Irish countryside near Ballyconnell

Image by jimmyharris via Flickr

Vanarahval jagunes suvi 2ks erinevaks pooleks – heledaks suveks & tumedaks suveks. Suvepoolitaja oli siis karusepäev, mis just paari päeva eest mööda sai. Ehkki ma kevadel pikisilmi ootan heleda suve saabumist – kuigi sügisene & talvine pimedus mind enam ammugi ei depresseeri, depresseerib hoopis külm, miska loodan tulevikult pehmeid talvi – meeldib mulle endale tume suvi hoopis rohkem. Nagu te teate, on mu lemmika-ajaks “kõrgsügis” ehk siis aeg, mil puude värvikirevus on haripunktis ning rahvas naudib rammusat põllusaaki, aga ega tume suvi jäägi sellest idüllist ju kaugele. Värvikirevust temas pole, aga muid häid omadusi on.

Polegi nii ammu, kui ma pidasin juulit a. kõige igavamaks kuuks, sest varasuvele omane plahvatuslik-pulbitsev kasv on otsa saanud, koos kevadise õiteiluga. Viimaseil a-il olen, tänu Kati torkimisele peamiselt, märganud, et tglt. õitseb ka juulis igasugu huvitavaid ning ilusaid taimi. Ning mitte ainult metsa- & aasataimi, mis mulle mõneti labased tunduvad, vaid ka kultuurtaimi, inimese aretet õilsaid sorte & liike. Õitsevad ka minu suured lemmikud – sarikõielised. Sarikõieline taim on minu jaoks esteetika tipp, abs. ilu 1 etalone. Tuleb tunnistada, et kauneim sarikõieline, mida mina tean, on Sosnovski karuputk, aga mis siin tglt. imestada või häbeneda, eks seda ole ajaloos lausa juba tüütult tihti ette tulnud, et ilu on ühtlasi ka ohtlik ning koguni tappev:) Ning mõnix tuleb ilu hävitada, et üldse ellu jääda:)

Aga asi pole üldse ainult õites. Kunagi tundus juuli mulle ühtlaselt roheline, nüüd olen avastanud selles rohelisuses palju erinevaid toone, värve & varjundeid. Need ei hakka silma nii kergesti, kui mais-juunis, kus üldine rohelus kasvades väga ruttu tooni muudab. Ent tglt. on juulirohelus vägagi varjundirohke, see on märgatav isegi üsna pealiskaudsel süvenemisel. Ning need toonivarjundid ning valguse & varju vahexad muutuvad veel ilmast olenevalt, see kõik annab juulile ilu & elegantsi.

Ent tume suvi tervikuna meeldib mulle tema täidlaste & küpsete toonide pärast, mis sügisel karnevalilikule värvikirevusele teed annavad. Ning justnimelt on tumedal suvel mitmesuguseid väga huvitavaid tumedaid toone, eriti kui õhtuti pilk taevasse suunata ning pilveriiki & sealset vaheldust kaeda.

Mõnigi sõber-tuttav on just neil päevil väljendanud tahet maale minna – paljud juba veedavadki seal oma suvepuhkust. Tglt. vb paadunud urbanist minna maale mdgi 1kõik millisel ajal ning ta leiab sealt ikka linnaelule meeldivat vaheldust, aga mdgi kuulub 1kõik milliste aegade hulka ka tume suvi. Ning tumedal suvel maal on mitmeid voorusi. Juba praegu vb laotada piknikuteki kuhugi põõsa villu ning trimbata seal külitades otse kaevus jahutet handsat. Julgemad võivad proovida ka õuhkat, kui õigesse regiooni juhtuvad sattuma. Ise võtaksin meeleldi lonksukese Patupera brändit – pole seda jooki kunagi saanud, aga selle legendaarsus jälitab mind juba pea 10 a-t, Ist xst peale, mil sest joogist kuulsin. Kes aga nõnda kangeid asju pelgab, see vb võtta mekkida hüva koduõlut, mis mdgi vb ka üsna kangeks kätte ära minna. Kangete jookide juurde on paslik haugata seakamarat, õllekõrvaseks sobivad vast kergemad suupisted – eks ole tumeda suve häid omadusi seegi, et aed hakkab toiduhuvilisele mõndagi hõrgutavat pakkuma ning seda üsna pidevalt.

See on mdgi väga subjektiivne, aga mina ise eelistaksin piknikutekil külitades ning handsat trimbates kanda valget ülikonda sama värvi nokkmütsi või kaabuga ning kingadega. Mdgi on valge ülikond, “troopikaülikond”, üldse minu suvine lemmikrõivastus (keegi võiks mulle kinkida troopikakiivri &/või panamakübara). Aga valge ülikonnaga on rohkem pihta hakata augustis kui juulis. Augustis nimelt valmib vili ning põldudel vb näha kombaine ning muid viljakoristusega seot masinaid. Siis on tore valge ülikond selga panna ning põlluteile kaema minna kogu seda sagimist, mis väljadel lahti läinud. Ei pea piirduma ainult teiga – koristet viljapõllust järgi jäänud kõrrepõld on jalutamiseks õieti mugav keskkond. Ehkki on targem seal jalutades suitsetamisest hoiduda, muidu võib kergesti valla päästa hävitava tulekahju. Daamidel oleks siis kena kanda maani seelikuid, valgeid jakke, küünarnukkideni kindaid, kübaraid ning päevavarje. Jalutuskäigule oleks soovitatav võimalusel kehakarastuseks kaasa võtta mitmesuguseid long drinke. Pärast jalutuskäiku on meeldiv istuda varjulisele verandale, selle puudumisel vb ka otse õue, põlispuude villu, aga kui hirm ebameeldivate putukate ees (keda sel a-ajal paraku veel leidub) sel teoks saada’i lase, siis ruumikasse talukööki ning lasta hea maitsta mitmesugusest värskest materjalist valmistet kvaliteetsel toidul ning nende juurde lahutamatult kuuluvail hüvadel jookidel. Selle kõige kõrvale vaadelda, kuidas suveõhtu külluslikkus värvidemängus annab teed sumedale suveööle.

Ka vihmased ilmad pole takistuseks, sest suvevihma rabin katusel on kaunis nautida, sinna juurde võib tarvitada mitmesuguseid sooje jooke, krõbistada küpsiseid või muid sarnaseid küpsetisi. Muuseas – värsked aedherned on vihmase ilmaga kuidagi iseäranis hõrgu maitsega.

Lauamängude & muude seltskondlike harrastusiga, tubaka ning mõnusa vestlusega võib siis hiliste öötundideni aega veeta, et seejärel anduda kosutavale unele. Ees ootavad järgmised päevad täis klassikaliste romaanide ning kurtuaasse luule lugemist õunapuude varjus & muid intellektuaalseid harrastusi, kuni saabub aeg või tahtmine linna tagasi pöörduda, või teie töökail maasugulasil nende kaelal parasiteeruvaist linnavurleist kõrini saab ning nad mitmesuguseid vihjeid tegema hakkavad teie lahkumise kohta:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s