Fredrikinkatu from Kamppi

Image via Wikipedia

Kamppi

Image by tuija via Flickr

Kamppi7-Helsinki

Image via Wikipedia

Põhjanaabrite pealinn võtab vastu päikese & 1 külmakraadiga. Rõõm on tõdeda, et Helsingi asub endise koha peal ning ka siinne suurepärane juugendarhitektuur pole kuhugi kadunud. Vähemalt mitte Kamppist. Soome välisministeeriumi tellit pisibuss viib meid nobedalt mööda maailma kauneimaks kuulutet kiirteed Espoosse, kus asub Startup Sauna – kapitalismi kasvulava, mis aitab nooril ettevõtjail siinkandis jalga ukse vahele saada.

Algatus on huvitav, tutvustus põnev ning paljude noorte ettevõtjate (kes vastupidiselt levinud stereotüübile pole sugugi mitte pintsaklipslased, vaid enamasti karvased & vihased ning tegelevad mitmete köitvat valdkondadega, nagu mobiiltelefonimängude arendamine, heliloometarkvara &ms.) harimissessiooni pealtvtmine õpetlik. Aga et ma siin kajamis teps tööst ei kõnele enamasti, vaid peamiselt ikka jõudeelu naudinguist, siis hüppame siit kohe lõunasöögi juurde.

Toimub see nimelt siinsamas Tapiolas asuvas söömakohas, mis pakub ainult mahetoitu. Selle sõnumi peale ärkab minus juba väike hirmutont, et kui mahe, siis mine tea, viimati on ka vegan. Püüan end rahustada, et on ju ka maheliha, mahemunad, mahepiim &ne. Aga kui kehakinnituspaika jõuame, saavad minu hirmsad kahtlused tõeks. Menüüs on küll kalasalat, tglt. seda aga’i ole ning kõik saadaolevad road on nii taimsed, nii taimsed.

Hirmus lugu küll. Kunagi võitlesid taimetoitlased, täiesti õigustatult kusjuures, õiguse eest evida söömakohtade menüüs vähemalt 1t taimetoitu kõikvõimalike surnud loomade & kalade kõrval. Nüüd aga hakkab pendel IIe äärmusse nihkuma ning igasugu gruppide & ürituste korraldamisel (Eestis küll veel siiski mitte) pakutakse pahatihti ainult taimetoitu. Arvestatakse taimetoitlaste huvidega, lihasööjad aga oma vähemalt 1t lihatoitu valida’i saagi:( Arvan, vastutulek peaks siiski olema mõlemapoolne, mitte et oma õiguse saanud rühm nende õiguste baasil kibekähku hegemoonia kehtestab.

Tuleb siiski tõdeda, et nii guljašši meenutav läätseleem, kui ka kruubipuder seeni & tofukuupe sisaldava kastmega on hästi valmistet ning täidab kõhtu küll. Veidi mõru meel siiski on, lihasööjate ahistamise pärast.

Einestavate ärialustajate hulgas mitmesuguseid põnevaid tegelasi maailma eri paigust. Tutvunen kanadalannaga, kes juba 5dat a-t Soomes elab, sest soomlasega abielus & sel viisil Euroopasse “kidnapatud”:), samuti Soome noormehega, kes üritab müüa mobiiltelefoni teleri kaugjuhtimispuldina kasutada võimaldavat funktsiooni, mis ei piirdu aga ainult sellega, vaid annab üldse huvitava sümbioosi teleri & mobiiltelefoni parimate omaduste vahel. Ehkki – ta pole kindel, et tema seadmel suurt edu on pealetungiva uue meedia tõttu ning vestlus meiega (st. minu & operaatoriga) seda hirmu ainult kinnitab, sest meiegi ei usu, et televisioon oma klassikalisel kujul võrgumeedia kõrval kuigi kauaks ellu jääb.

Hiljem õhtusöök Eesti ettevõtjaiga Helsingis, Rootsi teatri restoranis, mis “Teatri” nime kannabki. Restoran ise igavesti kift & mõnus, teenindamine üliviisakas. Meel hea ka seepärast, et igasugu surnud loomi saab endale ette kanda lasta. Võtan söögialuseks Wild Martini, eelroaks ürdi-küüslauguvõis gratineerit teod, pearoaks grillit (well-done) tuunikala mango, kõrvitsaseemnete & wasabidipiga ning magustoiduks šokolaadikooki vaarikasorbetiga. Kõik road on kokanduse tõeline tipp, maitsekombinatsioonid suurepärased, tuunikala kõrvale valit Arthur Metzi riesling on täpselt õige temp-ni jahutet ning üldse väga õige.

