Kunagi püüdsin 1s, praeguseks zombistunud, netikeskkonnas (ma isegi ei mäleta, kas see oli Elfikelder vm. II 00-date alguse netiklubi, praeguseks on need kõik varjusurnud ning ei saa taas jätta xamata oma pessimistlikku ennustust, et sama saatus näikse tabavat kohe pmst internetisuhtlust kui sellist) luua mingit arutelu teemal, millist teed (siis jooki) keegi eelistab. Ise olen tõeline teehoolik ning loomulikult just musta tee peal (roheline tee näikse taas olevat tugevate elamuste vältijaile ning tugevate elamuste vältimine omaxa 1 praegusi (uuspuritaanlikke?) suundumusi), aga töö juures ning ka linnas ringi tšillides sobib kohv rohkem – tee, ka must tee, nõuab rituaali nagu piibusuitsetaminegi. Ka kohv nõuab rituaali, ent kohvirituaali on just kergem kohandada kiirustava töökeskkonnaga. Aga oli see keskkond siis milline tahes, igatahes tulid mitmed tglsd seal seletama, et “õige tee on ikka see Eesti maarohtudest tee”, mispeale tuli siis seletada, et see’i saa kuidagi olla “õige tee”, õigupoolest pole see üldse tee, sest tglt. peaks nimetus “tee” kehtima ikka ainult teepuu lehtedest valmistet joogi kohta. Ülejäänud on rangelt võttes lihtsalt taimeleotised.

Aga hiljemgi on soovitet mul tee või kohvi asemel juua “õiget maarohtudest Eesti teed”. Õigupoolest ma teengi seda, koguni tihti. Ent kogu “soojajoogiparadigma” püstitamine just sellisel viisil, nagu soovitajad seda teevad, paneb mind küsima, kas erinevate jookide tarbijad on kuidagi unustanud selle, mis nende jookide algne eesmärk on, võõrandunud tglt. jookide olemusest? Sest soovitada kohvi asemel näit. piparmünditeed on sama, mis soovitada õlle asemel piima vms. Toimeaine on see, mis teeb taolisest kuumast rituaaljoogist joogi. Ning erinevad toimeained annavad joogile hoopis erineva tähenduse ning koha kultuuripildis.

Nii kohvi kui tee puhul on toimeaineks kofeiin, kohvi puhul nö. päris kofeiin, tee puhul kofeiini IInd teiin (mis ei ole iseseisev aine, vaid justnimelt kofeiini IInd). Jookide mõju on mdgi personaalselt väga erinev. Kohv on minu jaoks ka rohkem päevaaja ning tee ööaja jook (ehkki kodus joon teed mõnuga ka päevaajal). Kohv nimelt lööb just kuidagi kehha, ergutab keha, ka aistinguid, tajusid. Mõtlemisvõimet ka, aga kohv paneb mind just kiiresti & energiliselt tegutsema. Samas, kui on vaja uinumislähedasest olekust välja tuua analüüsioskus & üldse arutlemisvõime (näit. on vaja öösel kl. 2 paiku alustada uut filosoofilist arutelu või kirjutada raadio saatetxti – öisest töötamisest ma küll hoidun kuni vähegi võimalik), siis on õige asi igatahes must tee. See peksab üles ning virgutab vaimu xaga, kusjuures kehalist aktiivsust ei pruugi must tee väga turgutada – ning see pole vajalikki, kui pead näit. arvuti taga aega veetma. Kuidas vaim parasjagu virgub, seda saab mõjutada joodava tee kanguse, hulga, teekruuside vahelise intervalli &ms-ga.

Saan aru küll, et roheline tee avaldab ka teatavat virgutavat mõju, aga minu jaoks pole see piisav. Ka roheline tee aitab teatavat kofeiinitaset hoida, aga mingit pädevat funktsiooni pole ma enda jaoks rohelisel teel veel leidnud.

Väga tugeva väsimusega xal aga käituvad nii kohv kui must tee uinuteina. Kui ma olen niivõrd üleväsinud, et ei suuda enam uinuda, siis võtan kruusi kanget kohvi või teed ning pärast seda uni tuleb. Kohvi vb nii erguti kui uinutina asendada ka energiajook (soovitan Red Bulli või Batteryt, ülejäänud on suht suvad), mis aga annab oma laksakaga kuidagi IImoodi, pisut ebameeldivalt, mistõttu ma energiajooki ei kasuta mdu, kui viimases hädas. Kunagi müüdi ka mingit latte‘t plekkpurgis, hommikul suure kiirustamisega, kui just külma kohvi soov oli, oli see ideaalne joomaaeg, kahjuks on see nüüd Eestist müügilt ära kadunud.

Eesti enda maarohtude hulgas ei tea ma 1ki kofeiini sisaldavat taime. Pole meile sattunud kuidagi. &h, kofeiini puudumisel xal vb äratuslaksuna kasutada ka väga kiiret kõndi värskes õhus, ent olen thl pnd, et selle mõju on siiski lühiajalisem. Samuti kipub kõnni peale minema rohkem aega, kui järjexse tee- või kohvitassi keetmiseks.

