Kirjatäht suretab,aga Vaim teeb elavaks (2Kr3:6)

Jaanus Silla foto

Jaanus Silla foto


Õige pea kogunevad Tlnas Vabaduse platsile meeleavaldajad protestima rulasõidu keelamise vastu ikka sealsamas platsil. Et ma seda txti mõnda aega ikka kirjutan ka, vb vabalt juhtuda, et sel hetkel, kui txt teieni jõuab, nad juba ongi seal. Asja olemuse on üsna täpselt kokku võtnud Erko Valk.

Hommikul avaldas Imbi Paju fb-s ka nördimust asjade taolise käigu üle. Sündis diskussioon, milles algatet mõtteid tahaksin siin natuke edasi mõelda.

Tlna kesklinna, eriti vanalinna 1 suurimaid hädu näikse olevat see, et linn on orienteerit turistile. Turist on siin αλφα & ομεγα, algus & ots. Igasugu asjatajate & linnaruumi korraldajate jaoks poleks kohalikku nagu olemaski.

Sellest vanalinnast on saamas muuseum, eksponaatide väljapanek, mida ainsana elustavad turistid. & kõik need turistilõksudest sööma- & joomakohad ei ole isegi mitte muuseumikohvikud, vaid osa ekspositsioonist. Kuid taolise museaalsusega kaotab vanalinn oma eheduse – ning siis kaob ka turisti huvi selle vastu. Orienteeritus eeskätt kohalike asemel eeskätt turistidele tähendab paradoksaalsel kombel ka ilmajäämist neistsamust turistidest. Sest kes ei tule Tlna ainsa eesmärgiga oma nina täis tõmmata &/või ebaeetilis-ekspluataatorlikul kombel odava raha eest viletsat keppi saada, selle peletab taoline museaalsus, taoline elutu, lakit mängutooslinn lihtsalt minema. Sest kaua sa jõuad ringi tuiata linnas, mis sarnaneb lubjatud hauale, mis väljastpoolt paistab küll nägus, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku (Mt.23:27, pisut kohandet minu txtle vastavaks).

Võõras kohas tahab inimene tajuda kohalikku koloriiti, seda tullakse pigem otsima, mitte vtmisväärsusi. Kes ainult vtmisväärsusi näha tahab, see niikuinii ei jõua turismibussist kuigi kaugele. Kes aga juba istub kohvikusse maha, see tahaks näha muudki peale rahvusvahelise kohvikusisustuse (mille vastu mul isiklikult pole midagi) ning IIe turistide. Erandiks on taolised rannakuurortid nagu Šarm el Šeik & Kanaari saared umbes täies koosseisus, kuhu ainult rannamõnude pärast sõidetaksegi. Tlnasse rannamõnude pärast ei tulda, meie laiuskraadil ei suuda isegi merekuurortid ainult rannamõnude pakkumisega hakkama saada ning ei tahagi seda. Pärnu & Kuressaare on kohaliku koloriidi pakkumisel tunduvalt edukamad Tlnast. Ning kohaliku koloriidi all ei pea ma kindlasti silmas mingit rahvusromantilist lavastust, vaid päris ehtsaid tänapäevaseid kohalikke toimetamas oma päris ehtsaid kohalikke asju. Pärnus on peale turistide veel pärnakad, Kuressaares kuressaarlased, Tlna vanalinnas kipub tlnlane olema haruldane vähemus – õieti pole kellelgi teda sinna vaja, mida ei panda paljuks talle ka igati mõista anda.

Ning nõnda lõpuks kaob ka turist – linnast, mis on surnud, ehk ta küll elab. Aga oluline polegi mitte niivõrd turisti kadumine, kuivõrd see, et linn oma kodanikest võõrdunud. Linnaga on juhtunud sama, mis enamasti juhtub riigi või rahvusega – kõik need on mõeldud teenima inimese huve, aitama tal endaga paremini toime tulla, ent need kaugenevad oma funktsiooniks, muutudes inimesele pigemini koormaks, takistuseks. Linn, mis on mõeldud olelema oma elanike jaoks, oleleb nüüd turistidele, külalisile, saades taagaks neile, kelle kodu siin on.

