kätte ja sööb “Aktuaalse kaamera” saate ajal ära enda ees laual lebavad paberid”, kui kasutada Andrus Kivirähki värsket võrdlust, või et Ülemiste järv vajuks Tallinnale peale. Eks fantaseeritakse (nt Maruste) aeg-ajalt muidugi igasugust.

  6. maali ütleb:

    Kui ma nüüd enda mätta otsast vaatan, tundub mulle, et Tallinnale tuleks kasuks, kui neil, kes päriselt siin elada ei taha, oleks võimalus ära minna – st. igasuguseid asutusi, tehaseid jm. tuleks hajutada Eesti peale laiali just nii palju, et mujal oleks põhimõtteliselt kuidagi VÕIMALIK tööd leida. Seda ei olegi väga palju vaja teha (ei pea kõiki ministeeriume Kapa-Kohilasse saatma), sest enamik Tallinna elanikest ikkagi eelistab seal elada.

    Sest ega need inimesed, kes on siin õnnetud ja stressis, pole ka mingid erilised kultuuritarbijad. Pigem eelistavad nad igal võimalikul juhul Tlnast põgeneda ja seda kultuuri kusagil (enda jaoks) meeldivamas kohas tarbida. Nii palju kui seda kultuuri siis mujal kätte saada on.

    Ja nendel, kellele päriselt Tallinn meeldib, oleks ka siin parem, kui mingid surnumatja näoga vihast kihisevad tüübid ühistranspordis ei jõllitaks.

  7. Mahhatsalka ütleb:

    Maali, Tallinnal kui hulgiosakestest koosneval mehaanilisel sootsiumianumal on täiesti ükskõik kas tema asunikud teda vihkavad, armastavad või ei tee tema olemasolust väljagi. Ainukesed kelle elukvaliteeti see mõjutab on need osakesed ise. Isiklik praktikiline kogemus näitab, et need stressis ja vihased inimesed on ka Tallinna ahistavast rüpest väljaspool vihased ja stressis ning kõrgkultuuri toetavad põhiliselt hasartmängumaksu ja erinevate aktsiiside kaudu. Kõrgkultuuri sünd vajab ikka rohkem kui suvalist bakalaureus klassi pabereid jagavad õppeasutust ja mõnda künismist nõretavat riigiametnikku. Minu jaoks on Linna kui sellise fenomen justnimelt see kõrgkultuur mille sünniks on vaja ka neidasmu stressis ja masenduses indiviide. Tallinna probleem on pigem see et tõeliselt suurepärastest kõrgkultuuri äärealadel toimuvates juhtumistest õnnestub heal juhul ajakirjaniku sule või ETV kaamera kaudu hiljem teada saada. Natuke liiga lombikujuline on see kommuun ja tundub põdevat düskommunikatsioonihaigust.

    Tagasi tulles Linna ja tema identiteedi juurde siis linn kui arhitektuurne looming on ainult kest, ilus ja dünaamiline, “kole” ja tööstuslik või ajamaaliliselt roheline on ikkagi anum. Linna teevad sellest needsamad inimesed ja sootsiumi toimimiseks peavad seal olema esindatud kõik sotsiaalsed äärealad. Muidu me muudame suvalise suurusega keskkonna lihtsalt getoks. Ja kõrgkultuuri ning erinevate kultuuriliste allvoolude austajad ja tarbijad on need kes muudavad linna Linnaks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s