Winston Churchill in Downing Street giving his...

Image via Wikipedia

Täitsa naljakas kohe – loen parasjagu xaga 2t autorit, mõlemad konservatiivid ehk siis mõlemad esindavad just seda ilmvdt, mis minu jaoks arusaamatu, hirmutav ning seega ka täiesti soovimatu on. 1 neist mdgi konservatismi klassik Winston Churchill. Vaieldamatu möödunud saj. suurmees, kelle puhul kõik enamasti teada on ning seega enam millegi üle imestada pole:) Ka tema konservatiivsus on juba tuttav-tuntud suurus. II autor on ent Valve Raudnask (kui mu kallis sugulane seda sissekannet lugema juhtub, siis &h, ma pnn thl küll, et tedagi lp. ajakirjandusdiiva rmts hea sõnaga meelde tuletati:)) ning kodukandis ettetulevad konservatiivsed meeleolud on alati pisut hirmutavamad, sest need on lihtsalt füüsiliselt lähemal. Ent ka ootamatumad. Olen aga avastanud, et kuigi olulisimas oleme pr. Raudnaskiga eri meelt (küs. eetika absoluutsusest-relatiivsusest ning inimese-kogukonna suhetest on minu jaoks olulisimad küs-d üldse ning loetava rmtu autor näikse järgivat arusaama abs. eetikast ning kogukonna ülimuslikkusest 1ikisiku ees, millised hoiakud on mulle täielikult vastuvõetamatud), oleme õige mitmes asjas siiski üllatavalt 1l meelel.

See annab lootust. Mulle isiklikult. Seda lootust, et hoopis vastandlike ilmvdtga inimesed võivad siiski mingis osas ühisele keelele jõuda. Või vähemalt käituda vastastikku inimlikult. Et nad ei pea vaenutsema, ei pea 1IIst vaenama, ei pea sõjajalal olema. Et sallivus & pluralism on ka päriselt olemas, et me suudame aduda ühisosa, mis meis on ka meist kõige erinevama inimesega. Olen seda tglt. ju alati uskunud, aga viimaste a-te sündmused, kus inimesed massiliselt pöörduvad konservatismi kõige reaktsioonilisemate vormide, rigoristliku moraali ning – mis peamine – iseenda autonoomsuse loovutamise, justnimelt vabaduse sildi all – poole, on minu usu pisut kõikuma pannud. Ent usk taastub.

Samuti olen ma enesekindlam kriiside üleelamise osas, sest mitmed õnnetusekraaksujad on asunud ajama juba otseselt lolli juttu, millest kumavad selgelt läbi nende (enamasti agraarromantilised) soovunelmad. Sestap on hädaprohvetite usaldusväärsus mu silmis tugevasti langenud.

Nii et paradoksaalne – tean, et uus aasta ei saa üldiste olude poolest tulla tänavusest parem, isegi mitte samaväärne, vaid sel jääb üle ainult tulla halvem. Samas olen veendunud, et isiklikult mulle tuleb see vähemalt kergemini üleelatav, kui mitte koguni õnnelikum. Olen õppinud ka tundma sellist sõpradevahelist solidaarsust, kus 1IIt küll toetatakse, aga seda kamraadilt tema vabadust võtmata, tema isiksust lõpuni austades. See on võimalik. On võimalik solidaarsus ilma isikliku suveräniteedi loovutamiseta ning mingi nivelleeriva “ühisvaimsuse” tekketa!

Sestap soovin kõigile ilusat vana aasta lõppu ning igati head uut aastat! “Olla võib halb aeg ka hea” nagu laulusalm ütleb ning see on tõsi. Sisendagu see tõde lootust meisse kõigisse.

Proosit!:)

Cocktail by candle light 1: "With some of...

Image via Wikipedia

Advertisements

About Punane Hanrahan

Punane Hanrahan on legendaarne iiri laulik, kelle kõrgemad jõud mõistsid kõlkuma kahe ilma vahele, sest ta ei saanud hakkama talle määratud ülesandega. Nõnda ma kõigungi enamasti ikka rohkem, kui kahe ilma vahel:) Olen tüüpiline heaoluühiskonna laps, kelletaolisi näikse Eestis tegelikult vähe olevat (vähemalt eestlased ise armastavad nõnda uskuda). Väljaspool heaoluühiskonda pole must midagi, seega ma suren koos heaoluühiskonnaga. See aeg pole enam kaugel. This is the end, my friend, the end.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s