See fb-s levitatav lõputöö teema – selle küsitluse järgi olen ma ilmselt õnnetu, aga see on ju ekslik. Mind ümbritsevad iga päev 100-d kui mitte 1000-d inimesed, kellega me oleme sisuliselt erinevaist maailmaist. Hulgad, kellega on mul minimaalselt ühist. Massid, kellega mul pole millestki rääkida. Aga ma’i taju seda traagilisena. Olla 1i 1000dete hulgas pole üldse tragöödia. Ka see, et kui ma tahan kõnelda inimesega, kes minust kuidagimoodigi aru saaks, pean ma teda ekstra taga otsima, ei ole traagiline – pigem lihtsalt tüütu. & mul on siiski hästi palju sõpru ning sõpruse eelduseks on 1IIemõistmine, IIiti ei saa ollagi. Nii et see ei häiri mind sugugi, et enamik inimesi, kellega kokku puutun, ei saa minust aru ega hakka kunagi saamagi. Aga selle küsitluse põhjal peaks see justkui inimese õnnetuks tegema – kuid mind ei tee.

&h, kunagi teismelisena põdesin ma oma erilist mõttemaailma kohutavalt. Aga täiskasvanuna sain aru, et elada 1000dete inimeste hulgas, kes pole suutelised sind mõistma, on omapidi tore ning sellele mõttele olen ka truuks jäänud. Valdav osa inimeste omavahelisest suhtlemisest on ju nii pealispindne, et iialgi ei jõuta sinna, kus mingit mõistmist üldse vaja minema võiks hakata. &h, kui sa oled üldisest tugevasti hälbiva mõtteilmaga ning sealjuures veel vilets enesekehtestaja, siis sa’i sobi elama väiksesse kohta – aga Tlna suurusest linnast piisab täiesti, et ka “alternatiivse” mõttemaailmaga inimene suurepäraselt elada saaks, ilma et talle pähe astutaks.

Kindlasti oleks traagiline, kui mul poleks üldse kellegagi rääkida. Aga mul on neid inimesi kohe päris palju, ainult et enamasti on nad ainult internetis. See, et mul on nendega raske reaalis kokku saada, tuleb aga juba minu töö eripärist, mitte mõtteilma erilaadsusest või iseloomuomadusist.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

7 responses »

  1. Punane Hanrahan ütleb:

    Ehk siis – minu arust on positsioon, mille põhjal eeldusest “enamik aega pole sul kellegagi millestki rääkida” (olgu veel täpsustet, et see kehtib ainult siis, kui me Katiga ninapidi koos pole, sest Katiga on meil juba varsti pea 20a. kestev absoluutselähedane 1IIemõistmine, mis ei tähenda alati mitte samu seisukohti, vaid just 1IIe mõttemaailma mõistmist) järeldub “sa oled õnnetu” ekslik. Eriti ei tohiks selliseid stereotüüpseid järeldusi ette tulla teadustöis.

  2. tqnis ütleb:

    Ja jälle on käes aeg Tillichit tsiteerida:
    Our language has wisely sensed the two sides of being alone. It has created the word loneliness to express the pain of being alone. And it has created the word solitude to express the glory of being alone.

    Tunnistan parem ise ausalt üles, enne kui häbiga vahele jään, kontekstist pole mul õrna aimugi.😉

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Kontekst järgmine – levitatakse fb-s kellegi lõpu- või muut teadustöö küsitlust fb kasutamise & õnnelikkuse seoste kohta. Enamik küsimusi on stiilis “kas te tunnete, et teil on alati kellegagi rääkida?”, “Kas te tunnete, et inimesed mõistavad teid” &ne. Vastasin neile küs-tele täiesti ausalt eitavalt. Aga täiesti puudusid küs-d “Kas te tajute ennast õnnetuna” vms. Sellest järeldan, et küsitluse autor samastab automaatselt 1induse õnnetuolemisega ning tema jaoks puudub võimalus, et keegi on 1inda ning samaaegselt õnnelik või et keegi ei vaja õnnelikolemiseks pidevalt nende inimeste ligiolu, kellega ta suudab end 1le lainele häälestada.

