IMG_0210

Minu sünnipäeval valitseb ideaalne ilm. Sooja on Tlns hetkel 24 kraadi ning ka tuul on soe, jahedusest pole aimugi. Aknasse paistab ideaalselt sinine taevas vähimagi pilvevarjuta. Parimat kingitust looduselt poleks osanud oodatagi. Ent – meie koer Donna on akna vahelt ära kraapinud vahu, mis sinna alles hiljuti pihustet sai. Möödunud talvel, kui ta meile tuli, oli tal 1 Ii asju akna vahelt vaht ära kraapida. Ta lihtsalt hüppab & kargab aknal ning vaht lendab. Vahutu akna vahelt puhus pidevalt tuppa külm tuul, mis meie niigi soojapidamatu korteri veelgi külmemaks muutis. Nüüd tuli koos värske vahuga lootus, et ehk sel talvel saab sooja, aga lootus kadus koos uue vahuga. Ehitasime akna ette küll vinged barrikaadid, aga neist polnud kasu – Donna hakkas lihtsalt käima IIe akna peal, kuhu teda aga mingil juhul lubada’i tohi, sest seal kasvavad potitaimed ning sealsamas hoiame ka mitmeid vajalikke esemeid. Nii pidimegi Donnale oma kätega avama tee värskelt “taasvahustet” aknale, et juhtuks see, mis juhtuma peab. See aga tuletab meelde kõiki talvekülmaga kaasnevaid jubedusi.

Kõigile mu lugejaile on ilmselt juba pähe kulunud, et kahtlustan enda esivanemate hulgas olevat kedagi Vahemere kaldailt pärinevat. Sellele viitavad mõned ilmselgelt vahemerelisele rassile viitavad tunnused minu välimuses (mistõttu on mulle minu elu jooksul 2x tahet juudi pähe peksa anda, isegi vähe:)) ning Eesti kliima üldine sobimatus mulle. Ehk siis, kõike jahedat & külma talun ma tunduvalt halvemini kui Eestimaal üldiselt kombeks, ehk siis värisen juba siis, kui IId alles päikest võtavad:) Minule sobiv talv oleks mingi Eesti sügise & kevade ristsugutis, Eestimaa suvi kõlbaks mulle kevadeks & sügiseks ning seda, mis päriselt mulle suveks kõlbaks, siinkandis polegi.

Niisiis palvetan ma igal sügisel kõikvõimalike jõudude poole, et need pehme, võimalusel sootuks miinuskraadideta, äärmisel juhul -5 temp-ga talve saadaksid. Viimasel 2l a-l pole kõiksus minu palveid abs. kuulda võtnud:) Pole ka imestada, eks neid, kes siitkandi kliimaga põhjalikult kohanenud, olegi siinkandis rohkem & need tahavad kõik ju oma kõrged lumehanged, paukuvad aiateibad & jäälilles aknad kätte saada. Eks siis tule mul külma & värisemisega leppida.

Aga eriti hull on seda külma & värisemist taluda soojapidamatus korteris, kus kõige suuremast toast on veel ka kõrvaldet meie kliimas adekvaatseim küttekeha – ahi & asendet see soemüürita kaminaga, mis õigustab end suurepäraselt just vahemereäärsete pehmete talvete puhul, aga millega pole midagi pihta hakata meie karmis kliimas. On küll pliit ning sellega hea külmal 0,5a-l ka süüa teha, aga sellegi on korterit kapitaalremontinud geeniused jätnud soemüürita! Nõnda püsibki korteri suurimas ruumis soe senikaua, kuni tuli all on. 2 tagumise toa ahi on väga tubli, aga kui I tuba jahtub, ei jõua see ka tagumisi ruume enam soojana hoida ning temp. neiski langeb kiiresti.

Igasugu aknavahedest, puuduvate põrandaliistude kohtadest &ms. lõõskab üle terve elamise külm talvetuul, aidates omaltpoolt vastikult kinnikülmunud talvemeeleolu veelgi süvendada. Eriti külm on põranda lähedal. Kuivõrd me Katiga aga’i salli väga pehmet magamisaset, pole me iialgi majja muretsenud 1ki voodit, vaid magame põrandale asetet madratsil. Ning seal on talvel pehmelt öeldes lihtsalt ropult külm. Oleme südametäiega mõelnud isegi voodi muretsemisele – eks saab ju sealt mingit polstrit vähemaks kraapida, et see vastikult & äravajuvalt pehme poleks. Aga nüüd on häda selles, et meie vanim koer on harjunud meie vahel magama ning voodisse ta’i pruugiks saada või saades ei pruugiks ära mahtuda või ära mahtudes suruks meid üle ääre põrandale (sinna ta lükkab meid praegugi, aga madratsi puhul pole see ju teab-mis-probleem). Nii et jääb madrats. Paksust vatitekist hoolimata tuleb magada dressides ning ikkagi on ropult külm. Uni pole selliseis tingimusis mdgi teab-mis kvaliteetne, seega peab terve talveperioodi ehk siis kuude kaupa arvestama ülimalt uimase olemisega, mida kofeiin küll pisut tõrjuda aitab, aga ega see suurem asi ikkagi ole.