Lahkun restoranist mõningase piinlikkustundega, sest vastupidiselt Robert Kurvitza radikaalsele avaldusele‘i paku ma end kööki vabatahtlikult oma nõusid pesema, vaid lahkun nagu tüüpiline ekspluataator, jättes nõudepesu muude hooleks. Veidi ehk leevendab minu käitumist see, et oma karjääriredelit alustasin nõudepesijana, üldiselt aga – vasakpoolitseva etablandi asi, mis parata.

Et see kirjatükk nüüd puhtaks kulinaaritsemiseks ei manduks siis – Helsingi trammid pakuvad endiselt suurepärast vtmisväärsust, eriti pimedas. Sumedas hilissügise öös sõitvad rohelised, pehmet kollast valgust ergavad ning vaikselt suhisevad elektriangerjad, sujuvalt pidurdades & kiirendades, kandes teadmist ühendusest kaunite (küll ka vähemkaunite) asumite vahel. Ning suure linna kohal kummuv tume taevas, kus tähed & kuugi vannuvad alla inimkätega loodud elektrivalgusele, urbanistliku sümfoonia triumf klassitsistlike & juugendmajade kohal.

Palun mulle aga mu sissekande 1ekülgsus andeks anda – olen kl. 4.45-st hommikul üleval ning nüüd lähen küll & keeran magama. Teile kõike head ning peatsete uute kohtumisini.

Ahsoo – peaksin juugendi & klassitsismi kõrval ülistama ka Helsingi moodsat & moodsaimat arhitektuuri, ent unustasin väsinuna seda teha ning ei jaksa ka praegu. Panin siiski txti juurde 2 asjakohast pilti siitsamast Kamppist. Ehk suudan edaspidi rohkem selle kauni linna mainit aspektile pühenduda.

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

21 responses »

  1. Larko ütleb:

    Taimetoitlus on viimasel ajal seal linnas kahetsusväärselt kanda kinnitanud. Viimaste aastate tuliseim ja ühtlasi kõige rohkem sotsiaalmeedias kajastatud vaidlus Helsingi linnavolikogus puudutas iganädalast taimetoidu päeva koolisööklates. Kurb öelda, et hääletusel leidis eelnõu toetust.

    • asdf ütleb:

      Kurb on just see, et kahetsusväärelt on 6 päeva seitsmest mittetaimetoidulised ja sunnivad sööma olendeid, kes ei anna selleks nõusolekut.

  2. Varju ütleb:

    Sinu lohutuseks, Arni, Tallinnas ja Eestis üldse on pea võimatu normaalset vegan-toitu restoranist saada…
    Tegelikult, ma natuke ei saa aru, miks Sa kurdad, sest ma sain aru, et tegelikult toit Sulle maitses ja kõhtu täitis ka. Lihtsalt tahad põhimõtteliselt igal võimalusel liha süüa? :-S

  3. notsu ütleb:

    Ühest Prantsuse bioloogide konverentsist kuulsin vastupidist – korraldajad olid kohaletulnud taimetoitlastele küll lubanud, et taimetoitu on ka, aga koha peal polnud midagi olla, äpardus. Pärast kuulis konverentsil käinud tuttav kuluaarides, et see polnudki päris äpardus, vaid väike kärukeeramine korraldajate poolt – “miks nad siis ei austa meie kulinaarkultuuri, pole neil mingit eritoitu vaja”. Taimetoitlased elasid siis seal mingite kaubahallist ostetud küpsiste peal.

  4. notsu ütleb:

    kusjuures juttu polnud isegi veganitest, vaid mõõdukamatest taimetoitlastest, ja enne konverentsi oli osalejatelt sedasorti eelistuste kohta küsitud – nii et seda inetum kärukeeramine – kui ei viitsi mitut sorti toiduga võimelda, ärgu siis küsigu ja lubagu.

