Lay Low

Image by Martijn vdS via Flickr

Pole siin tükimat aega kirjutanud, sest kallal on olnud kas Kurjuse Ema, või kui mitte, siis on ette tulnud mitmesuguseid üritusi arvutist hoopis kaugel. Need viimased langevad küll möödunud nädalavahetusse ning on väärt siin ka pikemat mainimist. Enne aga vahendan teile oma rõõmu selle üle, et fb-s on tekkinud kogukond “Facebooki sõltlaste sanatoorium”, kus infoliiklustihedus ometigi samasugune, nagu kajamiilma või foorumite parimal päevil. Ehk siis – ei möödu tundigi ilma mõne uue sissekande või kommita, enamasti saabub neid koguni 1 tunni sees mitmeid. Vot see on see, mida ma tglkks võrgueluks nimetan! Nii peabki netielu käima – juba a-id tundsin ma taolisest aktiivsusest puudust. &h, vara oli kogu päriselt ka aktiivset internetisuhtlust surnuks kuulutada, tõeline võrguelu, selline, mis hetkekski ei katke, on tagasi. Saab mdgi näha, et kauaks. Aga nüüd muude teemade manu.

On ikka väga tore, kui teatrit tehakse sõna otseses mõttes üle õue. Ning mitte mingit krdi taralalla-taralalla-taidlust-taaderaa, vaid xaliku, professionaalset teatrit. Varem on Pldsk kult. elu mõttes ikka täielik urgas & kolgas olnud (ehkki tänu kult-le, me Katiga Pldsksse tglt. üldse elama sattusimegi, mitte ainult kult-le, vaid koguni taidlusele, aga ikka suhteliselt professionaalselähedasele taidlusele, mitte sellisele trillalaale, nagu isetegevus Eestis & kardetavasti mujalgi enamasti on, aga sellest kõigest pikemalt vast mõni II x. Aga niisiis, anti teatrit, anti Amandus Adamsoni ateljee õuel, vaade kuhu kenasti minu töötoa aknast avaneb. Meie aga’i püüdnud siiski mitte piraadi kombel üle aia kiigata, vaid läksime, piletid pihus, kenasti naabermaja õuele, nagu soliidsele teatripublikule kohane.

Adamsoni õue peal mahapeet näidend kõneleski Adamsoni elust. Iseenesest tahaks küll, et muuseumiõu ka olulisemaks näitemängukohaks kujuneks ning seal ka muuteemalisi kammeretendusi etendama hakataks. Suur osa Harjumaa rahvast, kellel Tlna vahet pidevalt pisut raske käia, oleks küllap rahul. Pealkirjaks IIl “Adamson: kujud ja killud” ning mida see endast kujutas, saate vdt selle lingi alt.

Ehkki 2 tglst pidid olema ajaloolised kujud (koguni 2s mõttes:)), erinevalt 3-dast, Mehest, kes täitis mitme ajaloolise tglse rolle, olid nii Lydia Toferi kui ka Juuli Rootsi tegelaskujud Loone Otsal antud pigem arhetüüpidena. Või vähemalt nii see etenduses välja kukkus. Merilyn Jürmani Lydia kui elurõõmus naiivik, keda aga juhib ühisk-lt igati aktseptaabel, kuid tema jaoks sõna otseses mõttes tappev kirg ning Külli Reinumäe allaheitlik-alalhoidlik, patriarhaalset traditsionaalsust kandev Juuli. Nende vahelt läbi lippamas siis mitmesuguseid mehi, kellest tähtsaim mdgi Adamson ise, aga muudki, alates intellektuaalseisse kõrgusisse pürgivast Hanno Kompusest, Vene laevastiku mitšman Ivanovini välja, kes koos Loodearmee jäänusiga selle traagilist saatust jagab (ei saa jätta endiselt imestamata oma vanaisa kaugelenägelikkuse üle, kes Loodearmee asemel hoopis Eesti Vabariigi armeega ühines, kahju, et ta enne minu sündimist suri, ma ikka hirmsasti tahaks teada, kuidas ta sellise, hulljulge, kuid tollasis oluis väga õigeks osutunud idee peale tuli). Arhetüüpsust rõhutamas hääl, mis Jürmanil liikus pidevalt ainult kõrgeis registreis (üsna kannatusrohke katsumus, ma kujutan ette) ning Reinumäel sama pidevalt lohutava-alistuva iseloomuga oli. Maarius Pärnal & Jürmanil tuli siin seal ette ebaselget diktsiooni, kõigi 3e näitlejaga juhtus seda, et nad aeg-ajalt rollist välja kukkusid – kandes sealjuures edukalt ära etenduse kõige raskemad kohad, apsakad jäid kõik sinna, kus tegevus suhteliselt kõige lihtsam. Aga’i saa siin ainult tolle etenduse juurde pidama jääda, vaja muud kult. sündmused ka ära kirjeldada kiiresti.

