Seoses Norra massimõrvaga on taas viidat tõsisele probl-le, mis ikka & jälle inimestevahelisi suhteid pingestab kustahes maailma paigus ning mis mitmesuguste veretöiga vb tipneda. Õieti on neid probl-e rohkemgi, Norra kontekstis on viidat binaarsele vastandusele Ida & Lääne vahel, mis on ikka palju tõsisem & ka palju hullemate tagajärgedega, kui meie maavillane Trt-Tln vastasseis:) Muuhulgas unustatakse, et mõlemad on kultuurilised konstruktsioonid, abstraktsioonid ning “tglt” pole ei Ida ega läänt olemas. Ehk siis – nii ida kui Lääs on ohtlikult unustamas üldinimlikke pürgimusi, või koguni minetamas usku nende võimalikkusse üldse. Eriti palju on sellele kurvastavale suundumusele viimasel ajal thlp. juhtinud mitte Lääne, vaid just Ida sotsiaalteadlased, kellest paljusid (näit. Hamid Dabashi, kelle txtdga on ju suisa lust tutvuda) on mul olnud rõõm & au viimasel ajal lugeda.

Lääs & Ida on ajaloolised & õigustet mõisted, ilma milleta on tõepoolest raske kui mitte võimatu hakkama saada. Eristus on vajalik, aga samas ei tohi unustada, et tegu on kõigest konstruktsiooni, mitte millegi orgaanilisega ning selline mitteunustamine ehk aitab hoida eristust vastanduseks kasvamast Ehk siis hoiab ehk ära sellised idiootsed laused nagu “Idamaades ei tahagi keegi demokraatiat, nad ei oska sellega keegi midagi pihta hakata, sealne demokraatia lõppeb alati religioosse totalitarismiga” &ne. Olles küll eetiline & kultuurirelativist olen ma siiski veendunud, et demokraatia & ka sallivus &ne, pole midagi Läänele ainuomast ning Lääs ei saa kehtestada sellele monopoli. Krista Lillemets on mõningais meievahelisis aruteluis viidanud, et paljud kultuurid on demokraatlikumad & sallivamadki Lääne omast. Ise pean Läänt siiski oluliseks demokraatia & sallivuse kantsiks, aga see’i tähenda, et mõlemad mujal tingimata juba kuidagi loomult võõrad oleksid.

Aga see Ida & Lääne vastandaminegi tuleb sellest Ist, suurest probl-st, peaprobl-st, millele Breiviki veretööga seoses viidat on. Nimelt kult-lise IIe konstrueerimisest. Eks ole Idagi roll olnud olla kult-ne II Lääne jaoks.

Kes ei ole kult.teoreetilise vahuga nii kursis, nagu enamik mu lugejaid tõenäoliselt küll on:), neile siis paar sõna, kuidas käib kult-se IIe konstrueerimine. Väga lihtne: võetakse 1 rühm, keda võttev rühm ka ehk väga hästi ei tunne, kuulutatakse see homogeenseks ning hakatakse sellele omistama mitmesuguseid omadusi, mis vastanduvad võtva rühma omadusile, või vähemalt erinevad sellest oluliselt. Kult. II on paljudele kasulik nähtus – tema kaela saab ajada mitmesuguseid endatehtud vigu & eksimusi ning nende tagajärgi &ne. Siinkandis peaks IIekogemus küll tuttav olema. Nõuk. ajal kujundati tihti eestlasist venelaste jaoks kult-st IIst (ametlik internatsionalismiretoorika seda mdgi ei kinnitanud, pragmaatilisel tasandil toimis aga pahatihti, kui mitte enamasti just see), pärast iseseisvuse taastamist (ehk isegi pisut varem) algas kohe vastupidine. Nõnda on siin 2 kogukonda, kellest mõlemad tajuvad IIst kult-se IIna. Ehk siis – pikaajaline manipuleerimine on mõlematpidi kahjuks vilja kandnud. Seega meie siin oskame selgelt ette kujutada, millest me räägime, kui me räägime IIst. Ka naised on meeste jaoks pikka aega olnud ning on pahatihti jätkuvalt, II-ne. Aga see pole hea näide, sest mehed ei kaldu sellest enamasti aru saama, sest nad pahatihti ei märka, kuidas naisist nende jaoks ebamäärane II on saanud.

Eurooplaste jaoks on viimasel ajal IId enamasti moslemid. Küllap seetõttu, et moslemeil on omadus silma hakata. Ehkki tglt. on see IIkskuulutamine tobe, nagu mdgi iga muugi IIkskuulutamine. Kõigepealt ei moodusta moslemid Euroopa elanikkonnast üldsegi mitte arvestatavat protsenti. Kui aga kõnelda sündivusest, siis see langeb moslemite hulgas kiireminigi kui “vanade” eurooplaste, nii et see sageli levinud hirm, kuidas moslemid meist “mööda sünnitavad” pole küll põhjendet. &h, ei hakka meile siin keegi pensionit maksma, pole mõtet loota, et moslemid selle asja enda peale võtavad:)

Kuid &h, kuidas näevad IIna välja moslemid või ka mistahes muu II, selle võttis kunagi fb-s ilusasti kokku Tarmo Jüristo , keda ma siinkohal mälu järgi pean tsiteerima, sest et vastavat lõime mul enam käepärast ei ole “Einoh, moslemid mdgi teevad kõike 1moodi, on 1moodi, mõtlevad 1moodi, moslemid on nii & on naa, aga alati 1sugused, samas kui meie, eurooplased, oleme siin vasak- & parempoolsed, liberaalid, konservatiivid, haritlased, matsid, näitlejad & moosekandid, maadlejad & luuletajad, leemekulbi liigutajad”.