  5. Punane Hanrahan ütleb:

    Larko – just, mitte kedagi EI TOHI SUNDIDA tegema asju, mida ta’i taha või jätma tegemata asju, mida ta tahab. Seega see taimetoidupäev, kus lastel lihtsalt puudub võimalus liha süüa, on äärmiselt kahetsusväärne. Inimlik oleks, kui taimetoitlasil lastel oleks võimalus iga päev koolisööklas taimetoitu saada & lihasööjail jällegi lihatoitu. Aga osa Soome poliitikuid & muid otsustajaid kipub ses osas teatavasse totalitarismi langema, ka suitsetamise küs-s näit.
    Varju – mde, ma’i söö IIx liha päevade kaupa ning vähemalt 1 päev nädalas tuleb kindlasti selline, mil ma liha’i söö:) No lihtsalt pole parasjagu sellist isu. Aga küs. on just pmts.
    Notsu – pole vist vaja lisadagi, et selline käitumine oli konverentsi korraldajaist eraxselt inetu:(

    • asdf ütleb:

      Kas siis loomi tohib sundida oma kehaosi loovutama? Minu meelest on kelleltki organite ja liikmete äravõtmine tunduvalt räigem indiviidi õiguste rikkumine, kui olukord, kus peab natuke oma harjumusi muutma. Umbes sama, nagu bussi hilinemine pole võrreldav kellegi tulistamisega.

  6. asdf ütleb:

    Kui nimetad seda horroriks, siis kujuta ette, milline horror loomadel päevast päeva toimub.
    Liha puudumine söögikohast pole mingi ahistamine, restoranid ongi erineva suunitlusega. Kui lähed Itaalia restorani ja ei leia sealt guljašši või Eesti kööki ja seal pole banaane, ei hakka keegi kritiseerima, et miks seal ühte konkreetset komponeti pole. Või, et kui meeldib sibul ja tomat, ning peab selleta ühe söögikorra läbi ajama, hakatakse sõimama inimesi, kes neid ei söö.
    Peaks mõistma, et taimetoitlased on seda ka eetilistel põhjustel ning loomulikult ei looda söögikohti, kus serveeritakse ka liha. Samamoodi, nagu fair trade kaupluse rajajad ei müü seal lapsorjadega toodetud Nike tosse. Pigem on tobe minna mingisse kohta, et pärast kritiseerida ootuspärast, sest see jätab mulje, nagu oligi mineku eesmärgiks mingi nähtuse, maailmavaate või mõtteviisi mahategemine.
    Kui mõni üritus nõuab näiteks spagettidest ja pitsast ilmajäämist, kas hakatakse seda samuti maha tegema, nagu oleks see midagi elu muutvat? Või, kui lähed Indiasse, kus mõni piirkond ongi traditsiooniliselt taimetoiduline, siis poleks ju mõistlik oodata, nagu valmistataks sulle hapukapsast kartuli ja hakklihaga?
    Kui rääkida pealesurumisest, siis 99% lastest surutakse peale loomade söömist ja valeinformatsiooni selle vajalikkusest. Kõikidele loomadele surutakse peale liigile mitteomast lühendatud ja kiirendatud elu, eesmärgiga lõpetada kellegi toidulaual ja kunstlikku paljunemist, suuremale osale loomadest surutakse peale piinu ja väärkohtlemist, mis tulevad juba ainult nende passiivsest elutu objektina kohtlemisest.
    Samuti, miks on halb, et Soomes ja Eestis tekib aina rohkem taimetoitlasi ja neile mõeldud ettevõtmisi? Minu meelest on see just tore, mida rohkem, seda parem.

  7. Larko ütleb:

    Mõlemal peab valikuvõimalus olema. Nüüd peavad taimetoitlased neljal päeval nädalas liha sööma ja teised ühel päeval taimetoitu. Õige oleks, et kõigile oleks viiel päeval nädalas eelistatud menüü kättesaadav. (Eelpool oli kuuendast ja seitsmendast päevast juttu, kuid koolisööklad nädalavahetustel süüa ei pakku.)