Pühapäeval oli siis Islandi päev. Algas II Islandi turuga, kus ei saanud õieti ringigi vdt – nii ülerahvastet oli see! Ülerahvastatus jäi päeva märksõnaks paraku lõpuni. Mdgi ei tea, kuidas tasulisil üritusil oli, et meil Katiga raha lootusetult otsas, külastasime ainult tasuta üritusi. Neist Il – laulik (teatavasti kasutan sõna “laulik” vastena ingl. singer-songwriterile, millele eesti keeles ametlikku vastet ju polegi, “folklaulja” on pehmelt öeldes eksitav) Snorri Helgasoni kontserdil Meistrite Hoovis saime vt. et luksuskohad otse lauliku esinemispaiga ees. Keskpärane autorilaul, selline nagu “enamasti”, ei midagi suurepärast, aga kindlasti mitte ka midagi halba, pühap. hommikuks täiesti mõnus ajaviide. Edasi tahtsime kuulata post-rockbändi For A Minor Reflection kontserti – minu jaoks pidi see olema päeva kulminatsioon, sest Tlnsse tulnud Islandi esinejaist oli tegu olulisimaga. Paraku jäi kuulamata, sest me lihtsalt ei mahtunud Disainimuuseumi hoovi ära. Sealt, kus me kogu kontserdi pidanuksime seisma, polnud näha enam midagi & ega kuuldagi suuremat olnud.

Nii suundusime siis parema puudumisel Kohvicumi, kus pidi astuma üles lastekirjanik Adalsteinn Asberg Sigurdsson. Ega ma algatuseks väga rahul sellise augutäitega olnud, sest kuigi minu enda sõpruskonnas on häid lastekirjanikke, tutvuskonnas rohkemgi ning üldse on lastekirjanduses tõelisi pärle, tuleb siiski olla aus, tunnistades, et rohkem kui valdav enamus lastekirjandusest on kvaliteedivaba, mõttetu ning mõõdutundetu jamps. Hullem veel kui taidlus!:( Ning rohkem kui valdav enamik lastekirjanikke on kas kerge või raskema vaimupuudega naiivikud-moralistid või siis hoopis südametunnistuseta küünikud. Seda säravamad on mdgi need 1ikud, kes lastekirjanduses millegi vähemalt talutava, kui mitte hea või suurepärasega hakkama suudavad saada, see aga’i muuda olematuks kohutavat pasamassi, mida aja jooksul lastekirjanduse sildi alla avalikkust reostama läkitet.

Õnneks kuulus Islandi härrasmees lastekirjanduse üliharva esineva meeldivama poole hulka. Eks seda näita seegi, et tema luulet on eesti keelde tõlkinud ei keegi muu, kui vanameister Andres Ehin ise ning et tema ainus eestikeelne rmt. on läbi müüdud – viimased 7 eksemplari läksid sealsamas Kohvicumi õues oksjonile. Õieti mitte “sealsamas”, sest suure publikuhuvi tõttu viidi üritus Kohvicumist üle Vanalinna Muusikamaja saali. Lastekirjaniku lauludel polnud viga, aga 3 luuletust, mida ta seal etles, olid superhead, tekitades ikka väga vinge luuleelamuse ning tahtmise tema luulet lõputult & lõputult lugeda. Kahjuks pole see võimalik, kuna nagu ütlesin, et tema ainus eestikeelne rmt. juba läbi on müüdud. Ehk on loota xustrükki?

