Mulle nii tohutult meeldib, et meie tervisefašistlikul ajastul julgevad sks. lauljad endiselt sigaretiga poosida. See annab lootust, et tervisekaitsjate püüdlused oma tahet muile vägisi peale suruda ei õnnestugi nii kergesti. Iga taoline foto annab väga selge sõnumi: No pasaran!:) Panen siia paar pilti oma suurest lemmikust Annett Louisanist, et seejärel jutuga edasi minna:)


Mis mind Eestis häirib vast ehk kõige rohkem on mitte lihtsalt paljususe puudumine – paljusus on tglt. paratamatult igas moodsas ühisk-s olemas – vaid üldlevinud arusaam, nagu’i saaks pluralism tglt. olemas ollagi, et pluralism on võimatu, et seda pole. Õieti isegi ei mõelda mu meelest sinnamaale välja, et paljusus on võimatu, vaid juba vaikimisi, enne kui üldse mõtlema hakatakse, eeldatakse selle võimatust. & nii juhtubki alatasa, et kui keegi kohtab tema omale vastupidist arvamust või seisukohta, siis ta eeldab, suisa postuleerib, et see II tahab mitte ainult talle, vaid tervele Eestile, ehk isegi maailmale, oma seisukohta peale suruda. Et seisukohad, arvamused, hinnangud, hoiakud, aga ka käitumised, harjumused & elustiilid saavadki oleleda ainult siis, kui neid aktiivselt muile pähe määritakse. Et “Ela ise & lase IIil elada” on pmt, mis kohe mitte mingil juhul ei saa elus kehtida.

Et elu asemel toimub justkui pidev sõda. Sõda, mis näikse olevat ainus reaalsus. Alle gegen alle. Ning siis lähevadki asjad nii, nagu kirjeldab Valdur Mikita oma suurepärases essees:
Ususõjas ei huvita kedagi, mis põhjustel keegi ühte või teist asja usub või kuidas inimene oma usuni on jõudnud – tähtis on olla poolt või vastu. Tarkus ei ole ususõjas voorus, ainus voorus on fanatism. Olukord, et vale usu pooldajate hulgas võib olla samuti tarku inimesi, on täiesti välistatud.
Ususõda läheb enamasti üle vinduvaks sissisõjaks. Parim kutse dialoogile on vastase punkrisse heidetud granaat. Seejärel oodatakse, kuni tolm hajub. Midagi eriti ette ei võeta, molutatakse niisama kaevikus. Ja nii kuni järgmise fundamentalismiaktini. Peamine strateegia on vastase solvamine tema usutunnistuse pärast – see töötab alati.

Häbi & piinlikkustundega pean tunnistama, et olen tihtipeale isegi just sedamoodi toiminud. Peale selle, et nii on tglt. lihtsalt ebaviisakas & matslik, on paraku veel ka see, et taoline’i aita sugugi lähemale tuua minu tglkku eesmärki – päriselt pluralistlikku ühisk-a. Eks minu jutuga olegi nüüd juba see häda, et kuivõrd ma ise olen usufanaatikuna väljendunud & käitunud, siis osa rahvast võtab mu öeldavat niikuinii sõjaõhutuskõnena, ainutõe kuulutamisena. Aga alati ei saa ma süüdistada ennast & oma minevikus tehtud vigu. Paraku on nii, et masendavalt suurele hulgale eestlasile tundub, et pole võimalik olla millegi poolt, pole võimalik olla mingil viisil, pole isegi võimalik kirjeldada midagi tahtmata maailma kohe samasuguseks standardiseerida. Ning ammugi pole võimalik väljendada seisukohta, mille järgi 2 erinevat seisukohta või arvamust, hinnangut, hoiakut võiksid olla õiged 1aegselt. Võiksid isegi mitte konkureerida.

Tõepoolest, binaarsete opositsioonideta sureks meie rahvas vist välja, hakkab mulle tunduma. Omaenda kibedate kogemuste põhjal.

