Elu 8 titega & 3 suure koeraga on ikka hoopis midagi muud kui elu 3 suure koeraga. Eeskätt Kurjuse Emale kulub hoopis rohkem aega. Siiski võtan ma Kurjuse Ema kõrvalt lihtsalt poolvägivaldselt neidki hetki, millal tegeleda millegi muuga. Mdu ei saakski ju. Sestap kirjutan täna peamiselt hoopis eetikast:) Kabalistide & koerte näitel:)

Nimelt üritan oma mõtlemisvõimet virge hoida või hoopis Kurjuse Emast kõvastunud ajusid pehmemaks lasta üritades end läbi närida Moše Cordovero “Deboora palmipuust”. Ega see kerge tegevus ole, tegu siiski intellektualistliku kabala 1 võtmetxtga ning see võtmetxtide järamine on alati parajalt kolpamurdev tegevus.

Aga mis mulle silma hakkab, on taoliste, kuidas nüüd öeldagi, oma valdkonda “päriselt” võtvate txtde mõnu. “Mõnu” vanas eesti keele tähenduses, mille järgi on mõnu küll nauding, aga mitte spetsiifiliste tegevuste tagajärjel saadav nauding, vaid nauding, mis kaasneb mingi tegevuse või asjaga, kui lülitada end selle tegevuse või asja lainele. Ning taoline mõnu peakski olema iga tegevuse mõte, mitte tingimata tegevusega lõpule jõudmine. Näit. heina niidetakse eeskätt heinaniitmise mõnu, mitte talveks loomasööda hankimise & ahju köetakse ahjukütmise mõnu, mitte toasooja pärast. Mdgi vb täiskõhuga loomi & toasooja käsitella lihtsalt osana vastavate tegevuste mõnust, aga kindlasti pole need eesmärk omaette. (Vastav teooria pärineb Kalle Ellerilt, või vähemalt tema mulle selle teooria vahendas).

Cordovero on mõnus lugemine, selles txts on mõnu, mis tuleb kohe algusest peale txtga kaasa (küllap on siin osa ka meie grand old hebreisti Kalle Kasemaa tõlkel). Isegi, kui sa tema eetiliste seisukohiga’i pruugi nõustuda (ning mina’i nõustu ju). Kokkuleppelise eetika veendunud poolehoidjana saan ma ilmselt just txti mõnu tagajärjel aru, miks mingi seltskond täpselt sellisel viisil kokku leppida on otsustanud:).

Ning siin on suur erinevus Cordovero & üldse “vanakooli” religioossete eetikute ning igasugu passeisti & uuspuritaanide vahel. Sellele erinevusele viitasin ka eelnevas, väljendiga “oma valdkonda päriselt võtvate”. Cordovero tglb eetikaga, talle ongi oluline eetika ise, selle olemus, ehk ta tema isiklik eetiline kogemus, mille ta pikaajalise pühade kirjade uurimise tagajärjel omandanud on. Ma’i teagi, mis eetika tema jaoks just on, igatahes ei ole see aga vahend Teisele malakaga pähevalamiseks, mida pea alati kohtan Meie Kirikus, De Civitates ja muil taolisil huumorisaitidel (mis ongi põhjus, mis neist saitidest huumorisaidid teeb). Cordovero kindlasti ei käsitle eetikat eeskätt kellelegi-millelegi vastandumise vahendina, ehkki vastandusist tema txts ju isegi juttu on.

Vbl ongi see seesama alandlikkus, see Kroon, millest Cordovero ise kõneleb. Alandlikkus kuulub tglt. ju minu silmis põlastusväärsete omaduste hulka, mulle meeldivad uhked (aga sealjuures mitte rumalalt upsakad – feel the difference) inimesed ning pean uhkust edasiviivaks ning alandlikkust tagasitirivaks jõuks (vbl. on siin mingi trauma seoses minu perenimega:)) Aga kui Cordovero alandlikkus väljendub selles, et “ei, ma ürita kogu maailma vägisi oma eetika Prokrustese sängi suruda”, siis sellist alandlikkust kassid ostaksid:)

Nagu mainisin, seda olen täheldanud paljude eetikaalaste võtmetxtde juures. Õieti olen märganud, et kui mingi õpetuse või koolkonna eetiline võtmetxt pole “pähemääriv”, siis on see koolkond või õpetus ka ise tõsiseltvõetav & vastupidi – “pähemääriva” eetikaga kaasneb lahja & vilets õpetus (noh näit. selline narrus, nagu passeism ju pmst on).