Arvestasime juba, kuidas kõik Islandi päevaga seotud üritused hirmsa rahvarohkuse all kannatavad ning kahjutundega lahkusime Muusikamajast enne ürituse lõppu, et kuidagimoodigi ära mahtuda laulik Lovísa Elísabet Sigrúnardottiri bändi Lay Low kontserdile Suurgildi hoone sisehoovis. Tänu varasele kohaleilmumisele me täpselt kuidagimoodi sinna ära mahtusimegi. Vähemalt oli midagi näha & päris xalikult kuulda. Kohal oli igasugu põnevat rahvast, sealh. hr. välisminister isiklikult:) Edaspidi läks pisut rahvast ära, siis oli veelgi rohkem näha. Aga ega see nägemine ainult hea olnud.

Nimelt on see a. olnud väga kummaline a., sest ma olen selle jooksul xuvalt armunud. Väga haruldane, arvestades, et minu viimane põhjalik armumine jääb 2007. a-sse. Ei, siiski, mullu juhtus ka xa. Aga tänavu juba mitu xa. Ning see pühap. oli taas 1 neist xist. Niikui ma kaunihäälset Lovísat pisutki põhjalikumalt esinemas nägin, armusin ma temasse kohe – partsti – ära ning sellega oli xas. Tõesti väga armas on see neiu, keda ma rassiliste tunnuste põhjal alguses innuidiks pidasin, aga hiljem selgus ta pärit olevat hoopis sri lanka – islandi segaperest. Aga tema polnud mitte ainult armas, vaid tal on ka tõepoolest väga ilusad laulud, mida ta väga kvaliteetselt esitab.

Õhtu lõpetasime Mustas Puudlis, mis on I koht Vanalinnas, mis võiks Pika Jala mantlipärimise tõsiselt ette võtta. Selleks soovitan ma teil kõigil seda kohta külastada. Aga et sissekanne on koletuma pikaks veninud, otsustan ma Musta Puudli loo 1ks omaette looks kuulutada & lõpetan siinkohal ära:)


About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

12 responses »

  1. notsu ütleb:

    Ma ei kujuta küll ette, kus sa oma ettekujutused odavast taidlusest võtad – mu suhtlemine selliste tegelastega nagu rahvatantsuansamblite liikmetega on jätnud mulle hoopis mulje, et paljudel neist on hädaks hoopis tippspordi laadsed pahaomadused – hirmus konkurents, millega kaasnevad intriigid. sest igasugustele festivalidele pääsemiseks on esiteks kvalifikatsioonivoorud, kus võistlevad trupid, ja sageli on sellised võistlused veel ka truppide sees, umbes et seitse inimest trupist pääseb festivalile ja ülejäänud imevad käppa ja siis tekib paksu verd, et mis alustel valiti just need seitse – eks sellisel alal on ju kohtuniku otsuse üle ikka vaidlemist, sest kui tehnilisi apse ei juhtu, ei ole asi nii ühemõtteline, et saaks fotofinišiga otsustada.

