DVD two kinds

Image via Wikipedia

Donnal on kombeks õuesviibivate subjektide (peamiselt naabri koerte) peale haukumiseks aknalauale hüpata. Seda teeb ta ka töötoas, kus ta nüüd harjunud on & enam ei paanitse. Aga töötoa aknalaual hoidsin ma absoluutselt kõike, mida mul töötegemiseks vaja & mis kirjutuslauale (mille pinnast suurema osa hõlmab lauaarvuti kineskoopmonitor) ei mahu.

Suurem osa sellest kraamist on nüüd hävinud, kahju kuulub alles kokkuarvamisele, sest ma’i korja seda kraami põrandalt üles, sest mul lihtsalt pole seda mitte kuhugi panna (sisse kolides just arvestasin aknalaudadega kui peamiste asjade hoidmise paikadega – kes siis teadis, et neist hoopis peamiselt koeraplatsdarmid saavad).

Aga juba on selgunud, et hävinud on järgmised filmid:
Persona Non Grata
All About Eve
Marie Antoinette (Sofia Coppola oma, selle filmi hävingust on mul eriti kahju, sest see on 1 mu abs lemmikfilme)
Scaramouche
Kolmanda planeedi saladus (ka sellest on ropult kahju, sest see oli jällegi 1 mu lemmikmultikaid).

Kuidas need siis hävisid? Väga lihtne – DVD-karbid purunesid, kettad kukkusid põrandale, said kokku koerakarvade &ms, ilmselt ka kriimustada ning nüüd ei mängi neid enam 1ki arvuti:(

Argument “aga tõmba endale mõnest P2P-st või Torrentist uued” ei ole minu puhul mingi argument, sest &h – olgem ausad – mul isegi on mõni piraatfilm, aga neidki pole ma ise tõmmanud – ma lihtsalt ei ole abs. torrenti-inimene.

Njah, eks tule siis lihtsalt leppida neist filmielamusist ilmaolekuga:( Palju plaate veel sama teed on läinud, ei teagi esialgu. Õnneks olin ma IIe tuppa viinud kõik plaadid, mida mul Öölendurite selle hooaja saates vaja on, vähemalt ei jää saated kirjutamata.

Selle kõrval tundub tõelise pseudoprobleemina & loomulikult ongi seda nn. iluasjade probleem. Nimelt on aegade jooksul kogunenud päris palju mitmesuguseid iluasju & -asjakesi, tglt. isegi mitu kapitäit. & kitšilembina olen ma loomulikult täielik nipsasjainimene. Ainuke häda, et ennevanasti sai neidki välja pandud sinna-tänna, et endal & külalisil midagi vdta oleks. Kuid paiku, kus artefakte eksponeerida, jääb pidevalt järjest vähemaks, õieti põlegi IIi enam. Nüüd vaevab mind tõsine küs., et mida ma kogu selle kupatusega siis teen, kui ma seda kuidagi eksponeerida’i saa, milleks mulle see? Lihtsalt kapivaikuses pole ju mõtet kupatust hoida. Aga aknalauad on koerte päralt, aknalaudadel varem olnud asjad on kolinud mujale, tõrjudes kõrvale iluasjad &ne. Ning protsess jätkub.

Kõige eelneva valgel pole imestada, et aeg-ajalt mõni iluasi ka lihtsalt puruks kukub. Näiteks õnnestus mul ära lõhkuda oma lemmikgloobus. Kahjutundest hoolimata pole ma rutanud seda asendama, sest justnimelt – eksponeerida ma seda kusagil niikuinii ei saa, või kui saangi, siis ainult mõnes kohas, kus see paratamatult jälle õige pea puruks plartsatab. Aga noh – mu arust ei peaks elu päris selline olema, midagi targemat ma aga ka välja mõelda’i oska. Ekstandole.

Hakkan vaikselt leppima, et peagi jäävad mu kodus nähtavale ainult väga praktilised esemed ning igasugust otsese kasuta ilu tuleb kaema minna muuseumi. Vbl on see koerapidaja elu paratamatu kaasnäht. Kes sedagi teab? Aga filme tahaks siiski vdta ning hirm selle pärast, et mõni tööks vajalik ese on taas tükkideks plärahtanud, on üsna kole:(

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

13 responses »

  1. jail.ee ütleb:

    Selle probleemi puhul on lahenduseks riiulid… mööda laeservi, akna kohal… Lihtne teha, lihtne üles panna. Koerad ka ligi ei pääse. Ja nonde kaduma läind kinupiltidega – pane mulle meili nimekiri. Minul on torretitega praegu veel sinasõprus.

  2. agulirebane ütleb:

    Mäletan lapsepõlvest, et ühtegi asja ei saanud riiulite alumise korra peal hoida – meie suur airdale terjer sõi kõik lihtsalt ära. Samal põhjusel polnud meie peres kellelgi susse, sest nendega kaasnes vaatepilt – isa vaatab diivani peal lösutades telekat, koer närib laua all isa plätut nagu võileiba ja mina irvitan salaja. Ma olin siis veel väike ja oli ikka naljakas ka, kui isa avastas – ega’s kallile koerale ju kere peale ei saand anda.
    Pärast kolmeaastast kassipidamist olen verre saanud kompleksi mitte oma riideid põrandale ega kuhugi tasase pinna peale vedelema jätta, sest muidu oleks kõik lihtsalt karvu täis. Mis sest, et kassid said juba pool aastat tagasi maale komandeeritud.

