Friedebert Tuglas

Et keegi valesti aru'i saaks, siis see pole siiski mina 6 a. eest, vaid hoopis Friedebert Tuglas:) Image via Wikipedia

Niimoodi kajandasin ma 2005. a-l. Nooremail lugejail pole neist txtdst vist ähmast aimugi:) Viskan mõned üles, siis endal pärast hea vdta, kui palju vtd, seisukohad & hoiakud vahepeal muutunud on:

“Ärge uurige raamatuid, vaid elu!”
Kuid kas pole raamatudki elu? Ka halb raamat on ometi fakt, nimelt halb fakt.
Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ektsrakt. Need on valitud leheküljed elust: elu sügavus ja ilu, elu tühjus ning labasus.
Mõistkem näha ainult õiges valgustuses: ärgem otsigem halvast raamatust seda, mida temas pole, nimelt head raamatut, – nagu oleks psühholoogil asjata halvast inimeksemplarist head otsida.
Halvimadki raamatud pole vähem huvitavad kui suur hulk inimesi meie ümber
(Friedebert Tuglas)

—–

Sain googeldades teada, et keegi olla mind paavsti matuste aegu “fiiberpeaks” sõimanud. Hea. Sõimatakse – järelikult teatakse:)

Eelnevat lauset ei tasu üldse väga irooniliselt võtta. Jumala ausõna – mind paneb imestama (murelikuks ei tee, aga imestama paneb), et ma AK-st eesti rahvale sugugi meelde jäänud ei ole. Mitte et mul nüüd ilmtingimata mingit kuulsust vaja oleks või? Ei, mitte seda ja ega ma seda meeldejäämatust põe ka, aga lihtsalt kummaline. Kannelit (ta ise palus oma nime niimoodi käänata) teatakse, Tiikmaad teatakse, Rannamäest ei hakka rääkimagi, aga minust ei tea keegi midagi. Kui ma palju tolmu üles keerutanud arvamusloo avaldasin, siis leidis ka keegi kommentaarides, et ei ole midagi kuulnud sellisest, tea kas teda üldse olemas on. Täiesti kummaline.

Ise olen mõelnud, et küllap on asi minu nimes, mis on üsna ebaharilik, aga samas mitte piisavalt eksootiline, et juba sedapidi tähelepanu pälvida. Nõnda lähebki minu nimi inimestel kuskilt kahe silma vahelt läbi ilma meelde jäämata.

Aga konkreetse googelduse tulemuse peale mõtlen küll, et miks just fiiberpea. Kahtlustada paadunud keskkonnakaitsjat sünteetiliste materjalide kasutamises on ikka liig, mis liig:) Samas – fiiber tähendab ka lihtlabast kiudu, mistahes materjalist. Ja kiude, näiteks lihaskiude, on ka pea piirkonnas kindlasti:)

Nüüd kaon küll minema siit kasti tagant – olen siin viimase ööpäeva jooksul juba nagu liimitult olnud, aitab kah.
Edit: Ah, krt, jama ajan vist. Ega Soed ka keegi eriti ei tea, kes just täiesti paadunud AK välisuudiste fänn ei ole.

-----

—–
Teen mina siis täna hommikul arvuti lahti ja tema teeb mulle vastuseks suisa hirmsat häält. “Selge!” mõtleb Stirlitz: “Ventilaator hakkab läbi minema”. Lülitan siis arvuti kenasti välja ja asun korpust avama, ise mõeldes, et kust keset kena pühapäeva (täna ma Pealinnas praktiliselt ei viibi, kohe saate teada, miks) uut venti saada. Enne korpusekruvide kallale asumist vaatan, et vendi ümber korpuse peal jõ-õõ-õletu tolmukord (kuigi ma alles augustis puhastasin arvuti välimise, sisemuse ja ümbruse korralikult ära). Puhun selle siis, vurrdi, minema ja tekkib kahtlane tunne, et mis, kui paneks õige arvuti enne avamist korraks veel tööle. Mõeldud-tehtud. Ja, ennäe, süsteem funktsioneerib laitmatult!:)

Enne tarvitamist puhuda.

—–

Kohutavate liiklusummikute tõttu ei õnnestunud mul hommikust süüa ja nälg teeb teatavasti tigedaks. Niisiis olen ma praegu kohutavalt tige ja otsin esimest võimalust kellelegi asja eest teist taga s*tasti öelda ja endale halba karmat tekitada. Kuigi – tegelikult tahaks lihtsalt süüa saada. Aga enne õhtut ei saa, sest:
1)Ma olen RV päevatoimetaja
2)Ma olen AK teise positsiooni toimetaja
3)Ma pean “Tasakaalu” jaoks mingit pilti salvestama

Olla päev otsa söömata ja kohvita!! Päev otsa!!!! Imagine!!!! P*sse kõik!!!!!:((

—–
Keegi hakkaks kindlasti naerma, kui ma ütleks, et mu muusikamängijas on korraga
Ultramelanhool,
Nine Inch Nails, Kraftwerk,
Belle & Sebastian, Placebo, Pixies ja
Sõpruse Puiestee. Kõigist paar lugu, sest mu mängija mahutab parimal
juhul 28 lugu. : D …

Nõnda kirjutatakse blogis, mis kannab nime Kuudis. Ei naerda pole siin  mu meelest küll midagi, väga õnnestunud muusikavalik mu meelest. Ainult et 28 loost ikka korralikku helitapeeti ei saa, selleks peab vähemalt tuhat lugu olema.

Mis mind imestama paneb on, et miks küll kuulab minust vähemalt 15 aastat, aga eeldatavasti veel noorem inimene mõnuga neidsamu kollektiive, mida ma ise? Olen ennegi tähele pannud ja imestan jätkuvalt, et noorsoo intelligentsema osa muusikamaitse ei erine minu omast kuigivõrd. Milles asi? Kas vahepealse 15-20 aastaga, mis minu hilispuberteeti ja varast täiskasvanupõlve nende omast lahutab, ei ole siis tõesti muusikamaailmas mingeid olulisi arenguid toimunudki??

Ainus erinevus näikse olevat see, millest ma kunagi ka kirjutasin, et tänapäeva noored ei kuula mingeil mulle mõistetamatuil asjaoludel eriti proget. Aga seepärast need asjaolud mulle mõistetamatud ongi, et kõiges ülejäänus on minu ja tänapäeva noorte muusikamaitse suisa hämmastavalt, suisa ehmatavalt, sarnane.

—–
A Spirit Passed Before Me

A spirit passed before me: I beheld
The face of immortality unveiled –
Deep sleep came down on every eye save mine –
And there it stood, -all formless -but divine:
Along my bones the creeping flesh did quake;
And as my damp hair stiffened, thus it spake:

“Is man more just than God? Is man more pure
Than He who deems even Seraphs insecure?
Creatures of clay -vain dwellers in the dust!
The moth survives you, and are ye more just?
Things of a day! you wither ere the night,
Heedless and blind to Wisdom’s wasted light!”
(Lord George Gordon Byron)

—————-

Aitab tänaseks vanakraamist küll. Eks edaspidi riputan siia jälle mingit vanakraami ka – endal on küll huvitav:) Loodetavasti ka teil & äkki oskate isegi öelda, kuidas ma viimase 6 a-ga muutunud olen:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s