Ega jobu tglt. ei taha sahtlipõhja parandada, sest jobu teab end sellega ilmselt mitte toime tulevat, sest et ta jobu on:) Pealegi, nagu me kõik teame, vihkab jobu igasugust füüsilist tööd ning sahtlipõhja parandamine kahtlemata on füüsiline töö. No vähemalt soojas ruumis, niigipalju. Aga häda ajab härja kaevu ning jobu sahtlipõhja kallale. Mis sa hing teed, kui tekstiilkottide hoidmise sahtlit enam üldse avada’i saa, sest selle kohal asuv kinda- & sokisahtel sinna suuremas osas sisse on vajunud. Pealegi kipuvad niimoodi alumisse sahtlisse ära vajuma ka kindad & sokid ise ning leia siis midagi üles sellise meetodiga, eksju. Nii sokke kui tekstiilkotti on aga juba samal õhtul vaja, seega’i jää muud üle kui krjvm neetud &ne sahtel ära parandada, täpsemalt sellele põhi uuesti alla lüüa.

Raskelt ohates võtab jobu sokisahtli ning tühjendab selle sisu varem valmis vdtd suurde plastkaussi. Sahtli enda asetab ta triikimislauale, kuhu see pärast mõningaid ebamääraseid katseid isegi püsima jääb. Ning nüüd tabab jobu ebameeldiv üllatus. Jobu on kunagi isegi näinud 1t sahtlit altpoolt ning seal oli sahtlipõhi sahtli külge kinni naelutet. Selle järeletegemine peaks olema suhteliselt lihtne töö, millega isegi jobu hakkama saab, ehkki mitte nii kvaliteetselt, kui inimene, kes taolist pisinikerdamist mingil salapärasel kogemata kombel ka oskab.

Ent see sahtlipõhi, krvm, pole üldsegi mitte sahtli külge naelutet, vaid käib hoopis sahtlisse treitud soone sees. Oh sa krt! Järelikult tuleb tõrges põhi kuidagimoodi soonde tagasi suruda, jobul pole aga ähmast aimugi, kuidas taolist teha. Xa vilksatab läbi pea siiski mõte põhi kõigest hoolimata sahtli külge naelutada – käigu see soon õige täiega krdle! Kuid sellest mõttest jobu loobub – mine sa tea, viimati ei mahu sahtel pärast seda oma kohale kummutis enam üldse ära, kellele seda jama veel vaja. Pigem üritaks põhja ikka sel viisil paika panna, nagu algselt ette näht on, kuigi tollest ei pruugi midagi välja tulla. Eriti jobu käes.

Kuidas saada sahtlipõhi soonde? Jobu mõtleb välja, et kõigepealt peaks 1e otsa paika saama, kui see juba soonde on asetet, siis ülejäänud küljed annab ehk lihtsalt jõuga soonde suruda. Mõte tundub õige olevat, ent teostust segab oluliselt, ütleksin isegi otsustavalt, asjaolu, et krdi vineer lihtsalt keeldub soonde tagasi minemast. Mõtle siis veel õigeid mõtteid sellisel viisil rsk, eksju! Saad mingi osa juba soonde, paindub II ära ning iial ei tea, kuhu se krt täpselt paindub.

Jobule meenub ähmaselt, et selliste probl-e lahendamiseks oli vist olemas tööriist salapärase nimega “puuhaamer”, kuid ta tõrjub selle mõtte, sest tema, kui endast lugupidava jobu kodus pole mingeid tööriistu peale kruvikeeraja & 2e haamri, needki sinna täiesti juhuslikult sattunud. Seega üritab jobu kangelaslikult aatele truuks jääda ning tema vaimlist ärahoidmist häiriva sahtlipõhja kõigest omaenda siidiste käpakeste abiga paika saada. See on aga igavene tüütu nihverdamine ning kops liigub selle tegevuse tagajärjel juba ohtlikult üle maksa & hing kargab täis. Täis hing annab jobule nõu tõrkuvale sahtlipõhjale rusikaiga kallale minna.

