English: Woman beggar, Guanajuato, Mexico Espa...
Image via Wikipedia

Esinesin eile fb-s järgmise avaldusega:
Andke mulle nüüd andeks, mu konservatiividest sõbrad, aga oma vasakpoolseile sõbrule ütlen, et on aeg meelde tuletada, kuidas ma oma vasakpoolse ilmavaate juures – kui p

ean võrdlema 2te halba ehk siis konservatismi & libertaarsust omavahel, siis kaldub minu sümpaatia tingimata libertaarsuse poolele. Libertaarsus jätab inimesele vabaduse, konservatism, olles küll mõneti sotsiaalsem, aga võtab vabaduse ning asendab selle aegunud tavade, kommete & moraaliga. Andes sellega muuhulgas rikkaile moraalse õiguse vaeseid mõnitada, mida need mõnuga ka pruugivad. Konservatism on demokraatia tingimusis tunnistatavaist ideoloogiaist mu meelest jõledaim. Eriti jõle, kui see on veel rahvuslik konservatism. 100x valin pigem 1kõik kui jõhkra laissez faire, kui et korra & kommete diktatuuri!

Ning hakkasin seejärel mõtlema, kust siis on pärit see moraalne õigus vaeseid mõnitada, mis selle õigupoolest konservatiivide jaoks legitimeerib? Ning mõtlesin, mis ma mõtlesin, ikka & jälle jõudsin tagasi Calvini & predestinatsiooniõpetuse juurde.

John Calvin

Senikaua kui minust paar100 eurot rikkam naabrimees (imaginaarne naabrimees, tglt. mul nii lolle naabreid õnneks ei ole:)) mind rotiks sõimab, pole lahti midagi. Hädad hakkavad ikkagi ideoloogiast, mis käsitleb vaesust süüna, karistamisväärse kuriteona. Mis ei näe vaesuse põhjusena ühisk. korraldust (nagu näevad kommunism, anarhism & radikaalsem osa sotsialismist ning veel mõned) või ühisk. olusid (pidamata seda otse korralduse veaks, nagu teevad siis leebemad sotsialistid & mdgi sotsiaaldemokraadid) või siis kas ühisk. paratamatust, isiklikku võimekust või küll ka valikut, mida käsitellakse aga moraalselt neutraalsena (nii suhtub enamik libertaare) vaid isiklikku moraalset valikut, mis on sellisena taunitav. & just viimane on konservatiivide tee.

Mitte küll kõigi – ma’i taha paljude konservatiivide heategevust, hoolekannet ning mdu sallivat suhtumist vaeseisse ümber lükata (et heategevus & hoolekanne pole minu arust mitte lahendus, vaid pigem osa probl-st, on 1 II teema, samuti nõustun nendega, kes ütlevad, et olles küll osa probl-st, on heategevusest siiski suurt abi konkreetseile inimesile, IIx päästab see koguni nende elu). Ka on konservatismi katoliiklikum või õigeusklikum suund koguni rõhutanud vaeste eeskujulikkust, kasinuse (mitte ainult seksuaalse, vaid just ka majandusliku) kasu ning vabatahtliku vaesuse valimise vooruslikkust. Sel hoiakul on oma suured probl-d, aga igatahes ei nähta siin ette vaesuse hukkamõistu pahena.

Kuid see suund, mis näeb vaesust isikliku eetilise valikuna, seejuures eetiliselt vale, kõlvatu, valikuna, mida tuleb taunida & karistada, on praeguses konservatismis kiiresti & ohtlikult tugevnemas. Seda näitab Ungaris vastu võet seadus, mis keelab kodutuse ning sellele sekundeeriv seadus Leedust, millega keelatakse kerjamine.

Ka paljud libertaarid kõnelevad, kuidas “inimene on oma vaesuses ise süüdi”, erineb aga “süü” tähendus. Libertaarid (st. see osa neist, kes vastavat väidab) kõnelevad süüst põhjuslikkuse kategoorias st. nende teoorias on inimese vaesus tingit inimese enda käitumisest, mitte mingeist välisist asjaoluist, kindlasti mitte ühisk. korralduse vigadest või olemusest. Selline hoiak vb olla jõhker, aga see’i ole alandav, ammugi mitte süükoorma vaeste selga ladumisega komplekse tekitav ning niigi rasket elu veelgi raskemaks muutev. Ehk siis – vb öelda, et libertaare iseloomustab eeskätt täielik 1kõiksus vaeste suhtes, nende rahulejätt. Vaeste olux on küll vilets, aga libertaar on nende “isikliku süüga” enda jaoks oluxa lahendanud ning vaeseid vastutusele võtma st. tglt. mõnitama’i tõtta.