  2. notsu ütleb:

    või pead sa silmas hoopis garaažibände jms institutsionaliseerimata isetegevust? a sealt võib ju vahel lausa pärle tulla.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Garaažibändid & institutsionaliseerimata isetegevus mulle meeldivad:) Ma pean silmas ikka selliseid kultuurimaja segakoore ning tädikeste lillemaaliklubisid. Mõlemad on suhteliselt jõledad nähtused, mis ei leia armu minu silmis. Tänapäeval sekundeerivad neile kõikvõimalikud digifotofoorumid internetis. Digifotograafia pahupool on paraku see, et inimene, keda tuleks hoida fotoaparaadist vähemalt km kaugusel, on veendunud, et ta oskab pilti teha & et tal on koguni õigus oma “loomevilju” eksponeerida ning IIte samasuguste susserdiste & kopakäppadega nende üle arutada. See’i vii alla enam mitte 1nes fotograafia, vad ka kult. vestluse taset. Varsti leiavad kõik, et igasugused tehnilised aabitsatõed on nõrgile ning 1kõik mille tegemiseks ei pea mitte midagi õppima, oskama ega valdama:( Taidlus viib kompositsiooni vaba foto, musta & totaalselt vales helistikus koorilaulu ning muude sarnaste jubedusini. Õieti ongi juba viinud. Ning tõelisi pärle selles olustikus enam hinnata ei osata, sest oskus erinevate tasemete vahel vahet teha on kadunud:(

      Ehk siis iga fotoaparaati näppiv tainapea arvab, et ta ongi sama hea kui Ira Cohen. Või, veel hullem – ta leiab, et misse Ira Cohen, või Bach või Beethoven või Tom Tykwer või Caruso ka ära’i ole, mingi nohikute kiidet pask ainult, vat et hoopis TEMA on kõva tegija tglt. ning “eestlased on alati armastanud lihtsust, seega pole tehnilist täiuslikkust vajagi, rikub siiruse ära”:(

      • notsu ütleb:

        see oleneb vast ringi juhendajast.Tegelikult oleks tema ülesanne just aabitsatõdesid tutvustada ja õpetada nt meistriteostes ära tundma, mispoolest need tehniliselt head on. Netiavaldajatel ei olegi mingit juhendajat, see meenutab pigem omaaegset sahtlissekirjutamist, ainult et ta on millegipärast avalikum. ja on olemuselt mõistagi institutsionaliseerimata, täpselt nagu garaažibändidki, mille hulgast tuleb pärle, aga on ka hulk mõttetut müra.

        Hea juhendajaga isetegevuse alla kvalifitseerub näiteks Konrad Mäe stuudio, kus on võimalik saada nii tugevat värviõpetust, et vaat et mujal nii head ei saagi.

        Hea juhendajaga isetegevust teinute pealt võib märgata, kuidas nad, vastupidi, õpivad head kunsti rohkem hindama, sest oskavad selliseid nükkeid tähele panna, mida ilma õppimata ei osanuks.

        Aga netifoorumi stiilis isetegijatega jääbki vast seesama lohutus, mis garaažibändidel – mõni talent vupsab sisse ja sellisel juhul on hea, kui tal on võimalik ilma establishmendist läbi närimata end avaldama hakata. olgugi, et selles foorumis vbla keegi seda talenti tähele ei pane ega hinda. Seal, kus rahasid liigutatakse, ei ole netifoorumi hinnangul nagunii mingit tähtsust.

        Ma lugesin vahepeal päris palju fanfici, mis on samasugune foorumi-isetegevus. Seal on päris palju hirmsat kräppi, aga see ei pea olema hirmus kräpp – leidsin sealt mõne autori, kes kirjutas paremini kui mõni, keda raamatukaante vahel avaldatakse. St tegelikult tähendab selline asi ka konkurentsi laienemist ja need, kellel on õnnestunud paberväljaanne tekitada, ei saa ennast loorberitele vedelema jätta, sest järsku keegi kirjutab netis veel paremini ja millega ta siis oma täistrükitud pabertellist õigustab?