    Praegune sunniviisiline kord võrdub sellega kui ei tohiks mitte ükski õpilane sealiha süüa, kuna moslemist õpilased seda ei söö. Nende jaoks on koolisööklates sellisteks päevadeks erimenüü, millal seal sealiha pakutakse. Sarnane kord võiks ka liha- ja taimetoidu kohta olla vastavalt lapsevanemate või õpilase enese valikule. Nii saaksid hundid söönud ja lambad jääksid terveks.

    • asdf ütleb:

      Sel juhul pole loomadel mingit valikut. Inimesele võib sea-, pardi- või hirveliha söömine tunduda tõesti nagu esteetiline valik sibula ja küüslaugu vahel, kus pole teist osapoolt, kes sellest kuidagi kahju saaks. Kui oleks maailm, kus mõnel päeval ei sööda inimesi, kas siis õigustataks inimeste söömist samuti argumendiga, et igaühel peab olema vaba valik.

      • Ambrosius ütleb:

        Kuhu Sa tõmbad piiri, millest alates on teist organismi sobib süüa?

        Ja kuidas suhtuda sellesse, et massiliselt elusolendeid hukkub ka mitmete taimsete saaduste kavatamisel ja saagikoristusel. Näiteks pisinärilised, linnud, putukad ja ussikesed viljakoristusel.
        Kas sellisel moel toodetud leiva söömine pole siis sama ebaeetiline, kui lapsorjade tööga valminud jalanõude kandmine?

  8. mahhatsalka ütleb:

    Kallis asdf, palun likvideeri alustuseks liigkiire rahvastiku juurdekasv ja ekstreemne ülekaalulisus, Peale seda suudaks ehk reaalselt mahedalt kasvatatud toit rahvastikku toita ja neile taskukohane olla.

    • Ambrosius ütleb:

      Hetkel lihaloomade toiduks kulutatav sööt annaks inimesele otse manustades 4x rohkem energiat ja 54x rohkem valku. Ja veekulu 1kg loomaliha tootmiseks on ka ca 10x suurem. Seega liigkiire rahvastiku juurdekasvu juures on asdf-i poolt propageeritu pigem üsna tõenäoline tulevikuväljavaade. Peale taimede on muidugi võimalik kasvatada toiduks ka odavamaid loomseid eluvorme – sõnnikuusse, mingeid tõuke või mardikaid.

      • mahhatsalka ütleb:

        Vabandust kui ma tundun paranoiline, aga millisel teadustööl need faktid baseeruvad? Veekuluga tootmises peab nõus olema sest püsisoojased imetajad on kahjuks jube ebaökonoomsed tegelased. Tõukude, usside ja vähemkulukate prteiinivormide kasutamise toiduks võiks muidugi ka meie laiuskraadidel rohkem levida. Samas kohalik klimaatiline olukord ei võimalda odavat tõukude/usside tootmist. Imetajat vajavad hoolimatta oma tohutust toidu ja veekogusest ning metaaniheitest oluliselt vähem valvet ja lisaabi talvetingimustes.

        • Ambrosius ütleb:

          Suurt teadust pole vaja selleks, et nõustuda üldise põhimõttega – loom ei saa kasvada suuremaks sellest kogusest toidust, mis ta ära sööb. Suur osa toidust kulub tal elutegevuseks ja vaid väike osa juurdekasvuks.

          Mis puutub konkreetsetesse numbritesse, siis täiesti õige tähelepanek, mu faktid olid kirja pandud kiirustades, valesti interpreteeritult ja algallikat kontrollimata. Energia ja valgu kummaline suhe kriipis mulle kohe peale postitust valusalt silma.

          Otsisin nüüd minu poolt toodud konkreetsete numbrite algallika üles, milleks osutus üks Cornelli Ülikooli 1997 aasta teadusuudiste lehekülg, millest vähemalt praegu pole enam võimalik leida viiteid tegelikele uuringutele.
          http://www.news.cornell.edu/releases/Aug97/livestock.hrs.html

          Vahekord (kulutatud energia:saadu valk) 54:1 käib seal hoopis kõige kulukama looma- ja lambaliha kohta ja 4:1 kana kohta. Keskmiselt on lihatoodangu sisendi ja väljundi vahekord 28:1, teraviljatoodangul on see vahekord 3,3:1 (kana on sellele üsna lähedal).