Vaeste süüd nägev konservatiiv aga suhtub vaeseisse siira vihaga, sest tema jaoks pole “süü” olulisus mitte põhjuslikkuses (millist argumenti ta loomulikult libertaariga jagab) vaid eetilises valikus. Kui keegi on “oma vabal tahtel” valinud vaesuse, prügikastidest söögiotsimise ning soojatrassides ööbimise, siis ta on sooritanud eetiliselt vale valiku ning teda tuleb karistada. Seda enam, et tema valik ei puuduta ainult teda ennast, oma “vastutustundetu käitumisega” ei aita ta “ajada Eesti asja” &ms. Samuti annab ta noorile “vale eeskuju”, mis seisneb selles, et “ka laiskusega on võimalik kuhugi jõuda, ka logeledes on võimalik ellu jääda”. Seda loomulikult ei tohi olla, justnimelt, sest ka kõige viletsam elu, kui selle saavutamiseks “ei ole tehtud tööd”, on eetiliselt sedavõrd vale, et tuleks keelata.

English: A homeless man in Paris Français : Un...

Image via Wikipedia

Ning taoline süüdistamine ei käi sugugi ainult prükkarite ning muude heitunud või vähemalt väga vaeste pihta. Mind ennastki, kes ma kahtlemata’i ole Eesti vaeseim inimene, on süüdistet “vastutustundetuses”. See sündis 90-date lõpul, kus 1s foorumis, kus ma kaasa lõin, leidis keegi kommentaator, kuidas “on lubamatu, et praegusel ajal teevad noored mehed palgatööd, ükskõik kas era- või avalikus sektoris. Ühisk. elu arendamiseks peaksid kõik noored mehed hakkama ettevõtjaiks, et niimoodi arendada Eesti elu & luua töökohti neile, kes ise töökohti luua’i saa. Noor inimene, kes praeguses Eestis ettevõtet ei asuta ning piirdub palgatööga, on laisk ja vastutustundetu”.

No mida ma oskan öelda sellise möla peale? Ikka seda, et taolise jutu juured on kõvasti kinni protestantlikus, täpsemalt kalvinistlikus maailmanägemuses. Luterlus, kus küll ülistatakse tööd, ei muutu iial nõnda räigeks ka tööeetiliselt, kui jätta kõrvale luterluses olematu predestinatsiooniõpetus. Viimane, kalvinistlikuks peetav kontseptsioon (selle kalvinistlikuks pidamine on üldiselt ka õige, ehkki sugugi mitte niiväga eos kohtame predestinatsiooniõpetust juba Augustinusel, õpetuse väljaarendamise & viimistlemise eest tuleb tõesti “tänada” kalviniste – ehkki, predestinatsiooniõpetusest on tõusnud ka head, olen lugenud palju väiteid, et just tänu predestinatsiooniõpetusele jõuti evolutsiooniteooria jälile, suudeti sõnastada vastav õpetus ning leida paradigma, milles sellega opereerida), aga on siinkohal just kõige kurja juur.

Predestinatsiooniõpetuse on Jumal juba loomisprotsessi käigus mõistnud 1d inimesed õndsusele, IId aga vastavalt hukatusse. Nende saatus avaldub ka nende maises elus – tulevased õndsad suudavad tänu oma vooruslikkusele hankida endale mitmesuguseid varandusi, tõustes heale järjele, hukatusseminejad aga’i suuda ületada oma patusust, mistõttu vaevlevad viletsuses. Ehkki valiku tegi Jumal juba aegade alguses, on vaesed-patused siiski ka ise eetiliselt puudulikud ning selle tõttu on nende karistamine õndsate käe läbi igati õigustet.

Vahepeal oli taoline kalvinistlik-karistav hoiak vaeste suhtest kultuurist juba peaaegu kadunud. Nüüd, seoses reaktsioonilise uuskonservatiivsuse (sellise mõiste olen leidnud kõige täpsemini kirjeldavat teatud uusi poliitilisi jõude Euroopas, nagu Põlissoomlased, Jobbik, Rootsidemokraadid &ms) tõusuga on järjest populaarsemaks muutunud ka too kalvinismist pärinev vaeste karistamise hoiak. Eks see peegelda eeskätt suurte rahvahulkade isiklikku hirmu vaesumise ees. Ent vaesed ei sattu mitte ainult järjest enam stiihiliste rünnakute & mõnituste objektiks, vaid nagu Ungarist & Leedust näha, hakatakse lausa riiklikul tasemel astuma ekslikke samme, mille ekslikkuse tõttu pole tglt. võimalik midagi parandada ning mille ainus mõju on vaeste edasine alandamine, nende enesehinnangu veelgi põhjalikum mahamaterdamine & sellega nende rehabilitatsiooni üsna kindel välistamine – kokkuvõttes probleemi süvendamine:(