Eriti hirmus on aga külmas vannitoas riideid vahetada, sest ega öödressides ju tööle lähe. Dušiallkäik on võrreldav mõne sõjaaegse kangelasteoga.

Igale tegevusele kulub ropult aega, sest mõistus & reaktsioon lihtsalt kuidagi külmuvad kinni, pealegi on hirm end liigutada, sest võetud asendis oled juba sooja sisse saanud, aga asendimuutus tähendab saavutet sooja status quost loobumist. Päris higiseks jällegi ei tohi end ka ajada – siis on padukülmas toas pärast külmetushaigused kerged tulema.

Et kogu kupatust kuidagimoodigi soojana hoida, kulub ropult puid. Õnneks saab neid veel vastuvõetava hinnaga fb-sõbralt Jaagult. Tema küsitav hind on aga minimaalne, millega tema veel toime tuleb ning samas maksimaalne, mida meie oleme suutelised maksma. Sestap küttepuidu hinnatõus ähvardab meid täielikku külmusse jätta. Peale puude ei pääse ka 2 soojapuhuri kasutamisest, mis mdgi kerivad elektriarve lakke. Arvestades elektrihinna peatseid hüppelisi tõuse, on väljavaade kohutav.

Krt. sellest a-id kestnud virelemisest & värisemisest on enam kui täiega siiber! Äkki saaks tänavu 1 normaalse, vahemerelise, talve, kus ei pea värisema, vaid saab rahulikult kamina ees istudes koldesooja nautida, nagu teevad inimesed Itaalia talves ning nagu meie teeme kevadel & sügisel. Aga niikuinii tuleb karm põhjamaine talv, mis tähendab värisevat & hangunud jõledust halvemal juhul novembri lõpust aprilli keskpaigani välja:(

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

17 responses »

  1. soileen ütleb:

    uuu….kuis mõistan, Arni…ma ka juba värisen sügise, talve, külma, pimeduse ja talvedepressiooni hirmus…ei taha, oi kuis ei taha. Isegi siin, soojemas kliimas kui Eestis..ikka tundub külm nii ebavajalik ja mitteoodatud. Kui saaks, koliks vist päris palmi alla elama.

  2. Keit ütleb:

    Mõistan muret. Üle veerand sajandi justkui Eestis elanud, aga kliimaga pole kohanenud siiani. Mõtlen vastikusega kõrguvatele lumehangedele, libedatele tänavatele või siis neid katvale vesisele lobjakale. Samas – maa meil vähemalt ei värise ja orkaane pole ka oodata…

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Itaalias ka’i värise. Samas, neil seal on mdgi Berlusconi. IIpidi, eks meiegi poliitikute hulgas ole igasuguseid ning piinlikkust ei pea kohati sugugi vähem tundma.

      • Keit ütleb:

        Njah, aga ma eelistan itaallastele eestlasi🙂
        P.S. Mõtlesin välja ka ühe positiivse asja talve juures – siis hakkab rahvas jälle rohkem kajandama (arvan ma).

      • notsu ütleb:

        Mis mõttes Itaalias ei värise? iga natukese aja tagant on mingi linnake jälle varemeis.

        Tänavusuvine +30 ja 32 vast andis ikka suve mõõdu välja.Vähemalt Tartu kandis oli selline leitsak, mida ma ei mäleta ka Itaaliast ega Ungarist, võib-olla sellepärast, et siin on ühtlasi väga niiske.

        Aga kas te selle peale pole mõelnud, et uuesti ahi lasta sisse ehitada sinna, kus vanastigi oli? Natuke kallis on, aga ega sellises koguses puidki osta väga odav ei ole, ma usun, et ahi tasuks ennast puhtrahaliselt paari aastaga ära (kui ma õigesti mäletan, siis kulub teil praegu puid vähemalt kaks korda rohkem kui meil – ilmselt tasuks siis kõigepeal ka maad kuulata, kes on lasknud endal hiljuti teha ja kuidas rahule jäänud, nii võib ka mõistlikuma hinna leida). Soojusmugavuse mõttes tasuks aga palju rutem.

