Assumption of the Virgin Mary (Rubens)

Image via Wikipedia

Vist olen kole arg inimene, aga jätan otseselt inimkeha esteetika selleks reedeks kõrvale. Olen 2 sissekandega jõudnud sinnamaale, kus edasi peaks minema juba keha(de) väga detailsete kirjelduste juurde. Sellega aga on taoline jama, et iga1 vb sel puhul avastada, et “oot, mul on just niisugune keha” ning tunda end puudutatuna &ms. Isiklik kogemus näitab, et igale inimesele on tema keha ikka niivõrd oluline, et ei saa isegi üldistatult öelda “mulle’i meeldi see kehaosa, kui see näeb välja niisugune” või “mulle’i meeldi inimkeha puhul teatud asjad, kui need avalduvad niimoodi” – ikka leidub keegi, kes võtab seda täiesti isiklikult koguni juhul, kui ma seda inimest mitte ainult et ei tunne, vaid päris kindlasti pole temaga kunagi kokku puutunud, veel hullem isegi mitte tema fotosid näinud. Nii juhtus kunagi, kui ma 1s oma kajamis väitsin, et “väikesed rinnad kõhna naise puhul on ebaesteetilised” – täiesti üldine lause, kus veel rõhutet arvamuse subjektiivsus (“minu meelest”), kuid ikkagi leidus keegi, kes oli selle peale isiklikult solvunud (olgu muuseas öeldud, et minu esteetilised eelistused on vahepealseil a-il muutunud, tänap. leian ma, et väikesed rinnad kõhnal naisel võivad olla suisa harukordselt kaunid). Niisiis jätan ma praegu inimkeha subjektiivse käsitluse (julgusekogumise) hetkeks kõrvale ning kirjutan pigem seksuaalsusega seonduvast esteetikast.

Täpsemalt siis sellest huvitavast subjektiivsest tõigast, et suur osa vaimulikust kult-st mõjub mulle seksuaalses mõttes väga erutavalt või siis vähemalt seostub just seksi & ka seksuaalsusega laiemas mõttes. Ideaalseimaks muusikaks seksuaalakti (meenutan, et minu puhul tähendab see peamiselt hiidpikka eelmängu, mida “räige tahapanemise” kõrvale kuulata, seda ma soovitada’i oska, kuna nimetet tegevus mind põrmugi ei huvita) juurde on gregoriuse laul, aga väga hästi sobivad ka Pärdi vaimulikud teosed, mitmesugused motetid &pm. Kusjuures tõeliselt sobivad on just katoliiklikud teosed (siinkohal on minuga 1l nõul ka Rumeenia-Sks helilooja & produtsent Michael Cretu, kes väljendab minu siintoodud mõtteid väga kujundlikult oma projekti Enigma tuntuimas teoses Sadeness (Part I)), mõndagi leiab ka protestantliku muusika varasalvist & juudi vaimulikust muusikast, ent õigeusu kirikumuusika kipub alastioleku & seksuaalse tegevuse juurde olema kuidagi häiriv ning budistlikest heliteoseist ei tasu üldse rääkida – need on erektsiooni ning igasuguse seksuaalse iha surm:)

Aga mitte ainult teatav kristlik muusika ei mõju seksuaalsusele sobivaimana ning nii meeldivalt päikesepõimikut ärritavana. Ideaalseim seksikeskkond, eriti just WAM-mängude, mis teatavasti on minu seksuaalne ideaal, jaoks on kirik. Mõni barokne katedraal, ilmtingimata hästi “lobisev”. Annan endale täielikult aru, et WAM- või mistahes muud mängud kirikus on ära jäänud & jäävad ka edaspidigi ära jääma, see on miski, mida ma oma elus kunagi ei saa, aga unistada ju ikka vb:) Barokk-kirikute atmosfäär mõjub seksuaalsust äratavalt. Ning omaenda kristlikul perioodil olin tihti hädas keset jumalateenistust ootamatult algava erektsiooniga, mille põhjustas altarimaalil kujutet Jeesus või Maarja või ka mõte eelseisvast armulauast (seda püha sakramenti olen ma alati tajunud kuidagi orgastilisena – vb öelda, et armulaud on minu jaoks olnud 1 väheseid vastuvõetavaid oraalseksi vorme). Samuti on minu jaoks olnud ilus – just esteetiline, kirjeldamatult esteetiline – lugeda onaneerimise kõrvale meieisapalveid, või veel parem, roosipärga.

Miks aga religioosne esteetika & seksuaalsus minu jaoks nõndaviisi kokku käivad, on jäänud mulle põnevaks saladuseks, millele kunagi siiski tahaks lahenduse leida. Võiks ju arvata, et religioosseid tundeid & seksuaalsust juhib ajus 1seesama keskus. Aga miks siis ei seostu seksuaalsus religiooni kui sellisega, religioossusega üldiselt, vaid ainult teatava usulise esteetikaga?


Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s