Uitmõtteid

Image by micmol  via Flickr

Saan vist aru, miks kajandamine allamäge veereb. Alati ju pole pika sissekande jagu mõtteainest, aga lühemad sutsakad saab maha hõigata ka fb-s. Ehkki, mida teevad need, kel pole fb-kontot ent kelle kajameis ka vaid tühjus vastu kajab? Kas pühenduvad kahepoolseile vestlusile skaibis, msn-s & muus taolises? Nagu ma aru olen saanud, on reaal rahva hulgas jälle väga populaarseks muutunud:) Ehkki sedagi juttu olen ma ajanud juba vähemalt mitu kuud, mulle on vastu vaieldud ning siiski tundub mulle, et tõepoolest on üle hulga aja saanud reaalist täiesti arvestatav võistleja erinevaile virtuaalkeskkonnile. Minu oponentidel on õigus aga selles, et päriselt kõrvale tõrjuda pole päriselu suutnud siiski 1ki virtuaalkeskkonda ning ilmselt ei suudagi.

Tglt. mdgi ei saa reaali-virtuaali niimoodi vastandada, mõlemad on 1e & sama elu erinevad tahud või väljendused lihtsalt ning ilmselt seetõttu’i saagi 1 IIt päriselt välja suretada. Virtuaalmaailm on enamiku jaoks meist siiski ju üsna uus nähtus (vanimadki virtuaalhaid meie hulgast on seal parimal juhul aega veetnud mitte rohkem kui 20 viimase a. jooksul) ning ilmselt on praegu kätte jõudnud see aeg, kui pärast sinna- & siiapoole rabelemist ning vintsklemist on reaal & virtuaal enamike arvutikasutajate jaoks jõudnud mingisse optimaalsesse suhtesse. Kuivõrd enamik inimesi ei pea oma tööga seoses viibima arvuti juures nii tihti & suhteliselt kummalisil kellaajul, kui mina, siis on minu jaoks jäänud internetis liiga vaikseks, kuid et just sedasorti, minu jaoks “alaäge”, võrgusuhtlus on kestnud juba pikemat aega, siis ilmselt on see paljuile optimum. Seda enam, et olen ise hädas kallite sõprade vestlusealgatusiga skaibis & fb-s, sest enamasti üritatakse vestlema hakata just keset minu kõige kibedamat tööaega – mis aga pole ilmselt mingi murphy, vaid näitabki seda, et kaasinimeste võrgus veedetav vaba aeg langeb samale ajale minu kõige kibedama tööajaga, ehk meie graafikud ei klapi üldse. Seega ei saagi IIte inimeste optimum olla minu optimum. Aga ma rõõmustan, et IId oma optimumi leidnud on, sest üldiselt olen ma optimaalsete lahenduste pooldaja, need teevad kõigi elu rõõmsamaks:)

Selle elu tagasi reaalikolimisega või reaali- & virtuaalitasakaalu leidmisega – kuidagi mulle tundub, et inimesed ei ela ka reaalis enam päris nii, nagu “vanasti”. Täpsemalt masueelsel ajal. Masu näikse olevat vähemalt minu tutvuskonnas mingeid väärtushinnanguid mitte niivõrd oluliselt muutnud, kuivõrd teatavaid hoiakuid kinnistanud & tugevdanud ning IIi nõrgendanud. Aktuaalne näikse olevat kogunemine mingite väiksemate, aga sealjuures üsna püsiva koosseisuga rühmade kaupa. Nähtus iseenesest tuttav ning olen seda siin ju isegi palju kirjeldanud – kuidas omal ajal suur Pika Jala seltskond jagunes paljuiks väiksemaiks alagruppideks, mis ei olnud sugugi väga sulet või kinnised, mille servil toimus kogu aeg muutusi, aga tuumik püsis a-id sama. Ning tänapäevaga sarnane oli seegi, et enamasti kuulus 1 inimene xaga mitmesse taolisse gruppi. Ma’i saa kurta, praegusel ajahetkel toimub minu hõlmamine taolisisse gruppidesse aktiivsemalt kui kunagi varem. Paraku ma veel hõlmat pole, sest et ma kas ei saa õigel ajal Pldskst tulema või on mul raha täiesti lootusetult otsas. Aga inimesed, palun ometi, ärge solvuge minu peale ning ärge kaotage ka lootust minu suhtes, ma tõesti teen endast parima & üritan siiski IIega lõimuda, kui te minu kutsumist jätkate:)

Kuid rääkisin hiljuti 1 oma sõbraga, kes kõneles end samuti veetvat oma aega umbes 4-5 sellise väiksema grupi vahepeal. Aga just vahepeal, sest päriselt ei tunne ta end kuuluvat 1ki neist, kuna tal ongi probl-e väga tugeva rühmaidentiteediga, mis paraku iseloomustab kõiki selliseid rühmi. Mõni inimene lihtsalt ei talu või siis ei suudagi tunda teatud piirist kaugemale ulatuvat grupikuuluvust. Ning nii vb juhtuda näit. selline kahetsusväärne asi, et mõnel suuremal üritusel, kus inimesed sektsioonidesse kogunevad, jääd sa ise täitsa 1i hoolimata sellest, et kogu seltskond sulle pmst. tuttav on. Jääd 1i, sest sinu grupitunne polnud vajalikul hetkel piisavalt suur ning nüüd ei pea 1ki rühm sind automaatselt enda hulka kuuluvaks, miska kõik hoiavad omaette ning sina oledki taoline 5 ratas. Tean seda tunnet, endagagi taolist juhtunud ning ikka rohkem kui ainult 1x.

Aga see sõber pole ainuke, kellele väga tugev grupiidentiteet vastuvõetamatu on. Selline olen ma ise, selline on Kati, selline on Ramloff (keda vb nüüd rahus linkida, sest et ta uuesti kirjutama on hakanud:)) ning leiab mõned veel. Naljakas on see, et oleme omavahel üsna tihedasti läbi käima hakanud, ehk siis on moodustumas “tugeva rühmaidentiteedi suhtes allergiliste isikute rühm”:)

Tahtsin siin veel kirjutada, kuidas ilm pole enamasti ei vahemereline, aga mitte ka vastikult jahe, vaid üsna vastuvõetavalt soe, ehk siis on üle a-te vist tõesti käes see täiesti tüüpiline Eestimaa suvi, mida ilmajaam meile kevadel ennustas. Kuid ei peatu ilmateemal pikemalt, sest olen siia niigi kaua mõõdutundetult jahuma jäänud (kajamisissekande optimum pidavat olema u. 600 tähemärki, sellest olen ma jälle juba kõvasti rohkem kui 100 märgiga üle sõitnud) ning lõpetan parem ära:)