Päris täpselt a. tagasi tehtud fotot mul mdgi ei ole. See oleks ka üsna haruldane tõenäosus, kui sissekandmise hetkel leiduks pilt, mis tehtud täpselt a. eest – kui mitte just teadlikult sissekandmist nõnda ajastada. Aga pole mul ka 1ki fotot mullusest apr-st ega isegi mitte maist. Seega tuleb teha pisut sohki sinna-tännapoole ning otsustasin valida ülesvõtte veidi vähem kui a. tagusest ajast.

Niisiis, Brüssel, juuni keskpaik 2010. Kunst-Weti metroojaam, mille nimi minus (eriti kui WAM-fetišistis) palju kelmikaid mõtteid tekitas:) See pilt on aga seotud tervelt 2 inimesega, kes praeguseks suhteliselt kadunud on, millest on südamest kahju.

Pildi tegi nimelt Leelo, kes tollal Brüsselis resideerus. Paraku on selline lugu, et Leeloga oleme meie tutvuse algusest peale peamiselt interneti vahendusel suhelnudki – reaalis oleme kohtunud, kui ma nüüd õigesti mäletan, ainult 3x. Nüüdseks on Leelo aktiivse võrguelu elamise juba ammuilma ära lõpetanud, miska see äärmiselt meeldiv, taktitundeline, elegantne & intelligentne inimene on mu tutvuskonnast sisuliselt kadunud. 1 järjexseist netiajastu suhtlustragöödiaist.

Pildil on näha tollane kallis kolleeg 1st ajalehest, Liisi P. Tollane kolleeg seepärast, et ta selsamal suvel otsustas ajakirjandusest lahkuda ning põrutas juba septembris maailma kuklapoolele – Austraaliasse. Otsima igasugust, mitmesugust ning kõikvõimalikku õnne. Palju ta sellest nüüdseks leidnud on, ei tea, igatahes on ta praeguseks otsaga Sydneysse välja jõudnud.

Liisi lahkumisest oli & on mul siiamaani tuline kahju, sest kuigi Eesti ajakirjandus on täis kenasid & toredaid inimesi, oli just Liisi mulle kolleegidest kõige lähedasem, temaga tajusin teatud vaimselt 1l lainel olemist kõige rohkem. Ehkki näit. tõsiselt südant puistanud olen hoopis Liisi ülemusele – kellel on taoliste südamepuistamisiga ilmselt ka suhteliselt kerge toime tulla, sest olles usutunnistuselt katoliiklane ning seega pihisakramendiga harjunud, suudab ta ilmselt keskmisest eestlasest paremini ära mõista ka vajaduse mittereligioosse hingehoidliku vestluse järele:) Kuigi ka Evelyniga suhtlemine on jäänud neetult soiku ning pole parata – eks ma pea siinkohal viga eeskätt enese juurest otsima.

Kuid &h – Liisi lahkumisega sõna otseses mõttes maailma IIe otsa kaotasin ma Eesti ajakirjanike hulgast inimese, kellega mul oli – ei oskagi öelda, mis just. Ei saa öelda, et kõige sarnasem maailmavd, või -taju vms., ses osas olime küll ka üsna sarnased, aga ilmselt tuli siin ette ka suuri erinevusi, vähemalt kohati ma märkasin neid. Aga temaga oli kõige kergem pääseda 1le lainepikkusele. &h, muudmoodi ei oskagi ma seda väljendada.

Seega tekitab see pilt minus nukkerhelgeid nostalgilisi mälestusi. Ehkki tolle klõpsimisest on möödas vähem kui a.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s