      Tglt. tunnen ma mõttekaaslasiga suhtlemisest puudust küll. Aga seda puudusetunnet võiks pigem kirjeldada igavusena (mdgi, intelligent inimesel pole kunagi igav – tal on alati rmtuid lugeda, filme vdta, asjade üle mõelda, aga üsna tihti tahaks neist asjust ka kellegagi rääkida ning rääkida dialoogi mõttes, mitte monoloogi, nagu see viimasel ajal kajamis on hakanud välja kukkuma – et ma võin küll oma seisukoha välja öelda, aga arutada asjade üle ma enam ei saa), mitte õnnetuolemisena. Kerge igavus minu õnne veel ei reosta:)

  3. tqnis ütleb:

    Eeee… Tänan komplimendi eest, aga mina pidasin tegelikult silmas Tillichi tsitaadi konteksti.😉

    Mis küsitlusse puutub, siis vaatasin ja vastasin ka. Seekord. Erandina. Mingi aeg tagasi võtsin endale peaaegu reegliks üliõpilaste küsitlustele mitte vastata, kui nad just ootamatult head ei ole. Enamasti ei ole. Tegelikult poleks tohtinud ka sellele vastata.

    Tegelikult ei saa ma üldse aru, mis kuradi pärast õpetatakse ülikoolides inimesi tegema mõttetuid ja sisutuid küsitlusi!

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Aaa, Tillichi kontekst!:) Ka’i mäleta – olen isegi lugenud seda lauset originaalis, aga tapke või ära, meelde’i tule. Häda mdgi selles, et sellest on juba a-id, kui viimati Tillichit lugesin. Oleks aeg uuesti lugeda, aga mul pole endal Tillichi teoseid kodus ning enamik mu teoloogidest tuttavaid, kellelt neid laenata, on mind hakanud juba liiga kõlvatuks & saatanlikuks tüübiks pidama, et mulle üldse midagi laenata veel:)

      Aga üliõpilaste küsitlusist – vastasin hiljuti 1le, mis oli küll mu meelest vägagi adekvaatselt koostet, erinevalt sellest tänasest, kallutet küsitlusest, mille tulemused juba ette aimata on ning teaduslikkusest seega juttugi ei saa olla.

  4. Varju ütleb:

    Eesti keelde tõlgitud Tillichi “Religioossetes kõnedes” on seda edasi antud nõnda: “Meie keel kasutab üksinduse kahe liigi jaoks erinevaid sõnu. “Mahajäetusega” tähistab keel üksinduse valu, “üksindusega” mõlemat, nii selle valu kui ka suurust. Kõnekeeles seda vahet ei tehta, kuid olgem sellest teadlikud ja süvenegem inimeseksolemise kahetähenduslikkusesse.” Kontekstiks ongi Tillichi selleteemaline arutlev essee, võimalik, et jutlus, kus ta üksilduse nii-ja naasuguste külgede üle arutleb. Üksindus kui inimest lõhkuv ja üpris lohutu situatsioon, mille põhjusteks on armastuse puudumine, täielik hüljatus teiste inimeste poolt jne, ja teiset küljest siis üksindus, kus inimene saab tegeleda eneseanalüüsi ja mõtisklusega kui positiivne ja ülesehitav üksindus. Viimane siis kui enda poolt valitud eraldumine ja esimene kui rõhuv hüljatustunne.

  5. kukupai ütleb:

    Selle lõhkuva üksinduse kohta käib eesti keeles paremini ‘üksildus’, üksindus ise võib täitsa positiivne olla…
    Ma kunagi oma blogis arutlesin ka sel teemal.
    Ja selle küsitluse kohta – mulle jäi mulje, et tahetakse tõestada, et inimesed,kes väga aktiivselt FB-s istuvad, on reaalelus sõpradeta ja üksildased. Kallutatud küsitlus jah…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s