Lauri Pitkäse foto

Keit Pentus lubanud lahkesti Tlna IV trammiliini peale uued moodsad trammid hankida. See on ilgelt kõva sõna & mis peaasi, pole vuhvel!:) Mdgi tahaksin ma, et IId trammiliinid ka endale ikka uue koosseisu peale saaks. Kuigi igasugune vintage on trammiasjanduses ka ikka väga kift ning Tlna trammid on otsapidi nii vanad küll juba, et hakkavad sellisesse retro-vintage kategooriasse välja jõudma. Oma sõnade juurde oli Keit pannud ka pildi Strasbourg‘i 1st tähtsaimaist trammipeatusest – see konkreetne peatus seostub mul küll kerge tüütusega, sest tegu on linna 1 olulisima trammipeatusega, mida läbisid minu mäletamist mööda vist kõik Strasbourg’i trammiliinid, miska olen ma selles peatuses tüdimuseni trammi oodanud. Ahsoo, 1 liin vist ikka’i läbinud, aga kõik ülejäänud küll. Minul sedasama pilti, mida lp. poliitikul, mdgi ei ole, aga panen pildi samast trammipeatusest koguni samast küljest & enam-vähem sama rakursiga (ehkki vähe kaugemalt või siis lühema toruga) pildistatult.

Mulle nii tohutult meeldib igasugune rööbastransport!:) Küllap siin mängivat suurimat osa 2 tegurit:
1)Rööbastransport on keskkonnasõbralik transpordiliik ning seega sobiv minu ideaalühisk-a, milleks oleks “keskkonnasõbralik naudinguühiskond”. Sellisele ühisk-le töötavad tänapäeval vastu küll kõik olelevad ideoloogilised jõud, mitterohelised on selle vastu seepärast, et neile pole oluline keskkonnasõbralikkus & rohelised seepärast, et nad kas tahavad päriselt tagasi puu otsa või vähemalt mingi agraarromantilise idülli keskele, aga kui ei taha kumbagi, siis on nad ikkagi puritaanid ning vihkavad südamest hedonismi, epikuurlust ning naudinguid & üritavad kehtestada askeetlikku loobumisühisk-a. Aga olen vist tänu säravale kevadpäikesele kuidagi optimistlikus meeleolus ning leian, et kui ma nüüd välja ütlen, et igatsen praeguse tarbimisühisk-a, (millel on mu meelest ainult 1 tõsiselt suur viga – kestmatus) asemele keskkonnasõbralikku naudinguühisk-a, siis ehk tekkib rühm mõttekaaslasi ning on võimalik selles sihis tegutsema hakata, enne kui hilja.
2)Ühtlasi on rööbastransport ka nostalgiline transpordiliik, sest oli prevaleeriv sel ajastul, mil inimesed veel tõsiselt naudinguist lugu pidada oskasid. Või st. inimesed oskavad naudinguist lugu pidada tänapäevalgi, aga kõnelen ajast mil intellektuaalkonnas ei tugevnenud lakkamatult naudinguvastased meeleolud ning uuspuritaanid ei pääsenud xaga ligi nii täitevvõimule kui ka propagandakanaleile – ehk siis ei üritet nui neljaks naudinguid ära keelata ning IIpidi jällegi neid kõiki argumente kasutades mutta trampida.

Rongi ülistamise võtan ette mõni II x, aga jätkan kiidusõnadega trammi aadressil.

Õigupoolest ma’i teagi, millal tramm mulle nõnda koletumal kombel meeldima hakkas. Eks lapsetatina olnud mul sügavalt 1kõik, missuguse transpordivahendiga linnavahel ringi tuuritada. Kuigi &h, igasugused ühistranspordivahendid, sh. tramm, on mulle alati röögatumalt meeldinud. Aga’i saa öelda, et hilisemailgi a-il tramm minu elus mingit väga olulist kohta omama hakanuks.

