Kuidagi ei tunne inspikat edasi minna 1972-e a. & “Pimeduse” kirjastusega. Et mina olen oma txti peremees & ülim valitseja, kuni see veel lugejani pole jõudnud (seejärel olen mdgi surnud, nagu postmodernil ajastul autorile kohane), siis jätan nimetet loo oma järge ootama & hüppan lihtsalt edasi. Sest vastutahtsi ei saa midagi, vb ju jahuda, aga pärast vtd – tulemus on selline, äärte pealt valge, keskelt kollane & kannab härjasilma nime, et kurja mitte otse välja öelda ning taoliseks ei tohi nii hea plaadi kui [materjal] ümber arutamine ometigi minna. Sestap kirjutan täna täiesti subjektiivsest seisukohast, mis mulje jättis mulle plaat tervikuna ning kui aega üle jääb, siis ehk jõuan IIIda looni kah.

Aga kõigepealt ikka see III lugu ise, ehkki ma täna sellest kõnelemiseni ilmselt ei jõua, aga kohe saate teada, miks ma olen nõus seda lugu 2ki xa üles riputama:

[materjal] on minu jaoks nimelt väga kõva plaat, sest sellelt plaadilt jõudis tervelt 3 pala minu abs. lemmiklugude kategooriasse. Enamik plaate, mida ma kuulama vaevun, sisaldavad lihtsalt mõned lemmiklood või siis heal juhul 1 abs. lemmikloo (plaadid, mis üldse lemmiklugusid ei sisalda, minu majapidamisse’i sattu või siis lahkuvad sealt kiiresti), aga &h, siin on neid 3. See on ilgelt kõva sõna & mis peaasi, pole vuhvel:) Järgnevalt reastan siis plaadil olevad lood vastavalt minu isiklikule maitse-eelistusele:

I Abs. lemmiklood
1) Šaht, kapital, aprikoos
2) Indiviid tõuseb üksinda
3)Idaeuroopas
II Lemmiklood
4)Tunnusmeloodia kooliaktusele
5)Prototüüp
6)Orbitaalbluus
III Intelligente taustmuusika 1iolekule
7)Kirjastus (Pimedus) Tallinn 1972
IV Õlakehitus, paraku, kahjuks
8)Meie sinu vastu
9)Hümn korteripeole
10)Võililleväljad

Neist viimasest 3 loost ma parema meelega’i kirjutaks üldse, sest – noh, loomulikult oskan ma neid analüüsida (loe: midagi klaviatuurist välja imeda), aga need ei lähe mulle isiklikult xa, ei suuda minu sees midagi liigutada, not my cup of tea noh. Ehk siis need lood moodustavad minu jaoks selle plaadi filleri. Et aga enamik albumeid maailmas koosneb 1st tugevast loost & seda ümbritsevast fillerist (sest tuli ju ometigi album teha, sest albumi eest saab singlist kõvasti rohkem raha küsida), siis on 7 tugeva looga album vägagi saavutus. Kusjuures rõhutan, et need lood on filler vaid personaalselt minu jaoks ning mõnele IIele kuulajale võivad just need tunduda plaadi enim kõnetavate, xaminevate lugudena. Sest ka nende lugude puhul on vaieldamatult tegu 1aegu nii intelligentse kui ka kvaliteetse muusikaga. Ultramelanhooli põrand algab sealt, kuhu paljud oma lage püstitada enam ei suuda.