Ehk siis – on kas linn või maa, linn vs. maa. Ei saa olla nii, et mõned elavad linnas & mõned maal ning nii jääbki. 1d peavad IId kunagi endale allutama ning nende keskkonna hävitama.
– Ei saa olla nii, et mõned joovad kaevuvett & söövad taimetoitu, IId trimpavad veini-viina, naudivad tubakatooteid & lasevad rasvasel sealihal hea maitsta. Kõik tuleb pöörata 1te leeri. Kui muudmoodi ei saa, siis kasvõi seadusi väänates sellisiks, et need neetud IId lihtsalt ei saaks enam edasi elada oma hedonistlikul viisil. Aga siis usutakse ka, et hedonistid tahavad standardiseerida maailma hedonistlikuks, tahavad vägisi viina kurku kallata karsklasile. Et võiksid olla mõlemad: karsklased & tinapanijad või maa- & linnaelanikud, see tundub uskumatuna eestlasile, millegina, millega lihtsalt ei saa arvestada.

Nõnda tunnen ma tihti lausa jõuetust. Mina üritan öelda, et “laske ka meiesugusil elada, jätke meile võimalus”. Vastuseks tuleb “Ei, me peame vastu viimase mehegi ning ei lase teil ennast jalge alla trampida”. Oma niši taotlemist võetakse automaatselt sõjakuulutusena maailmavalitsuse pärast.

Aga mina tahan maailma olevat just võimalikult mitmekülgse, paljuse, rikkaliku. Tahan tõesti õitsemas näha tuhandeid eri õisi. Miski, millest ei saa aru minu kaasmaalased. Enamasti.

Eriti kurb on jälle siin LGBT olux. LGBT leer ei taha tõesti muud kui õigust oma nišile, õigust oma elule. Vastaspool aga’i ole suuteline nende tahtmisi üldse aduma millegi muuna kui vallutamis-, allutamis- & standardiseerimissoovina.

Sageli juhtub sedagi, et õieti kumbki pool ei anna endale sellestki päriselt aru, mille eest võideldakse, mille eest granaadid lendavad. Naeruväärseim näide ikka see omaaegne “disco-” & “hevirahva” põrkumine, kus “discomehed” ei seisnud tglt. sugugi disco & “hevimehed” hevi eest, vaid kogu rokk- & poppmuusikakultuur lihtsalt taandati neile 2le nähtusele, täiesti ülekohtuselt.

Mis ometi tooks rahu kaevikute & rindejoonte kohale ning kuidas teha eestlasele selgeks, et ta ei pea nii kohutavalt kartma, et ta võiks elada vabana suurest hirmust – et IIsugune, isegi talle täiesti vastandlik inimene ei tähenda juba ainu1i oma olemasoluga, et teda tahetakse käänata samasuguseks. Et IImoodi olija ei ole automaatselt oht eksistentsile, et iga erineja pole ohtliku võõrusu agressiivne misjonär.

Tahan Eestit, kus saan istumiselt oma karsklasist sõpradega minna rahus tina panema, kus maainimesed usuvad, et ka linnas vb olla tore ning keegi vb siiralt tahta seal elada. Kus lasterikas pere’i loobi lastetuid kividega &ne. Tahan elada arvamuste paljususe ning sõbraliku kooseksisteerimise õhkkonnas. Aga kas on üldse võimalik, et see õhkkond kunagi tervet riiki valdama hakkab? Kas on võimalik “kirju rahu” saabumine Maavalda?

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

2 responses »

  1. Marca ütleb:

    Nägin kunagi üht Annett Louisani muidu malbet videot, kus ta ka täiesti iseenesestmõistetavalt suitsetab. Siiamaani on see video meeles, ilmselt on selliseid ikka väga vähe ja MTV neid kindlasti ei näitaks. Pean samuti suitsetavaid (ilusaid) inimesi esteetiliselt kauniks vaatepildiks aga ega seda väga tunnistada ei julge. Või seda, et suurem osa huvitavaid inimesi tegeleb millegi tervistkahjustavaga.
    Selle terviselobi tagajärg on vähemalt minu kui ebakindla isiksuse puhul ainult see, et ma tunnen end sageli süüdi või halvasti, kuid see ei tähenda, et ma oma tervistkahjustavatest hobidest loobuksin. Süütunne on ilmselt ka pikemas perspektiivis tervistkahjustav.

  2. Larko ütleb:

    Eestis on täielik arvamusvabadus. Igaühel on õigus kas minuga nõustuda või kapitaalselt eksida😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s