          Sealt ei selgu ka mismoodi sisendenergiat ja väljundit arvestati. Et sõnastuses kasutatakse ainult väljundi iseloomustamiseks sõna proteiin, siis on isegi võimalik, et on arvestatud vaid lihas oleva proteiini (20-25%) energiasisaldust ja arvestatud ei ole rasva (20-30%) energiasisaldust, mis on rohkem kui 2x suurem.

          • mahhatsalka ütleb:

            Samas keha töötleb valku ju energiaks viimasena tänu selle energiakulukusele, elik valgust energia ammutamine on jube raiskamine. Samas kui vaadata varianti toota proteiini toidutöötlemisjääkidest jms. tõukude/vaklade abil siis peaks see teraviljajäramisest parem olema. Energia hankimiseks on teravili muidugi kasulikum.
            Huvitav kuidas tõugumassi-lasagne maitseks?

            • Ambrosius ütleb:

              Tõugumassi-lasanje on mõnel maal vist juba päris igapäevane toit. Ei oska maitset kommenteerida, pole teadlikult maitsnud. Õigemini on tegu sõnnikuussidega. Sõnnikuusside massist tehakse jahu ja seda lisatakse hakkliha hulka. Aga neist võib ka kohe värsket hakkliha teha. Sõnnikuussid on head veel seetõttu, et neid saab toita näiteks kanalisatsiooni settebasseinides, mida muidu peaks kuidagi spetsiaalselt neutraliseerima. Enne söögiks tegemis lastakse nad siis lühiajaliselt mingisse meeldivamasse toitesegusse, mis nende “seedekulgla” jääkainetest puhastab.

    • asdf ütleb:

      Kahju, kui taimetoitlusest rääkides viiakse teema mujale. See pole isegi vastuargument, sest rahvastiku juurdekasvu pärast muretsemine ei takista teiste loomade olukorra üle mõtlemist ega vastupidi.
      Olen nõus, et rahvastiku kasv on üks suurimaid probleeme ning ise pole plaanis lapsi saada. Pooldan kondoomide jagamist ja katoliku kiriku vastutuselevõtmist, aga see ei puutu vist teemasse.
      Kui inimesed ei sööks liha, võiks mahemeetoditega toita palju rohkem elanikke.

      • Ambrosius ütleb:

        See ei puutu otseselt teemasse, aga mulle pakub huvi, mismoodi Sa tajud maailma rahvastiku kasvu ühe suurima probleemina, kui Sa ise ei kavatse lapsi saada? Kas Sa eeldad, et rahvastiku kasv muutub suureks probleemiks juba Sinu eluajal või muretsed Sa tulevaste põlvkondade heaolu pärast?

  9. asdf ütleb:

    Samuti ei saa artikli mõttest aru – liha on ju kõigest üks asi, mida mõned inimesed söövad. Kui konverentsil ei pakuta praetud toitu, kõrvitsat, musta leiba või makarone, ei hakkaks keegi selle üle avalikult kurtma, isegi, kui oleks sellise toiduga kodus harjunud. Veelgi vähem peetaks seda üldiseks ebaõigluseks, mingiks agendaks või vandenõuks. Ehk võiks ka liha jm loomseid ainid mitte sisaldava toidu suhtes vähem paranoiline olla🙂

    • Arni Alandi ütleb:

      Vabandust, nüüd ütlen kõik lühidalt & lihtsalt ära:
      Kui TEIE (st. taimetoitlased) nõudsite omal ajal menüüsse taimetoitu, siis te selle ka saite. &h, võitlemist oli palju, aga minul ongi sellepärast siiralt piinlik kõigi lihasööjate pärast. Nüüd on TEIL õigus pidevalt igal pool saada taimetoitu ning kui TEID sellest ilma jäetakse, saate te põhjendatult õiendada ilmajätjate kallal. Ehk siis uba selles:
      MEIE ANDSIME TEILE VÕIMALUSE
      VASTUTASUKS JÄTATE TEIE MEID VÕIMALUSEST ILMA!
      KAS “KUIDAS KÜLA KOERALE, NII KOER KÜLALE!” ENAM EI KEHTIGI?
      JÄRELIKULT POLE VAJA KELLEGI VASTU KENA OLLA, SEST HILJEM SÕIDAB TA SINUST TEERULLIGA ÜLE.

      See ongi minu jaoks probleemi tuum. Tänan thlp. eest.,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s