  3. udupea ütleb:

    haa, ma tean mida sa tunned! – minu suur lontu tegi kunagi mu mitmesajast vahtkummist mänguasjast koosnevast kogust paarisentimeetristest tükikestest vahtkummivaiba põrandale. kusjuures need asjakesed olid riiulites, kõrgemad neist päris lae all. riiuli all seisis kokkupandav jalgratas, see madala pakiraamiga – ma arvan, et ta pidi rattale ronima, et neid asjakesi kätte saada.

    plaadid pane aga kohe põrandale, siis nad ei kuku, karp ei lähe katki ja plaadid jäävad kriimustamata. praegu muidugi on oht, et sügelevad teravad hambad tükeldavad need ära ja ega need vist pealepissimist ka ei armasta😉

  4. A ütleb:

    meie koer tegi sarnaseid trikke seni, kuni teda koolitati. pärast seda lõppes soovimatu hävitustöö.

  5. Punane Hanrahan ütleb:

    Täpsustuseks – ega kutsikad erilist hävitustööd teegi, sest kui nad parasjagu oma puuris pole, on nad pidevalt kas pererahva valvsa silma all või lihtsalt magavad.

    Ning ega Donnagi teinud muud, kui pühkis vihase fuuriana lihtsalt kogu aknalauapealse puhtaks nagu Jaapani tsunami:) Mida kohe alla’i paisanud, sellel trampis otsa ning paiskas seejärel ikkagi alla.

    Eks ole ju kogemusi kogunenud juba Kurilooma ajastki – pärast seda, kui ta võimsa sabahoobiga hävitas malahhiidist hobuse, me õrnu asjakesi enam madalate riiulite peale’i pane. Aga vat kõike ikka’i oska arvestada ning siis elu õpetab.

  6. Kober ütleb:

    Kui mul koer oli ja ta veel kutsikas oli, hävitas ta iga päev 3-5 eset. Igal õhtul töölt tulles (lõuna ajal käis ämm teda vaatamas, tervet päeva ta üksi ei pidanud olema), ennustasime abikaasaga kahekei, et mis seekord siis…
    Kingad, mitu köidet ENE-t, kõike ei mäleta enam.
    Ühel õhtul koju tulles leidsime, et ta on puruks närinud vaid ühe raamatu (btw, riiul ei aita, kui ta just kahe meetri kõrgusel ei asu) ja selle raamatu pealkiri oli “Koer” 😀 Ausalt! :))

    Kui jail kõigi filmidega aidata ei suuda, kirjuta mulle. Kolmanda planeedi saladus on eestikeelsena ka täitsa olemas.

  7. notsu ütleb:

    Kui keegi teine oleks nõus sulle riiuleid tegema, kas sa pmst oleks nõus laskma tal oma majapidamises nii intiimset asja teha?

    • Punane Hanrahan ütleb:

      &h, oleks küll, ei see minu ega Kati intiimsuspiiri ületa:) Niikuinii oli meil plaanis minna palverännakule Agulirebase juurde, et ta meile seina peale rebaanetseid maaliks:)

      • notsu ütleb:

        väga huvitav plaan. Ega seda ei saa ühendada meie poolt läbiastumisega? kui me selleks ajaks muidugi terved oleme, mida me praegu veel päris ei ole.

  8. agulirebane ütleb:

    No ega te seinaga koos ikka tulla saa😀

  9. Kersti ütleb:

    Ja mul tekkis juba kutsikapilte vaadates mõte et võtaks järsku ka koera ..🙂
    aga Kolmanda planeedi saladus ja teisi suurepäraseid vanu multikaid jookseb Lolo TVs . Ma koos lapsega ikka vaatan🙂

  10. Annemuri ütleb:

    Looma ulatusest on targem eemaldada KÕIK esemed, mida loom ei või rikkuda ega purra. Alaliselt. Vananedes loomakesed küll rahunevad, ent õnnetusi ikka juhtub ja aegajalt võivad neilgi peas käia mõtted, mille ennetamiseks on ainus viis välistada totaalselt võimalus, et midagi saab lõhkuda. Eriti kehtib see selle ruumi puhul, kuhu koerad jäetakse pikemalt üksi. Kolmekoersena vajate te ilmselt üht-kaht tõsist paartundi oma elamise koerakohandamiseks. Ja alati peaks neil olema asju, mida nad närida tohivad, nahkkondid, lepapuurondid vms. Teil on nii mõnusalt suur ja kergelt koerakindlaks kohandatav hügieenituba, et koerakindluse saavutamine on päris lihtne. Ja pole probleemi, et ta ei saa seal akna peale karata ja tänava poole möirata – tal pole seda tarviski, see on tegelikult käitumine, mis tuleb niiehknaa välja juurida.

    Ajutiselt või alaliselt võib koerakartlikke asju asetada konteineritesse, nt suurde pesukorvi. Pesukorvi aset võib senikaua täita nt padjapüür või kaks, kuidas vaja.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s