Probleemi ei saa põhjendada ega ka lahendada 1nes või isegi peamiselt sellega, mida Oudekki kunagi välja pakkus – et inimesed joovad kohvi & elavad üldse sotsiaalset elu oma kodukoha vahetus läheduses, miska tuleb vanalinn elukohana tallinlasile tagasi võita. Ka Helsingi Esplanaadil ning selle lähiümbruses ei ela kohalikud – seal ei ela praktiliselt üldse mitte keegi, sest kinnisvarahinnad on sedavõrd kõrged, et enamikus vanus kortereis tegutsevad hoopis mingid firmad või muud asutused. Ometigi on stadilasil sinnakanti asja, turistide kõrval kohtab alati olulisel hulgal ka kohalikke, nad ei ole peletet mujale – ehkki ka Stadis on kuumiks kohiks saanud mitmesugused äärelinnabaarid, eksib linlasi, linna elanikke pidevalt ka Esplanaadile, rääkimata veel Stockmanni ümbrusest, Kiasma kandist &ms. See kesklinn elab, ei ole kuidagi museaalne, mumifitseerit Tlna vanalinna mõttes.

Barcelonas on Sagrada Familia & muud toredust. Ometigi oleks see linn palju vaesem, kui puuduksid väljakuil ringtantsu tantsivad ning väikesis kõrtsides oma veini & suupisteid nautivad kohalikud, samuti botteloniga täidet kokakoolapudeleiga ringi hängivad pool- või juba purupurjus teismelised. Ilma nendeta poleks Barcelona see meeldiv koht, millisena teda tuntakse Euroopas & kaugemalgi, külalised ei tajuks seda mõnusa linnana.

Mdgi, ei mina ega eestlane üldiselt kipu naljalt võõraga suhtlema & kui võõras ise suhtlema kipub, siis võtame seda suisa solvanguna – vähemalt mina küll võtan:) Aga ehk piisab ka, kui me lihtsalt seal vanalinna melu sees olemas oleme; seda, et eestlasega on praktiliselt võimatu jutule saada – et see ongi tema rahvuslik eripära – saab kirjutada juba ju turismiteatmikeski. Kui tallinlasel ikka Vanalinna asja oleks igapäevast elu elama ning igaõhtust tšilli tšillima, vaevalt küll siis turistid tallinlase enam ära peletaks, kui just teenindajad turisti ees lömitamiseni ei laskuks.

Aga kardan selle mängutoosluse, selle lubjat haua sarnase olemise olevat ka põhjuse, miks nõnda palju noored, kel valida Tlna & Trt vahel valivad Trt – ning Tlnsse’i suhtu pärast seda enam mitte hästi ega ka neutraalselt, vaid avaliku põlastusega. Põlastus tuleb sellest, et Tlna Vanalinn, aga ka kesklinn üldisemalt, ei suuda enam olla barcelonalikult mõnus. Mõnu puudumine tuleb sellest, et kohalikku ei vajata sinna, vajatakse turisti & tehakse muuseumit.

Vabaduse platsil rulatavad noored olid osa sellest tglkst elust, mis Tlna kesklinna veel jäänud. Olid osa pärisolemisest. Olid ehtsad. Ajades need noored sealt minema, astub Tln järgmise suure sammu lõpliku mängutoosistumise, lubjastumise ning kopitanud lõhna külgevõtmise poole. See pole hea ega kasulik lõpuks mitte kellelegi, ka mitte neile, kes selle oma lühinägelikkuses ehk arvavad kasuliku olevat.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

3 responses »

  1. Kober ütleb:

    Ma küll lugesin Erko artiklit kiiruga ja diagonaalis, aga minu mälu järgi oli platsi planeerimise ja valmimise ajal juba juttu, et sinna tuleb ka rulatamise koht. Mis muudab nüüdsed plaanid ikka eriti irvitavaks, et mitte öelda sadistlikuks.

  2. agulirebane ütleb:

    Varsti saab kaks aastat mööda ja ega ma ikke üldse ei kahetse. Ei saa öelda, et ka Trt linnaisad planeerimisega hiilgaks, aga … on agasid, mis kompenseerivad.

  3. a ütleb:

    PH: Ometigi on stadilasil sinnakanti asja, turistide kõrval kohtab alati olulisel hulgal ka kohalikke…

    Palju seal neid turiste tegelikult on? Isegi Esplanaadil on praegusel aastaajal – aga mu meelest tihitipeale ka kesksuvel – vähemalt kolmveerand kohalikke. Või üle poole ikka. Ülejäänud kesklinna piirkondadest rääkimata.
    Tjah? Turist Helsinki kesklinnas. Vot kohe on kuulda tegelikult. Kui räägib inglise keelt näiteks. Või vene. Või midagi muud. Ja neid näeb küll, aga suhtes kohalikega on neid 10:1 ainult. Enamasti vähemalt.
    A Tallinnas? Vot Viru hotellist vanalinna poole ja Vanalinnas kohati kohalikke nagu ei olegi üldse. Toompeast rääkimata.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s