Olen väikelastele & üldse lastele annetuste kogumiste kampaaniais annetanud nii nagu ma kõigi muudegi annetustekogumiste puhul teinud olen – annetanud nii nagu Jumal juhatab. Missa hing teed, kui raha on pidevalt otsas ning seda otsasolevat tahavad paljud:) Kui teha mingi püsikorraldus, näit. kodutute koerte varjupaigale, siis tähendab see, et lastehaigla jaoks kindlasti enam ei jätku, aga IIx tahaks just lastehaiglale anda jälle – sest 1ki hädalist ei taha päris ilma jätta ning siin mingid selged eelistused välja kujundada tundub kuidagi küüniline. Ning mis teha veel neil kuil, kui taolise püsikorralduse jaokski lihtsalt ei ole? Nii ongi minu annetustegevus juhuslikku laadi ega olene kuigivõrd käimasolevate kampaaniate iseloomust. Siiski tahaksin paar sõna öelda, mida minu meelest väikelastele rahakorjamise puhul veel teha tuleks. Ehk ulatub see jutt mõne kampaaniakorraldaja kõrvadeni ning siis vb sellest kasu olla hea asja jaoks nendegi inimeste rahakotiraudade avamisel, kes seni pole tahtnud näit. lastehaiglale uue tehnika ostmiseks tengelpunga välja võtta. (Et tglt. on perversne olux, kus lastehaigla annetuste kaudu tehnikaraha korjab ning et see raha peaks tulema riigilt, on 1e II loo teema, seega tõesti palun seda aspekti kommides mitte käsitella).

Nimelt enamik kampaaniaid rõhub pidevalt sellele, et “oh kui toredad ikka need imikud on & kui hirmus, kui nendega midagi juhtuma peaks”. Inimeste puhul, nagu mina, kelles väikelapse nägemine tekitab irratsionaalset hirmu ning põgenemistarvet, vb taoline kampaania anda pigem loodetule vastupidise efekti. Mina annetan lastehaiglale justnimelt taoliste kampaaniate kiuste, õudustäratavaist beebipiltidest hoolimata. Annetan, sest suudan ratsionaalselt arutella, kuidas igast jubedast väikelapsest vb tulevikus saada tore täiskasvanu ning kui temaga juba imikueas midagi halba juhtub, või ta sootuks ära sureb, siis me jääme ju kogu sellest potentsiaalist ilma, mis tal maailmale pakkuda on. Ärge saage minust valesti aru – olen jätkuvalt seisukohal, et kõige parem oleks, kui mitte kusagil maailmas ei sünniks enam mitte 1ki last – inimkonna vanadussurm oleks efektiivseim lahendus nii inimkonna kui terviku, kui ka kõigi 1ikisikute probleemidele, mis tulevikus võivad ainult ägeneda. Kuid kui inimene on x juba sündinud, jätkates sellega kahetsusväärselt inimkonna kannatusrohket ning rõõmuvaest eksistentsi, siis parim mis vb juhtuda, on et ta saab realiseerida oma potentsiaali inimesena maksimaalselt, teostada ennast ning aidata kaasa ka ülejäänute heaolule. Ning selleks on vajalik muuhulgas ka hea tehnika tema lapsepõlvehaiguste & -õnnetuste ravimiseks. II argument on samuti eetilist laadi – ka väikelaps on oma õudustäratavast välimusest ning täiskasvanust kaugele maha jäävast intellektist hoolimata täisväärtuslik inimene, ta tunneb samamoodi nagu kestahes täiskasvanu. Ning kuivõrd ma tahan, et ligimesed aitaksid mul leevendada minu kannatusi, siis sellest tulenevalt aitan ma jõudumööda leevendada nende kannatusi, ka väikelaste omi – väikelaps on täiel määral inimene, siin ei saa olla mingit allahindlust.

Ma küll arvan, et minusugused on tühine vähemus, et enamasti inimesele väikelapsed meeldivad. Juba teadvustamatul tasandil, sest oma ümarate vormidega peaksid nad esile kutsuma hoolitsusvajaduse, nagu koerakutsikail &m. loomalapsilgi on ümarad vormid. Aga rõhudes tõigale, et iga väikelaps on tulevane täiskasvanu, saaks raha kätte ka sellelt tühiselt vähemuselt. Ning praegusel rahavaesel ajal pole 1ki vähemus nii väike, et nende raha ära põlata – kes kopikat ei korja &ne.

Ainult 1x olen kohanud kampaaniat, mis võttis sihikule minusugused. Siis ei tegeldudki seal vist üldse mitte rahakorjamisega, ma isegi ei mäleta, mis selle kampaania eesmärk oli. Aga igatahes mäletan ma sealt loosungeid nagu “Kristiina – olümpiavõitja 2026. aastal” &ms. Taolisi kampaaniad võiks & peaks olema rohkem. Selliseid, mis rõhutavad, kuidas tänane laps on homne geenius, tippspetsialist, kultuurikangelane, epohhiloovate avastuste tegija või siis lihtsalt hea tööinimene või muhe seltskonnakaaslane, tore semu &ne. Et kuidas temast vb saada üleprahi täiskasvanu, aga selleks peab ta Ialt enam-vähem terve & õnnelikuna vastava vanuseni jõudma. Nii saaks minultki raha kätte, ilma et ma ennast ratsionaalse arutelu & eneseveenmise tulemusena rahakotiraudade avamiseni viima peaksin:)

1 tore mõte on müüa laste heaks ka kõikvõimalikke meeliköitvaid kulinaid, mille müügihind tunduvalt ületab nende enda väärtuse. Näit. see jõuluaegne kellukestemüük mulle meeldib ning iga a. olen ostnud ikka mõne kellukese, ehkki mul kodus varsti kõik kohad juba neid kellukesi täis:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s