Avastasin just mõni aeg tagasi, et suhteline vaikus siin kajamis pole tingit ainult kiireist ajust. Muid põhjusi on 2: lugejate hulk on tõsiselt kokku kuivanud (paljud sõbrad on tunnistanud, et nemad enam minu kajamit ei loe, sest nad lihtsalt ei loe enam üldse kajameid &’i leia põhjust kellelegi erandit teha), kommijate hulk veelgi enam ning enamikuga nii lugejaist kui kommijaist suhtlen ma fb-s niikuinii. Kusjuures olen pnd thl oma 1e ennustuse kahetsusväärset täitumist – tõepoolest on just reaaleluline suhtlus tulnud asendama internetisuhtlust, ehk siis järgmine suhtluskeskkond pärast kajameid & fb-d on reaal. Põhjus pole ilmselt majanduslik – tundub pigem, et internet on oma praeguseks küllaltki pika ajalooga suutnud inimesed lihtsalt ära tüüdata ning nüüd ongi ta taandumas reaalelulise suhtluse abivahendi rolli. Iseenesest vb sellist arengut pidada progressiivseks, ainult mulle endale on see kaasa toonud teatava takistuse.

Nimelt, elan ju Pldsks, mis kellelegi ei peaks üllatusena tulema. Tlna vahet sõitmine siitkandist on küll suhteliselt lihtne, aga siiski mõneti komplitseerit, võrreldes näit. Pariisi või NYC eeslinnust kesklinna pääsemisega. Seega on mul vabul või kodustöötamise päevil Tlna jõudmisega mõningaid raskusi. Ning tööpäevil ma töötan:)

Kuivõrd aga netielu asemel on seltskonnas määravaks saanud tglk seltsielu, siis tajungi juba enda teatavat väljalülitatust, mingit teatavat omaksvõtmatuse aurat, mis minu isiku pea kohale hõljuma on tulnud ning mida kajamite & fb kõrgajul, kus enamik inimesi enamiku aega arvutite ääres istus, ei olnud. Olen erinevailt isikuilt (xan, erinevailt isikuilt, nii et 1lgi neist ei tasu seetõttu end isiklikult puudutatuna tunda) kuulnud, et mind ei saavat suhtlemiskaaslasena (enam) tõsiselt võtta, ammugi mitte sõbrustada, sest et ilmun seltskonda sedavõrd harva, et seltskonnaelu sisuliselt ei ela, miska minuga’i saavat 1ki teemat xalikult lõpuni arendada, seega polevat mõtet minuga enam arvestada. &h, taolist mahakandmist olen mina kartnud, kui “päris” seltsielu netielu asemele tungib ning nüüd näikse see üsnagi käes olevat.

II põhjus, mida endalegi üllatusena pidin tunnistama, aga on, et ilmnes minulgi see va kirjanike kvartal ehk siis writers block, suisa hirm & tülgastus valge, veel sõnadeta täitmata, pinna ees, mida siis muude põhjuste taha püüdsin varjata. Väljendus see niigi, et xalikult selgeksmõeldud ning sõnastet mõtteist jäi arvuti taha asuden järele vaid 1 mõttetu segapudru.

Nõnda tänagi. Aga et vastavad mõtted juba pikemat aega peas on ringelnud, siis üritan vähemalt mingi tuuma kirja saada.

Nimelt – kõiki ideoloogiaid, religioonidest rääkimata, ühendab see, et nad usuvad mingi, (noh ei teagi kuidas sellist hoiakute, käitumisviiside, tegevuskavade ja poliitikate kompleksi nimetada, kultuur on palju & samas vähe öelda, nimetame seda siis paradigmaks, aga olge hoiatet, et see on ainult parema puudumisel) paradigma olevat ühisk-le parima. Hulleimal juhul põhineb usk vastavasse paradigmasse veel omaxa usul. Ning olgu kohe täpsustet, et see pole kristlaste või monoteistide või üldse “usklike” probl., see on väga üldlevinud.

Iseenesest see probleem ei olekski. Ka veel see mitte, et iga taoline seltskond näeb oma pmtlse eesmärgina oma paradigma kehtestamist ainukehtivana ning kõigi muude väljasuretamist. Ilmselt olekski muusugune hoiak suhteliselt võimatu, elatamatu ning isiklike juhtnööride seadmine enda või oma seltskonna elu jaoks nõuab taolist. See on OK, seda enam, mida kaugemasse tulevikku on oma paradigma ainukehtivuse algusaeg paigutet.