        • notsu ütleb:

          äh, ma kogu aeg klõpsan liiga kiiresti enterit – mul tuli vahepeal meelde, et ma olen ühe tädikeste laulukoori tegevust kõrvalt näinud ja võttes arvesse, kui alandlikult nad oma koorijuhi (põhjendatud) riidlemise peale kõrvad lonti lasid, on raske uskuda, et nad sellest koorilaulust ennast täis lähevad, pigem tundus, et saavad just teada, mida nad veel ei oska ja kui palju neil fila kammerkoorist puudu jääb.

          oled sa seda isetegevusringist ennast täis minekut oma silmaga näinud? umbes et kuskil külas käib koos inglise keele ring (ma tean üht küla, kus käib) ja nii kui natuke on inglise keelt õppinud, arvavad kohe, et mis see keeleteadus ära ei ole? minu kogemust mööda annab uute teadmiste ja oskuste harjutamine pigem aimu sellest, kui suur on teadmatuse ookean, mitte ei aja ülbeks.

          • notsu ütleb:

            Teatrist -kõige odavama maiguga asjad, mis ma ise viimase kümne aastaga olen sattunud nägema, on olnud hoopis Pärnu teatrist ja nt hobiteatrist Üliõpilasteater on hoopis suutnud kõrgel tasemel teatrit pakkuda.

      • notsu ütleb:

        st väga laialdase isetegevuse hea külg on see, et n.ö profid ei saa ennast liiga lõdvaks lasta. Kui sa oled ainuke, kes üldse midagi (fotot, maali, muusikat) teeb, siis on väga lihtne silma paista.

  3. notsu ütleb:

    teisest rakursist – Toomas Anni on teenimiskriteeriumi järgi profimuusik, höhöhööö

    • notsu ütleb:

      st ma saan aru küll, mis nähtused sulle ei meeldi, aga ma ei ole nõus, et piir nende vahel käiks amatöörluse ja professionaalsuse vahet. Vaevalt sulle meeldib ka professionaalne tuima pilgua pulmast pulma trööpav sündilaulik või olmekomöödiaid käiav (“sest see müüb”) avalik-õiguslik teatritrupp. teisalt, oletan, et (ilma lauljahariduseta) Emma Kirkby või diletant Gauguin mingit respekti siiski pälvivad.

      • Punane Hanrahan ütleb:

        Vt. kujutava kunstiga on need lood üldse keerulised, on suur vahe kusagil keldris vireleval ametliku hariduseta kunstigeeniusel, öösel salaja politsei & Mart Sanderi kiuste oma taieseid tehaseseintele kandval graffitipartisanil ning vanatädikeste lillemaaliringil. Viimasel pole ka viga, kuni tädikesed meeletult ülbeks ei lähe, aga nad pahatihti lähevad. Ehkki tädikeste lillemaaliringe tänap. eriti enam ei ole, ülbete tädikeste armee on suuresti pintslid nurka visanud ning digifotole üle kolinud.

        Tglt. see, mida ütlesin kujutava kunsti kohta, kehtib küll muiski kunsti- & kult. valdkonnis. Seega on sul õigus – mind ei häiri mitte amatöörlus, vaid teatavad ilmingud selle juures.

        Ma olen ju isegi 2emõttelises oluxas. 1pidi olen ma ju amatöör – mul puudub ajakirjanduslik kõrgharidus (nagu mul üldse kõrgharidust ju pole), IIlt olen professionaal, sest tgln ajakirjandusega elatise teenimiseks.

        • notsu ütleb:

          Muide, ma arvan, et tädikeste ülbuse vastu oleks kõige parem abinõu see, kui amatöörmaalimise või -digipildistamisega tegeleks samahästi kui igaüks -siis ei saaks suvaline amatöör enam ülbitseda, vaid peaks ülbitseda soovides taset näitama või rahulikult, ilma ülbamata hobipildistama.

          Vt nt uusaegset aadlit ja kodanlust, kelle hulgas oli täiesti enesestmõistetav, et KÕIK oskavad nooti lugeda ja kas laulda või mingit pilli mängida,umbes sama enesestmõistetav, nagu lugemisoskus üleüldse. Ja kes hoopleks kangesti sellega, et ta oskab lugeda?

  4. kukupai ütleb:

    Kui mõnusat lastekirjandust soovid, proovi lugeda kassants.wordpress.com Sellest peaks üsna lahe raamat kujunema🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s