Samas – looduslikud ergutid on meil siiski olemas. Needsamad, mida enamik rahvast rahustina tunneb:) Et aga piparmünditee tõsiselt ergutama hakkaks, peab ta olema nii kange, et tema maitse muutub juba väga vastikuks (ka väga kange musta tee maitse paljuile’i meeldi, ent ülikange piparmünt on mu meelest hullem). Olen enda jaoks avastanud küll piparmündi & palderjani mõõdukalt kange segu, mis väga edukalt ergutina toimib. Aga nende taimede puhul on raskusi doseerimisega – teed midagi natuke valesti, ning saad erguti asemel rahustit või koguni uinutit ajal, mil sul just on vaja tingimata virge olla.

Kui sookailu õigesti doseerida, tekitab sookailutee tugevasti eufoorilise meeleolu, mis püsib pikka aega (pidin selle tõttu 1992. a. suvel vanni ära uppuma, sest eufooria muutis mu väga ettevaatamatuks, seega’i ole hea mõte tarvitada eufooriat tekitavaid taimi enne vanniminekut). Aga otseselt ergutina sookail ei toimi – piisava väsimuse xal hakkab ta uimasust ning unisust süvendama (ega ilmaaegu kõnelda “sookailu uimastavast lõhnast”). Samuti on sookailu kerge üle doseerida – üliräige peavalu tekkimiseks piisab väga väikesest üledoosist ning kurjad keeled teavad rääkida, et ka letaalne doos olevat mõjuma hakkamise piirile ohtlikult lähedal.

Igasugu kibuvitsad, kummelid &ms. “igavad” maarohud jätan praegu vtlse alt välja. Kui aga keegi veel mingeid huvitavaid kodumaiseid taimekesi teab, mille abil inimteadvusega manipuleerida ning mis otse ära tapma’i kipu, siis andku aga teada.

Vb mdgi küsida, et “kas inimene peab end tingimata mingite ainete abil kuidagi mõjutama, olgu parem loomulik, ärkvel siis kui ärkvel on & uinugu siis kui uni tuleb”. No’i pea tingimata, küll aga vb:) I on oma organismi manipuleerimine 1 igavesti põnev tegevus (jätkuvalt, ehkki kohvi & teega, samuti alkoholi & tubakaga olen ma seda ju a10eid teinud), II olen tänu ülespiitsutavaile & muilegi aineile suutnud oma elus teha asju, mis mdu jäänuks tegemata ning III on karta, et kangesti “loomulik” inimene saab lõpuks kõikjalt kinga ning sureb B-Jaama taga rentslis, sest ta’i suuda end vajadusel piisavalt mobiliseerida ning jääb valel ajal magama:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

5 responses »

  1. Varju ütles:

    Päideroog on huvitav taim 😀 Aga kui jutud ja kirjutised selle kohta tõele vastavad, siis turgutamise asemel pakub ta märksa teravamaid elamusi. Hetkel on see minu poolt küll üksnes jutu tasemel, ise proovinud ei ole.

    http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ideroog

  2. Myriwe-Myrt ütles:

    ei ole teisend, täpselt sama aine on, ikka 1,3,7-trimetüülksantiin, lihtsalt kuna tee pole kohv, siis oleks väga naljakas teda niimoodi nimetada.

  3. notsu ütles:

    Näiteks naistepunal on antidepressandi kuulsus ja osa farmaatsiatööstusest pärit antidepressantide kasutusjuhendisse on kirjutatud, et nende tarvitamise ajal ei tohi naistepuna tarvitada.

    Ja punetee pidi olema unetee.

    Kohalikest rohtudest eemaldudes: mul tekkis kunagi väga huvitav eufooriline meeleolu hibiskiteega (see “karkade” nime all müüdav), siiamaani ei tea, kas see oli meeleolu juhuslik fluktuatsioon või ikka taimest tingitud.

  4. notsu ütles:

    No ja kuulus psühhedeelik koirohi muidugi. igas apteegis müüakse raviteede osakonnas. Ka temaga on see häda, et laksuandmisvõime kõrval on ta suuremas koguses lihtsalt mürgine.

    Kalmusest räägitakse, et indiaanlased kasutavad teda ergutina.

    Naistepuna kasutamisest antidepressandina leidsin sellise artikli uuringu kohta, mis näitas, et mõõduka kuni raske depressiooni puhul on naistepunaekstrakt platseebost tõhusam ja sama tõhus kui mitu eri tritsüklilist antidepressanti.

  5. notsu ütles:

    … ja pärnaõiega on Vikipeedia andmetel tehtud mingeid katseid, kuidas see mõjub ärevushäirete vastu, aga ma ei leidnud artikleid ennast üles, linki vikis ei olnud.

    Till olevat unerohi. Ja humal on mõistagi väga kuulus taim.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s