Aga 3 on siis ka abs. lemmiklugusid ning 1 neist siis plaadi III lugu “Idaeuroopas”. See läheb mulle eeskätt xa seepärast, et nii harva juhtub keegi kõnelema Ida-Euroopast – ehkki see mõiste on ometigi adekvaatne. Sel piirkonnal – Eestist Bulgaariani, lisaksin siisa teatud reservatsioonidega veel ka Soome, Austria & Iisraeli – on ühisjooni, mida pole 1st küljest meist läänepoole jäävail riikidel ning IIlt enam Venemaal endal. Ehk siis 2l suurel kult-l, kes meid kõige rohkem mõjutanud on. Ida-Euroopa oli 1 täitsa omaette asi juba enne N-Liidu teket & idabloki väljakujunemist, “Raudne eesriie” ainult tugevdas idaeuroopaliku identiteedi eripära ning selle langemine’i teinud meist Lääne-Euroopat. Ning 1, mis on vähemalt nii kaua kui mina mäletan, iseloomustanud Ida-Euroopa noorust, nende päritolumaast hoolimata, on teatav resignatsioon, pessimistlik ellusuhtumine. Mitte tingimata depressiivne või kuidagi emo, oh ei, kaugel sellest, aga just kuidagi pisut tumeda või mõrkja varjundiga, disillusioneerit. Unistused ning lausa romantilised pürgimused on alati olnud Ida-Euroopagi nooril, aga ehk tugevamadki kui nende Lääne-Euroopa eakaaslasil, just seetõttu, et ei sisalda mõttetut või põhjendamatut optimistlike eelarvamuste taaka. Ehk siis Ida-Euroopa noorte aated ei tähenda vasikasilmiga vastu taevast vahtimist. Ning taolise pessimistliku varjundiga noortekult-i juurde on alati käinud (vähemalt siis juba käis täiega, kui mina veel noor olin) ka idaeuroopalik peopanekukult. Aga kõigest sellest lähemalt juba meie järjeloo järgmises osas.

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

7 responses »

  1. notsu ütles:

    Vanasti hüüti seda piirkonda (eriti kui Austria kah sees on) Kesk-Euroopaks, põhjusega kah, sest kuhu sa muidu Venemaa Euroopa-osa jätad. Või Ukraina-Valgevene.

    • Punane Hanrahan ütles:

      Tänapäeval üritati vahepeal kah, aga midagi ei tulnud välja, keegi ei saanud aru. Juurutati ka vormi “Vahe-Euroopa”, ikka’i saanud keegi aru. Nii see Ida-Euroopaks jäigi.

      Aga &h – Soomel, Austrial & Iisraelil on vaimselt palju ühist nende riikidega, mis IIlepoole Raudset Eesriiet jäid. Ma’i saagi hästi aru, miks on. Iisraeli puhul tähendab saan, seal tuleb see ühisosa sinna 70dail & hiljem ohtral emigreerunud N-juutidest, aga Austria & Soome puhul nii lihtsat põhjust ju varnast võtta pole.

  2. Taliesin ütles:

    Kas Austria puhul ei või ehk tegu olla Austria-Ungari pärandiga – paiknes too impeerium ju suuremalt jaolt just Ida-Euroopa aladel?

    • notsu ütles:

      Minu arust on kah loogiline, et kunagine Austria-Ungari hingab endiselt veidi ühes taktis. Natukene ka endise Saksa keisririigiga ja muu saksa kultuuri alaga, kuhu käivad ka Läti ja Eesti. Leedu ja Poola on seal vahel nii tihkelt kinni, et kuhu neilgi pääsu; Iisraelis on suur Euroopa juutide kogukond, kes vanasti elasidki peamiselt selles kandis; aga vat Soome on tõepoolest fenomen, nemad on ju olnud Rootsi koloonia ja Vene koloonia, et kust küll neile see mõju külge hakkas.

  3. Taliesin ütles:

    Ja Soomet loeti ju interbellumi ajal Baltikumi riigiks, kui ma nüüd ei eksi.

  4. Metsapiiga ütles:

    Reastusega absoluutselt päri. Minu absoluutne lemmik on Indiviid tõuseb…;)
    Ja veel – kuidagi uskumatult küps plaat, kuigi… need 2 viimast Sinu poolt nimetatud lugu ei sobitu selle plaadi ansamblisse.
    “…Ultramelanhooli põrand algab sealt, kuhu paljud oma lage püstitada enam ei suuda…”. Vot just.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s