& ma olen kindlalt otsustanud kajandajate rivvi edasi jääda, koos Eeva & veel mõne vapra blogipartisaniga sel ajaveebide otsalõppemise ajastul. Isegi lühilaineradismi harrastajaid, isegi pikkade paberkirjade vahetajaid leidub veel, saati siis kajandamine ajalukku peaks minema. Aga miskipärast on ajal mingi kummaline struktuur, mis tingib selle, et sa pead vooluga kaasa ujuma, isegi kui sul selleks mingit tahtmist pole. Vaba aega pole mul viimaste a-dega oluliselt juurde tulnud ega ka vähemaks jäänud (pigem isegi viimast, sest Öölendurid on praegu jälle kavast maas ning mitu olulist haltuurat on ka otsa saanud), aga kajandamiseks aega leida on kuidagi järjest raskem, sest mingeile muile tegevusile kulub seda lihtsalt järjest rohkem ning blogimiseks ei jää, pinguta kuis tahad. Vb olla on see vananemine, ma’i tea.

Igatahes täna siirdun ma õige pea Ramloffiga õlut jooma, homse õhtu täidab E-S. Tüüri autorikontsert (mida salapärasel asjaoluil antakse tasuta & mis veel salapäraseimail asjaoluil lõppeb niimoodi ära, et ma veel viimase rongi peale ka jõuan), ülehomme intervjueerin mingeid araablasi ning edasisi plaane on veel vara teha. Aga ma’i kavatse lasta sel kajamil siin välja surra, vat ei kavatse &’i lase ka, jäägu siis 2 sissekande vahele kuitahes suured augud. Vot nii! Olgu teile teadmiseks see:)

Tahaks minna verd andma, aga’i saa. Minu elustiil on muutunud liiga XIX saj. keskklassi taoliseks, mida ma olen ju ise tahtnud, paraku doonorlusega see hästi kokku’i käi. Nimelt siis selline, et ma’i purjuta, aga võtan iga päev 1-2 napsi. Mis ongi mu meelest normaalne, täpselt selline peakski elu välja nägema. Enamasti pole see võimalik maj. põhjusil, aga pole halba ilma heata – siis on vereandmine võimalik maj. põhjusil (ning vereloovutusest saadav tunne ongi enam-vähem võrreldav paarist napsist või siis mõnusast kangest espressost saadavaga – kergelt eufooriline meeleolu, seda ma jahin). Aga loomulikult pole ma vastutustundetu mölakas, kes läheks verd loovutama, endal alkohol veres. Nõnda ma’i saagi minna:) &h xan veel 1x – doonorlus ei taha hästi sobida XIX saj. keskklassi kommetega. Aga Novgorodi kaupmehe pojapoeg, nagu ma olen – kangesti kisub ikka nende viimaste kanti, kui valida on:)

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

2 responses »

  1. soileen ütles:

    Verd annad ju mõtteliselt siin blogis, iga kirjutisega kolm veretilka (*saatanlik irve*) 😉 Ja pruugi mida iganes enne või pärast kirjutamist 😉

    Mul vist pole juua vajagi, ilma alkoholita purjus, kuidas muidu selgitada, et suutsin lugeda Türi autorikontserdist ja omaette imestadagi, millega siis ometigi tegu võiks olla 😀

    Blogimise võib vahel aja kokkuhoiu mõttes muude tegevustega ühendada. Näiteks R-ga õlut juues paned aga diktofoni lindi käima, hiljem trükid otse lindilt blokki (bloggi? blogi sisse?).

    Aga muidu – kena sügist Sulle, jätkuvalt mõjud inspireerivalt 😉

  2. notsu ütles:

    Tervitused Moskva rätsepa (rätsepakooli direktori, kui täpne olla) pojatütretütrelt!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s