Mis mind tõsiselt häirib, on seltskondade järjest süvenev kalduvus püüda oma paradigma vägivaldselt kehtestada. Vägivalla all ei pea ma silmas ainult füüsilist vägivalda, vaid ka kehtestamist administratiivse võimu kaudu &ms. On ju tõsi, et demokraatia oma õigel kujul ongi mdgi paljude taoliste väikeste vägivaldade omavaheline kompromiss, tõsist konsensust saavutatakse harva, kusjuures taotellakse veel harvemini. Ning demokraatia taolise kompromissileidmise kunstina töötab siiski niivõrd-kuivõrd, probl-e on, aga mitte nii hulle, et peale nende üle virisemise veel midagi ette võtma peaks:)

Klassikaliste pol. ideoloogiate esindajad on aja jooksul suhteliselt õppinud arvestama, et nende ideoloogia põhineb lõppeks usul, mitte teadmisel, ning seega tuleb jätta ruumi ka “IIeusulisile” ning tulem saabki olla vaid “oikumeeniline” kompromiss. Järjest enam tuleb aga just praegusel ajal esile jõude, kes kompromissi välistavad. Kelle jaoks on oluline enda paradigma kehtestada ning võimalikult ruttu. Enamgi veel, konkureerivate paradigmade olemasolus näevad nad ohtu ühisk-le tervikuna. Ainutõde ruttu tundub neile ainsa pääseteena.

Siinkohal pole mõtet rääkida neist, kes arvavad end teadvat tõde ühisk. kohta. Räägin jätkuvalt neist, kes ise ka tunnistavad, et viimaks põhineb nende ettekujutus ühisk. asjade õigest toimetamisest ikkagi usul. Kuidas sellised seltskonnad saavad taunida pluralistlikku ühisk-a, kuidas nad saavad nõuda oma paradigma ainukehtivust, aru ma’i saa? Miks neil ei tekki kognitiivset konflikti? Kui mina üritan kehtestada oma usul põhinevat paradigmat, siis peaks ju olema enesesestmõistetav, et sama üritavad ka muude paradigmade esindajad samast loomulikust püüdlusest meile kõigile parimat ühisk-a ehitada lähtudes. Seega saab ainsana olla õiglane lubada neil kõigil enesekehtestuspüüdu ning just et keegi ebaõiglasi eeliseid ei saaks, on vaja ka demokraatlikku raamistikku.

Aga see’i ole enesesestmõistetav. Muudkui & muudkui sigineb seltskondi, kes väidavad, kuidas “asjad peavad olema ainult nii & ei kuidagi IIiti, eranditult, ehkki meil selle kasuks muud pole tuua peale usu”. Mis lahti?

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

8 responses »

  1. Kober ütleb:

    Sissejuhatuse kohta: ma tean, mida sa tunned.

    See teine asi:
    Ma ei tea, mis lahti. Ma tahaks uskuda, et nii seltskondlikus kui netisuhtluses kui ka ühiskonna arengus on lihtsalt segaduste periood, mis millalgi saab läbi, asjad loksuvad rööpaisse, aga ma võin olla liiga naiivne. Olen ise umbes samamoodi vaadanud ja imestanud, kui räägitakse (ja üritatakse kehtestada) aina normidest, seadustest, mallidest, reeglitest, keeldudest, kohustustest, võimust, ideoloogiatest ja millest iganes ning selle kõige vahelt ei paista sugugi enam ühte pisikest sõna “vabadus”.

  2. notsu ütleb:

    üks vaikuse eriliike siin kajamis on see, kui vaidlus jääb soiku – nt ma jäin huvita ootama, mis sa Oudekki kommentaarile vastad, aga siiamaani ootan.

  3. notsu ütleb:

    *huviga ootama*

  4. Kober ütleb:

    Tjap. Kirjutasin sellest septembri lõpus eraviisiliselt FB postkasti, et sind vajatakse ka siia postituste alla, Arni.

  5. fideelia ütleb:

    imelik põhimõte, et kajameid enam loe, erandeid tegemata. issanda loomaaed on ikka täiega kirju. :S mina küll loen kajameid, sest mul pole sääraseid piiravaid põhimõtteid.🙂 aga seltskonna suhtes tunnen ka sageli sama, mis sina, sest elan Tartus ja pidevalt on tunne, et sidemed mu toredate Tallinna kaaslastega on katkenud või katkemas.😦 mage värk. segased ajad ka muidugi. ainus lohutus on, et õnneks pidevalt kõik muutub ja kui miski on halvasti, on loota, et see läheb paremaks ning kui miski on hästi, kardame, et läheb varsti halvemaks. halvast saab muidugi ka väga halvaks minna. ja siis juba väga-väga halvaks…🙂

  6. fideelia ütleb:

    juba järgmine päev, aga arni pole meie kommidele vastanud. säh sulle virtuaalsuhtlejat!😉

  7. Punane Hanrahan ütleb:

    Sry &h, aga mind polnud isegi mitte siin koguni 2 päeva jagu:) See on reegel – alati kui ma kurdan, et reaalsuhtluseks napib aega, läheb kohe nii kiireks, et seda pole virtuaalsuhtlusekski. See reegel pole mind veel xagi alt vedanud ning nõnda läks seegi x:)

  8. Fideelia ütleb:

    tüüpiline!🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s