Ehk siis tavalisest eristusest, mille kohaselt “see rühm koondab selliste tunnusiga indiviide”, saab II ehk “rühm, mille kõik liikmed on lauaga löödud & ainult mingeid kindlaid asju teevadki”. Iga Hassan või Aziza on automaatselt moslemite esindaja, mitte eeskätt inimene & alles seejärel mingite sotsiaalsete rollide kandja, nagu me kaaseurooplase puhul sama automaatselt eeldame.

Aga kult. II eeldab kult. I olemasolu ning see viimanegi on 1 paras nuhtlus küll. Oleme seda siinsamas Eestis küllalt thl pnd. Nimelt konstrueeritakse just siin agaralt kult. Ist – kõik me peaksime olema 1sugused & ainult samu, kindlaid asju tegemagi. Ei piisa enam sarnasusest keele & kultuuri põhjal, peaksime muutuma täiesti homogeenseks massiks, kuhu instrumentaalselt mdgi jäävad maadlejad & luuletajad, leemekulbi liigutajad, kes aga on kogu aeg “ainult 1 asja eest väljas”. Selleks 1ks asjaks on mdgi Eesti, ehkki ütlejad isegi tihtipeale aru’i saa, mida just nad selle “Eesti” all mõtlevad.

Igatahes on taoline kultuuriliste järgarvude konstrueerimine peale ohtlikkuse ka lihtsalt tüütu ning palun mind igasugu järgarvulisist mängudest välja jätta, kui see vähegi võimalik peaks olema:)

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

4 responses »

  1. assakurat ütleb:

    Kui ma üksvahe Belgias elasin, tegi üks vana tohter mulle ühe lausega selgeks (Lääne) Euroopa kultuuri toimimise põhimõtte: “Ela ise ja lase ka teistel elada.” See on derivaat Jeesuse õpetusest “Tee ligemisele seda, mida tahad et sulle tehakse (ja ära tee seda, mida ei taha, et sulle tehakse”). Ses valguses pole Eesti Euroopa kultuuriruumis, kuna meil jaotatakse pidevalt asju kategooriatesse “õige” ja “vale”. Ja sageli asetavad religioosed fundamentalistid end seadusest kõrgemale. Keelatud asjad on kirjas kriminaalkoodeksis (aga ka kümnes käsus). Ülejäänud on Lääne kultuuris sallitud. Aga nagu juba öeldud, on meil siin igaüks kohtumõistja, minnes seega vastuollu Jeesusega, kuna too ütles ka “Ära mõista kohut (teiste üle), et sinu üle kohut ei mõistetaks.” Nii et jah – ma arvan, et kui Jeesus oleks täna Eestis, siis ta ütleks igasugustele usuhulludele lihtsalt: “Take it easy, man!”

  2. Oudekki ütleb:

    Üks võimalik “kultuurilise teise” aspekt on ka see, et selle konstrueerimine on tahtlik juhtivate kapitalistlike riikide valitseva klassi poolt. Kui inimeste koondumise võtmesõnaks on “identiteet” ja identiteet on vaba valiku küsimus ning vahetatav ning neid saab olla palju, siis on võimalik ühiskondlikke vastuolusid laiali pihustada väga erinevate inimgruppide vahel. See aga takistab laiapõhjalist opositsiooni valitsevale klassile ning tagab jätkuvalt situatsiooni, kus “firmad on alati võimul”, ehkki iga üksik firma võib võimu kaotada, pankrotti minna ecc ecc.

    Seega, on teadlikult valitud “kultuuriline teine”, sest neid vastuolusid peetakse võimule vähemohtlikumaks kui klassivastuolusid.

  3. Annemuri ütleb:

    Üks tõdemus, mis kunagi kusagilt mu pähe turgatas ja mulle eneselegi üllatuseks järjest enam paikapidavuse poolest tõestamist leiab, on see, et “Iga inimene suudab senini olla õnnelik/enesega rahul, kuni ta teab v arvab teadvat kedagi, kes temast halvem v viletsam on.” Ma pole tänini päris kindel, kas see on mulle endale pähe tulnud mõte või on kusagilt loetud või kuuldud, et mõneks ajaks ununeda ja siis ootamatult sublimeerununa üllatada. Kusjuures, ega pole ka klassivastuolud midagi enamat kui täpselt samasugune vastuseotsimine igavesele ja paraku igavesti retoorililiseks jääma mõistetud küsimusele “Kes on süüdi?” Kuni ei suudeta mõtetes eemalduda valmi “Kvartett” ajukrambist ning vahetatakse omavahel üksnes instrumente ja istekohti, kakeldes selle pärast, millise keegi saab ja kus istuda tahab, ei hakka pillilugu sugugi sulnimalt kõlama.

  4. serial k ütleb:

    oi, vaata “Melanhooliat”, järgmisel reedel esilinastub. seal on see II eriti suureks ja siniseks värvitud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s