        Kui väga pikalt oodata, siis äkki jõuab A. vahepeal ahju tegemise ära õppida, ta käis vahepeal ühe juures õpipoisiks, aga vast jõuab enne kellegi leida.

      • Oudekki ütleb:

        Itaalia väriseb küll. Vahepeal lausa ohtlikult. Aga Berlusca on see-eest kohe minemas ja mingi tõusev lootust organiseeritud vasakpoolsuse tõusule on kah olemas. Rääkimata “indiviidide massi” olemasolust, tead küll, millest ma räägin. Ja need, kelle üle uhkust tunda, on siin ka ja see uhkus on suurem kui see häbi mida igast berluscataolised tekitavad.

        Aga ega sa aknaid kleepida ei ole mõelnud? Ja siis võid sa magamiseks sellise jaapanitüüpi voodi hankida, mõnevõrra maast kõrgemal, aga mitte pehme.

  3. Mahhatsalka ütleb:

    Kas vaht oli lastud akna konstruktsioonide vahele või akna ja seina vahele? Kui aknakonstruktsioon nõndahullusti lekib siis vahetus või raamide kapitaalremont on ainsad pikaajalised väljavaated.
    Natuke külmas ellujäämistehnikat. Madrats põrandast lahti, kui muud ei õnnestu soodaslt hankida siis kasvõi mullikile kiht, parem on laminaadi alla käiv õhuke vaht või siis 20mm penoplast (ehituspoest saab). Autosse mõeldud ellujäämistekk (üks pool jahutab, teine soojendab) madratsi alla, soojendav kiht ülespoole et kehasoojus akumuleeruks madratsisse ja ei läheks põrandasse ära. Vatiktekk on imho ülehinnatud, odav (Jysk) suletekk on soojem. Villane vanakooli tekk ilma linata on alati soe olnud. Kui tuba ei jää soojaks siis tihenda vaheuks külma tsooniga ja voodi kohale tekita baldahiin, nagu keskaegsetel aristokraatidel, võimalikult soojapidavast materjalist. See säilitab samuti kehasoojuse magamise ligidal ja ei pea oma kehasoojusega korterit kütma.

    Kutsikatejärgset ülesehitust alusta Donna aknast ja seejärel sanitaartsoon, tundub et pead kõik põrandad välja rookima ja uuesti tegema. Nõme ja ebameeldivalt kulukas.

  4. V.A. ütleb:

    Kliimaga kohanematust mõistan hästi. Ma olen õppinud aja jooksul siinset sügist ja talve küll ka omamoodi armastama, ja kui ahi on (noh, mul sai see üleeile nüüd korda ka), siis pole ju väga viga. Isegi mitte niivõrd külm pole see, mis mind Eesti kliima juures häirib, vaid niiskus. Kusagil Saksamaa lõunapoolses osas või Austrias olen end oma ihus alati paremini tundnud, juba paar nädalat teeb vahet.

    Aga palju õnne ka! Sain niimoodi aru, et sul on täna sünnipäev.

  5. notsu ütleb:

    palju õnne tagantjärgi veel minugi poolt ja veel 1 soovitus – laske uus vaht vahele ja turvake mingi vineeriga või loomadele mõeldud kraapimistahvliga ära, siis kraabib palju tahab, aga katki ei lähe.

    Meil kraapis kass isoplaadi sisse auke, kuni me panime kassi kraapimislataka otse selle seina peale, mida ta kraabib, alguses oli tal nina natuke vingus, aga nüüd kraabib õnnelikult oma tahvlit (siinkohal tervitused Nelele, kes selle meile andis).

    • notsu ütleb:

      kusjuures küllap toimiks see vineeri vms veel lisasoojustusena, sest minu kogemused näitavad, et vahtu ei õnnestu kunagi nii korralikult lasta, et kõik praod täis oleks.

      • Punane Hanrahan ütleb:

        Sinna peaks tglt. liistu panema, aga ma’i oska võtta mõõte nii xalikult, et neist ehituspoes/puusepa juures abi oleks:(

        • notsu ütleb:

          võib-olla on mul kehv kujutlusvõime, aga ma ei suuda ette näha, mida paha võiks tulla liistust, mis on natuke laiem kui pragu või kui hädapärast tarvis, nii et sinna suunas eksimine peaks olema ohutum.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s