Paljude mu omaaegsete UI sõprade ning muudegi asjasthuvitatute iseküs. on, et miks Eestis nii sageli üritatakse mingile religioonile või mõtteviisile üldisemalt läheneda just eetilise külje kaudu. Miks tähtsustatakse 1e või IIe mõttevoolu puhul just selle eetikat üliväga, ehkki eetika vb mõttevoolu tuuma seisukohalt olla IIe või kaugemajärgulise tähtsusega? Miks peetakse juhiseid eetilise käitumise kohta järjekindlalt olulisemaks näit. müstilisist elamusist?

Ehkki see pole üldse ainult Eesti probl. Üldiselt on küll nii, et islami ohjeldamatu leviku probl-i Euroopas on räigelt ületähtsustet – ei levi II üldse nii kulutulena, nagu kõikvõimalikud tondijutud seda ette kujutavad. Ning just “põlisrahva” pöördumine pole märkimisväärnegi mitte, tglt. Aga nende 1ikute pöördumiste puhul on sageli põhjusena välja toodud, et islam annab väga lihtsad & kergesti järgitavad eetilised juhised (sufide müstitsismist pole pöördunu enamasti jõudnud ega enamasti jõuagi kunagi). Selle täpseks illustratsiooniks on näiteks Kätlin Hommik-Mrabte pöördumise lugu.

Koerte seosest eetikaga aga niipalju, et on ilmsiks tulnud meie tittede isa pilt.

Pildilolev koer sooritas meie kodus leiduvate kutsikate sünni põhjuse 15kuuselt, seega selgelt alaealisena. Ning tema partneriks oli meie Anubis-Donna, seksuaalselt kogenud keskealine daam:) Taolist vahexa ollakse enamasti harjunud pidama ebamoraalseks. Samas on teada, et Euroopa kodanlikus kult-s omandasid sageli nii kesk- kui ka töölisklassi noormehed oma Id seksuaalkogemused just sellisel teel. Ehk siis – ebamoraalseks peeti kõige levinumat, kõige harjumuspärasemat tava. No&h, lisandub see, et ise’i oska ma selles tavas midagi ebaeetilist leida, võrreldes näit. XIX saj. rikkamais peredes levinud tavaga, kus möllavate hormoonidega noormehe pärast võeti majja temaga enam-vähem sama vana teenijanna, kelle ainus tglk. eesmärk oligi noormehega seksuaalvahexa astuda. Pärast mida ta tänavale visati, kui tal vedas, siis ta’i rasestunud ega saanud vallaslast, sageli ei vedanud ning nii ema kui laps tglsd. edaspidi mõnda aega kuskil urkas suremisega. Vat seda pruuki pean ise küll karjuvalt ebamoraalseks.

Mingil hetkel siis läks sedamoodi, et nii tüdrukud kui poisid hakkasid Ii seksuaalkogemusi omandama enam-vähem eakaaslasiga. Ega ma pole päris täpselt aru saanudki, mis selle muutuse põhjustas.

Üldiselt siin mu tänane jutt lõppebki. Aga kui kellelgi on küs., et milline on mu enda eetika, siis olgu öeldud, et Epikurosest & Aleister Crowleyst lähtuv. Kartke mind:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

6 responses »

  1. Kati ütleb:

    no alaelaline see issi ikka päriselt ei olnud. umbes aastaselt nad saavad suguküpseks ja puberteet hakkab ka üle minema. aga kogemusteta noormees pidi tema küll veel olema.

  2. agulirebane ütleb:

    Ma tean vähemalt kaht inimest, kes ilmselt oleksid valmis sulle fraasi “heinaniitmise mõnu” eesti sõnnikuhargiga äsama.

  3. udupea ütleb:

    hmm, kas need ei olnudki Donna esimesed kutsikad?
    või kust tal need varasemad seksuaalsed kogemused?

    minu Lont niisama küll endale isaseid ligi ei lasknud, kui, siis ikka asja eest

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Vt. nende Donna Ite kutsikate kohapealt – mina nii täpselt ei tea. Kontrollida’i saa, aga pisut kahtlane tundub. Vbl mdgi võiks selle armuloo põhjal teha järje filmile “40a-ne neitsi” (ärge seda Ialgset filmi jumala eest vdke, seksistlik jura).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s