Jobu võtab mdgi oma hingekest kuulda ning – põraki – virutab ta sahtlipõhjale mõõduka obaduse. Selle peale ilmub sahtlipõhi nähtavale IIl pool sahtlit, aga mitte kuidagi ses ettenähtud soones. Eks siis IIltpool tule needusele uus põrakas anda, mispeale mdgi…no&h. Nokk kinni, kõht lahti.

Pärast jätkuvat nihverdamist, vihastamist & virutamist jääb sahtlipõhi imekombel mingisse mõistlikku kohta isegi pidama, olles osaliselt isegi soones. Küll väga väike osa, aga parem ikka kui paljas vesi. Jobu mõtleb natuke ning jõuab loogilisele järeldusele, et nii ärapaindunud põhjaga sahtel on targim sättida kõige alumiseks. Siis ei saa sokid-kindad sealt enam kuhugi kukkuda ega ära kaduda. Mõeldud-tehtud.

Enam kui murelikuks muudab jobu meele aga tõik, et eranditult kõigi kummutisahtlite põhjad hakkavad juba samal viisil ära vajuma. Ning kõiki sahtleid pole parimagi tahtmise juures võimalik alumiseks sättida – füüsiline maailm seab siin oma mõistmatud piirangud. Jobu mõtleb, et peaks siis vast kummuti-tühja hoopis ära viskama ning ostma asemele hunniku korve, milles igasugu galanteriid ning muud taolist kraami hoida. Korvide ostmine eeldaks paraku raha olemasolu, viimasega ent jobu kiidelda’i saa. Ilmneb aga, et jobu elustiili viljelemine eeldab kopsaka rahakoti olemasolu. Vastasel xal ei võimalda sul keegi jobu olla, tunne oma kohta, pööbel, ning hakka kõikeoskavaks Mägiaivariks.

Mis aga teed sa hing, kui Mägiaivari elustiilist midagi välja’i tule?

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

5 responses »

  1. Morgie ütleb:

    Aatereetur… miks sa lihtsalt kedagi appi ei kutsunud? Lihtsalt mõnda sõpra külla. Kes oleks sinuga pudeli õlle taga lamisenud ja vahepeal möödaminnes need neetud sahtlipõhjad sinna surunud, kus nende õige koht.
    Ega sul nüüd pääsu pole, varsti leiad oma kodunt ristpeaga kruvikeeraja ja hõbedaselt läikiva teibirulli.

    • Punane Hanrahan ütleb:

      Kuivõrd ma olen jobu, siis vaevab mind lakkamatu piinlikkustunne, et äkki ma kasutan oma sõpru ära. Sest ma’i saa ju suurema osa praktiliste asjuga abs. hakkama (samas oskan ma ahju kütta, millise oskusega’i saa kiidelda küll suur osa mittejobusidki, sest neil pole oma elus sellist oskust lihtsalt vaja) ning ainus võimalus oleks keegi appi kutsuda. Aga mida mul on abistajaile vastu pakkuda, mis teenet nad minult oodata võivad? Ei midagi, sest mina’i oska midagi ega ka ole mul suurt midagi. Nõnda siis, piinlikkuse vähendamiseks & eneseväärikuse kasvatamiseks üritangi ma hakkama saada ka nende asjuga, millega ma hakkama’i saa:)
      Pealegi elan ma Pldsks ning kellel ikka on aega Tlnst pidevalt minu hädakarjete peale mingeid pisiasju parandama tulla:)

      • Aivo Koertega ütleb:

        ma ka nagu au ei saa,ma tean kohe kindlalt et olen ühele jobule öeld,iga kingsep jäägu oma liistude juurde ja tean et olen alati öeld,kui viga näenlaita,läen ja aitan,tean ka et sel jobul on mu tel nummer isegi olemas

  2. notsu ja A. ütleb:

    Inimesed armastavad enamasti meeleldi oma oskustega abiks olla, sest niiviisi saavad nad ju ise oma osavust demonstreerida ja enesehinnangut tõsta.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s