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

11 responses »

  1. k ütleb:

    seda lakoffi artiklit, mis mu nime peal klõpsates avaneb, oled lugend või jõudsid niisama samale järeldusele vä

  2. k ütleb:

    et minu jaoks oli see halastus-õiglus (või antud juhul karmi isa ja hoolitseva lapsevanema metafoor) vastandus päris usutav ja inspireeriv

  3. Ambrosius ütleb:

    Mina näen predestinatsiooniõpetuses Lutheri Sola Gratia printsiibi edasiarendust ja loogilist jätku. Küllap igasuguse eduteoloogia jaoks on vaja siiski midagi muud peale predestinatsiooniõpetuse. Spekulatsioonid jumaliku ettehoolduse ja vaba tahte ühitamisega on väga sarnased ka teistes religioonides ja ka agnostiliste filosoofide seas. Ometi ei tingi need sarnaseid väärtushinnanguid.

    Eduteoloogia peaks ilma predestinatsiooniusuta lausa paremini õitsema, sest kui majanduslikku edu peetakse tagasisideks soosingust, siis võimalus seda soosingut kaotada peaks ju inimest veelgi rohkem punnitama panema. Ja seda enam oleks põhjust põlastada inimest, kes oma soosingu käest laseb ja silmnähtavalt alla käib.

    Ilma vaba tahteta inimestele oleks raske inkrimineerida
    […(vaesust kui)] isiklikku moraalset valikut, mis on sellisena taunitav.

  4. Kober ütleb:

    Nimeta mulle üks riigikord/ideoloogia, mis vaesust patuks ei peaks?

  5. Ambrosius ütleb:

    Katoliikluses ja õigeusus on vaesust pigem idealiseeritud.

  6. Kober ütleb:

    Religioonides jah. Ma pidasin silmas rohkem poliitilisi ideoloogiaid.

  7. nodsu ütleb:

    Nuh, keskajal mõjutas see idealiseeritud vaesuse kontseptsioon ka poliitikat. Vaesed olid linnades hinnatud ressurss, kelle abiga rikkad said oma ahnusepattu lunastada.

  8. Oudekki ütleb:

    Kuule, mis jutt see on, et konservatiivid näevad “isiklikku moraalset valikut” – seda kipuvad ikka paremliberaalid nägema. Konservatiivid pigem näevad seda, et “oled madalal sündinud, pead sinna jääma, igaühel oma koht siin ühiskonnas” ja kuna igaühel on oma koht, siis muidugi need, kellel on parem, peavad aitama neid, kellel on halvem, seisus kohustab, eks. Moraalselt kõrgemad näitavadki kõrgemalolekut välja sellega, et otsustavad, mis moraalselt alamatele sobib, sest nad teavad ju paremini. Nagu isa hoolitseb laste eest, eks.

    Konservatiivide probleem on see, kui vaene hakkab arvama, et ta võiks rikastega mingitpidi justkui samu õigusi omada, et ta ei ole “usin, kasin, vaikne ja kuulekas ja vaatamata oma vaesusele rõõmsameelne”. Ühiskondliku positsiooni muutus on aga korralikule konservatiivile kurjast: tekitab ebakõla, ebakorda ja seda tuleb vältida. Küsimus ei ole niivõrd karistamises (seda ju teeb ikkagi lõpuks jumal või nii), aga jälgimises, et ühiskond kindlaksmääratud kursilt kõrvale ei kaldu.

    Ungari puhul, ma arvan, on siin muidugi tegemist mitte ainult klassiküsimuse vaid ka rahvusküsimusega: kuidagi peab ju saama mustlasi vangi panna nii, et ei ütle, et mustlasi paned.

  9. Punane Hanrahan ütleb:

    Niisiis, vastu tulles lugejate soovidele – ma’i oska Oudekki kommi kuidagi edasi kommida. Ma isegi ei saa aru, et see mingit minupoolset täiendust või reaktsiooni vajaks:) Oluline täiendus minu jutule, täpsemalt vigade parandus, aga sellest saab ju iga1 ilma minu ülestunnistusetagi aru:)

  10. notsu ütleb:

    Ei või iial teada. mõnikord vurtsatab selliste asjade peale uut huvitavat infot üles.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s