Ilmselt hakkas trammi olulisus kasvama perioodil, kui külastasin agaralt Riia linna. Kes seal käinud, teab sealsed trammid välimuselt olevat üsna samasugused Tlnas ringi liikuvad, kuid suuremad. Nendega oli hea mööda Riia linna ringi sõita ning endale turismiekskursiooni teha. Pärast seda hakkasin muiski linnus juba trammidele IIe pilguga vtma. Ehkki tramm minu erilise huvi objekt sageli veel polnud, sest kus oli metroo, seal köitis mind ikkagi metroo. Näit. Helsingi trammid, millesse praeguseks praktiliselt armunud olen, jätsid mind pikka aega sootuks külmaks, sest kogu imetlus kulus metroo peale. On ju tegu Tlnale lähima metrooga, kus pealegi veel ilusad oranžid vagunid:)

Kuid samune, pildil kujutet Strasbourg kinnitas minu armastuse trammide vastu ikka & igaveseks. Need, tol hetkel (külastasin Strasbourgi Ixselt 2002. a-l) tõesti hüpermoodsad, voolujoonelised, mõnusa surinaga sõitvad trammid. Tõeline kaif:) Ühtlasi olid just need trammid mulle tol hetkel väga vajalik tõestus, et roheline eluviis ei pea olema tingimata askeetlik-puritaanlik mudastampimine, vaid vb sisaldada vägevaid naudinguid, sest sellise elektriloomaga mööda Strasbourgi tuhisemine on kahtlemata nauding. Praeguseks on sealsedki trammid mõneti kulunud & väsinud, ent xtärganud I armastust see enam muuta’i suuda.

Järgnesid siis muudki toredad trammid, näit mullune Bonni kogemus, kus tramm sahises ka linnast väljas, põldude & aasade vahel, oli tervitatav-tervistav:) Ning meenus, et juba 1991-92 a-vahetusel sõitsin ma Budapestis toreda vintage-trammiga. Bonnist ka veel see tore kogemus, et sealne metroo pole muud, kui maa alla sõitma pandud tramm. Nii nummi:)

Igatahes ootan nüüd, et uued & uhked trammid tuleks peale IV liini muilegi liinele ning et trammiliine tuleks juurdegi. Lasnamäe & lennujaam mdgi, aga teoks võiks teha ka selle ambitsioonika trammi & elektriraudtee ühendamise projekti, et hüppad Kadriorust trammile ning põrutad otse Paldiskisse välja:) Ka tahaks näha tramme muiski Eesti linnus, Trts kindlasti, aga miks mitte ka Pärnus. Oleks tore küll:)

Trammiajastut alga!:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

7 responses »

  1. udupea ütles:

    Helsingi T3 liin meenus kõigepealt
    ja täiesti kontekstiväliselt see lugu: http://www.youtube.com/watch?v=rbkdU0urAH4

    • Punane Hanrahan ütles:

      See Helsingi T3 on 1 igavene katk, nuhtlus & õnnetus. Iial ei saa aru, kust ta parasjagu tuleb & kuhu läheb. Isegi kohalikud, isegi elupõlised helsinglased pahatahti ei saa:)

      • Larko ütles:

        Enam-vähem saan, siiski. Küll aga kipun liinid 3 B ja 3 T omavahel sassi ajama ehk võin vabalt vale trammi peale kogemata sattuda. Kui väga palju aega, pole ka hull, sest B ja T sõidavad üht ja sama 8-kujulist marsruuti erinevates suundades. Ehk põhimõtteliselt saab mõlemaga igasse peatusesse, kuid vale otsuse puhul võib aega minna tunduvalt kauem. Umbes poolteist tundi võtab terve marsruut läbi sõita nii et oled jälle seal, kus peale tulid.

  2. päevavaras ütles:

    Kui ma kunagi ammu aastate eest Helsingis käisin, siis ma nägin, kuidas seal ehitati trammiteid. See meenutas paljuski raudtee ehitust. Midagi sellist ma Tallinnas tol ajal ei märganud ja pole ka kuulda olnud, et oleks vahepeal sarnaseid asju juhtunud. Arvestades, et koos koorelahutajaga trammiga Kopli poole sõiteks saaks ka täna võitegu tehtud, siis pole vist kartagi, et pealinnas sama tõsiselt trammiliikluse arendamisse suhtutaks.

    Pentus mõtleb muidugi õiges suunas. Aga selleks, et sihtmärk ja suund kokku saaksid, tuleb hakata mõtlema sellest punktist, kus reaalselt ollakse, mitte konstrueerida mingit udupeent ideaalmaastikku. Welcome to Estonia, Keit Pentus!

  3. notsu ütles:

    Debreceni linnas on üksainus trammiliin, aga see-eest olid trammid roosad ja helesinised ja tilisesid vaikselt, kui ma seal viimati olin. ei tea, mis praegu on.

    Selline väikelinnatramm inspireerib mind alati selles suunas, et ka Tartus peaks tramm olema (kuigi möönan, et Pärnu oma väljavenitatud kujuga vajaks seda tunduvalt enam).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s